Toimik nr 2-12-29398 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 01.04.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

) § 367 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6 ja 4, § 108 lg 1, § 142 lg

2. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele terves ulatuses vastu. Kostja palub kohaldada aegumist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
3. Kohtu põhjendused 3.
4. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtuistungid. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.
5. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja on esitanud kostja vastu kulutuste hüvitamise nõude

§ 367lg 1 alusel.

Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite. Hageja nõue koosneb mh tasumata arvetest, mis on koostatud 14.04.2009, 18.05.2009 ja 16.06.

1. Kostja leiab, et TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 järgi on hageja nõue aegunud, sest nõue muutus sissenõutavaks 2009.a. mai-juunis, kuid hagi esitati 27.07.
2. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Hageja on esitanud liisingulepingu ülesütlemisjärgse hüvitisnõude. Pooled ei vaidle, et hageja ütles lepingu üles 20.10.
3. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et liisingulepingu ülesütlemise korral muutub liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist (nt lahendis 3-2-1-33-09). Isegi kui lugeda, et nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, on hagi esitatud enne kolme aasta möödumist lepingu ülesütlemisest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagi ei ole aegunud. 26.07.2006 sõlmisid hageja ja OÜ ÄK liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat (lk 9-13). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja hagiavalduse kohaselt käenduslepingu nr XXX, millega kostja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Oma vastuses hagile avaldab kostja, et seab kahtluse alla hageja poolt esitatud käenduslepingu autentsuse, kuna kohtule ei ole esitatud lepingu originaali, leping on notariaalselt kinnitamata ja ei ole usutav, et 2006.a. koostati käendusleping, milles nähti ette arveldusvaluutana euro. Seejuures kostja ei väida, et ta 2 käenduslepingut sõlminud ei ole. 13.02.2013 kohtuistungil teatas kostja, et ei vaidle vastu, et käenduslepingul on tema allkiri. Kuivõrd kostja nõustub hagejaga, et käenduslepingu on allkirjastanud kostja, on kohtu hinnangul käenduslepinguga (lk 47-48) käenduslepingu sõlmimine tõendatud.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja nõue koosneb debitoorsest võlgnevusest (tasumata põhiosa ja intressimaksed enne lepingu ülesütlemist) summas 652,99 eurot, käibemaksuvõlgnevusest 741,57 eurot, viivismaksete võlgnevusest 167,33 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest 149,49 eurot ja vara jääkmaksumusest 3 707,86 eurot. Debitoorse võlgnevuse, kindlustusmaksete võlgnevuse ja viivismaksete tõendamiseks on hageja esitanud arved (lk 24-30), maksekorraldused liisinguvõtja kindlustusmaksete tasumise kohta (lk 34, 37) ja koondarve (lk 36), viivisarved (lk 40-46), millelt nähtub ka viiviste arvestus. Jääkväärtus nähtub liisingulepingule lisaks olevast maksegraafikust (lk 14). Pooled ei vaidle, et liisinguese on hagejale tagastamata. Seetõttu ei saa hageja nõudest maha arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel

§ 367lg 3 alusel.

Käibemaksuvõlgnevus on käibemaks jääkväärtuselt. Kohus nõustub hagejaga, et käibemaksuseaduse mõttes on ta liisingueseme kostjale võõrandanud. Kostja ei ole hageja arvestustele ega tõenditele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 5 419,24 euro väljamõistmiseks

§ 367

lg 1 ja

§ 145

lg 1 alusel.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hageja ja liisinguvõtja on liisingulepingu p 5.1 kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 järgi hagi esitamisest põhinõude täitmiseni. Vastavalt käenduslepingule on kostja vastutuse maksimaalmääraks liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 12 158,41 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude

§ 113

lg 1 ja

§ 145

lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (5 251,91 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas, arvestades, et kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 12 158,41 eurot. 3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 5 järgi kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. 3 Esitatud hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv täismääraga 600 eurot või soodusmäära kohaldumisel 500 eurot. Kuivõrd hageja ei esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, jätab kohus TsMS § 162 lg 5 kohaselt soodusmäärast enam tasutud osa hageja kanda ja menetluskulud ülejäänud osas, seoses hagi täieliku rahuldamisega, TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik 4