Obsah (7)

§ 29§ 132§ 120§ 133§ 55§ 199§ 38

Väärteoasi nr 4-13-4407 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2013.a, Jõgeva Suur 1 Vää

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,13,001404 isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Rahuldada menetlusaluse isiku Andrei Katsov’i kaebus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (

1. september 2013.a), s.o alates
2. september 2013.a. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna Mustvee konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kirsti Tertõtšnaja on 18.06.2013.a koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220122059194 väärteoasjas nr 2490,13,001404 selle kohta, et Andrei Katsov juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 67 +/-, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 34 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II MDR nr S.N. AS
3. Antud teoga rikkus Andrei Katsov Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p
4. Andrei Katsovi rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 juhindudes määrati rahatrahv 75 trahviühikut, s.o summas 300 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele ositi 6 kuu jooksul võrdsetes osades nii, et viimase osa tasumise tähtpäev on 18.12.2013.a (tl. 10-11). Andrei Katsovi kaebus Andrei Katsov esitas 03.07.2013.a kohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse nr 10220122059194 peale, mis tehti Jõhvi-Tartu-Valga mnt ristmikul 18.06.2013.a kell 10.07 (tl. 3). Menetlusalune isik on kaebuses andnud seletuse, mille kohaselt peatas peale ristmikku teda politseipatrull ja väitis, et ta ületas kiirust. Tehti protokoll ja tema sai rahatrahvi summas 300 eurot. Hiljem selgus, et ristmikul oli märk 30 km/h, kuid selle märgi ees seisis tehnika ja traktorid ja selle pärast ta ei näinud seda märki. Autos olid ka reisijad, kes nägid kõike samamoodi ja on nõus seda tõestama. Tunnistajad: xxxxxxxxxxxxxxja tema poeg xxxxxxxxxxxxxxx Seoses sellega leiab, et see ei olnud tema süü, et ta ületas kiirust ja palub antud kiirmenetluse otsuse tunnistada kehtetuks. Menetluse käik Kohus oma 15.07.2013.a määrusega võttis Andrei Katsovi kaebuse menetlusse. Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht. Samuti kohustas kaebuse esitajat teatama kohtule, kas ta soovib taotleda tunnistaja kutsumist kohtusse (tl. 1-2). Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 6). Kohtuväline menetleja esitas 06.08.2013.a seisukoha, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist (tl. 15-17). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis 18.06.2013.a kella 10.07 ajal Jõgevamaal Torma vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 74 km-l mootorsõidukit kiirusega, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 34 km/h võrra, sõites kiirusega 67 +/- 3 km/h. 2 Kiirmenetluses otsusest nr 10220122059194 nähtub, et menetlusalune isik on andnud allkirjad kiirmenetlusega nõustumise kohta ning ütlused „ne sametil snaka is sa doposnoi texnuki“ (eesti keeles – ei märganud märki teel olnud tehnika pärast). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et piirkonnapolitseinik Kirsti Tertõtšnaja ei ole piisavalt kogunud tõendeid väärteoasja menetlemisel. Ta oleks pidanud veenduma väljasõiduga koos menetlusaluse isikuga liikluskorraldusvahendite juurde, kus isiku ütluste kohaselt tehnika või traktorid viibisid, tegema kohapeal fotod sündmusest ning tunnistajana üle kuulama koos patrullis olnud piirkonnavanema Andrus Väitsa. Samuti ei ole piirkonnapolitseinik lasknud täpsustada kiirmenetluse otsusel menetlusaluse isiku ütlusi. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega ja tõenditega, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja piirkonnapolitseinik Kirsti Tertõtšnaja kiirmenetluse otsuses puuduvad piisavad tõendid, ning on olemas alus väärteomenetluse tühistamiseks ja lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja leidis, et kiirmenetluse otsus nr 10220122059194 on koostatud puudulikult ehk menetleja ei ole kogunud tõendeid ning kontrollinud kiirmenetluse otsuse juures ebatäpsusi. Lähtudes eeltoodust ja

§ 132p 2 taotles kohtuväline menetleja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning Andrei Katsovi suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada ja Andrei Katsovi kaebus rahuldada.

Andrei Katsovi suhtes on koostatud 18.06.2013.a kiirmenetluse otsuse nr 10220122059194 väärteoasjas nr 2490,13,001404 millega määrati talle rahatrahv summas 300 eurot selle eest, et tema „Katsov juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 67 +/-, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 34 km/h“. Kirjeldatud asjaoluga rikkus Andrei Katsov LS § 50 lg 5 p 3 ning nimetatud rikkumine kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi (tl. 10-11). Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik süüdi väärteokirjelduses toime pandud teos, kuna ei olnud teadlik märgi olemasolust ning märgi ees oli tehnika, mis varjas märgi ära. Ka kohtuväline menetleja on oma seisukohas leidnud, et kuna ei ole asjas kogutud piisavalt tõendeid, s.h fotod, tunnistaja ülekuulamine asjaolude kohta ning väljasõit koos menetlusaluse isikuga nimetatud märgi juurde, siis tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 133

