KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2013.a. kell 10.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5523 Tsiviilasi

§ 146

lõikele 1 kohustub võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta.

§ 146

lõikele 3 kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustust, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuivõrd käesoleval juhul hageja täitis nõuet anda käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta ning hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust, ei ole alust hageja nõuet vähendada. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja väited, et kohtule esitatud kompromisslepingu projekti (t/l 122) ei ole kostjale kunagi esitatud, kuna pooltel on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 õigus lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, ning kostjal oli võimalik tulenevalt eeltoodust nimetatud projekt allkirjastada hiljem, või soovi korral teha omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja aga teinud omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ega avaldanud seega soovi menetlus kompromissi sõlmimisega lõpetada. 19. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mille tõttu käendusleping võiks kostja poolt esitatud põhjustel olla tühine, hageja nõue kuuluks vähendamisele või käendus oleks lõppenud

§ 153

lõikele 1, mistõttu kuulub käendusleping täitmisele vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lõikele 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 396

lõikele 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 142

lõikele 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lõike 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 143

lõikele 1 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

§ 144

lõikele 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, millega ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

§ 145lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole 5

§ 76lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 101

lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 65

lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et laenuleping on ülesöeldud, kuna kohustust ei täidetud nõuetekohaselt, on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus kostjalt nõuda ka intressi ning viiviseid, samuti muude kulude