p 1 kohaselt tuleb kohtul tuvastada, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Väärteoasja kohtuväline menetleja on esitanud kohtule Andrei Katsovi suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse nr 10220122059194 (tl. 10-11) ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 12). Nimetatud dokumentidest nähtub, et Andrei Katsov on kinni peetud 18.06.2013.a kell 10.07 Torma vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 74 km-l. Isikusamasus on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt esitatud juhiloa nr ET644717 alusel. Isik juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant, registreerimismärgiga 612AZN. Liiklusjärelevalve 3 kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr S.N. AS006505 on mõõdetud eelnimetatud mootorsõiduki kiiruseks 67 km/h, laiendmääramatus +/- 3 km/h. Kiirusemõõteseade on taadeldud (taatlustunnistus TTRSS-12/00209, periood 30.11.2012.a – 29.11.2013.a). Kohtule nähtub, et kiirusepiirang mõõdetaval teelõigul oli 30 km/h ning ka menetlusalune isik ei vaidle sellele vastu, et kiirus antud teelõigul võis olla 30 km/h. Seega on kohtuvälise menetleja poolt õigesti tuvastatud, et menetlusalune isik Andrei Katsov on piirangualas (s.o kiirusepiirang 30 km/h alas) juhtinud mootorsõidukit, sealjuures ületades kiirust mitte vähem kui 34 km/h. Samas nähtub kiirmenetluse otsusest, et isik on andnud kiiruse ületamise kohta ütlusi – „ne sametil snaka is sa doposnoi texnuki“ (eesti keeles – ei märganud märki teel olnud tehnika pärast) –, millele ta on tuginenud ka kohtule esitatud kaebuses. Kaebuse kohaselt asetsesid märgi ees traktorid ja tehnika, mille tõttu sai alles siis teada, et kiirusepiirang oli 30 km/h tunnis, kui ta oli kinni peetud.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. See tähendab eelkõige seda, et kui käesoleva paragrahvi punktides 1-3 toodu on täidetud, siis tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada ka sellega, et väärteo toimepanemise asjaolud peavad olema selged. Kohtuväline menetleja võib koostada kiirmenetluseotsuse vaid juhul, kui on tuvastanud kõik teo toimepanemise asjaolud, sh kõrvaldanud kahtluse teo toimepanemise asjaoludes, antud juhul kontrollides eelnevalt menetlusaluse isiku poolt esitatud ütlusi. Kohtupraktika kohaselt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist. Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (RK 3-1-1-5308). Kohtuväline menetleja ei ole vaatamata sellele, et menetlusalune isik on tema poolt antud ütlustega juhtinud tähelepanu asjaolule, et kiirusepiirang oli temale teadmata ning avaldanud ka asjaolud, millest see teadmatus tulenes, kontrollinud menetlusaluse isiku poolt antud ütluste tõesust, sh ei ole kontrollinud nimetatud tehnika asumist märgi ees ja fikseerinud sündmuskoha olukorda. Samuti ei ole kohtuväline menetleja tunnistajana üle kuulanud temaga koos patrullis olnud politseiametnikku ega ka teisi isikuid, kes oleksid saanud asjakohaseid ütlusi anda- näiteks A.Katsovi juhitavas sõidukis viibinud kaasreisijad. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole võimalik tagantjärele tõsikindlalt veenduda tehnika (traktorite) asumises kiirusepiirangu märgi ees, mille tõttu ei ole võimalik kõrvaldada ka kahtlust teo toimepanemise asjaoludes. Seega ei ole kohtuväline menetleja oma tegevusega kõrvaldanud kahtlust isiku süüdiolekus, mistõttu ei saa isikut käsitleda süüdiolevana temale inkrimineeritud väärteos. 3.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse

§-s 29 või 30 sätestatud alustel. 4 Kuna kohus tuvastas, et Andrei Katsovi poolt toimepandud tegu ei ole piisavalt tõendatud, siis tuleb asuda seisukohale, et Andrei Katsovi tegevuses puuduvad väärteo tunnused ning nimetatud asjaolu tingib omakorda kohtuvälise menetleja koostatud kiirmenetluse 18.06.2013.a otsuse tühistamise väärteoasjas nr 2490,13,001404 ning Andrei Katsov suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Kohus juhindub sealjuures

§ 29lg 1 p-st 1 ja § 132 p-st 3. 4. Kar

RS § 34 lg 1 sätestab, et ebaõiged andmed suletakse ja parandatakse registri volitatud töötleja poolt andmete esitaja taotluse, registri vastutava töötleja või inspektsiooni ettekirjutuse või kohtu määruse alusel. Seega esitatakse karistusregistrile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist andmed väärteokaristuse registrist kustutamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt

§ 199

lg-le 2 jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, v.a

§ 199lg-s 3,4 ettenähtud juhul.

Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt

§ 38lg-le 1 ja Kr

MS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 5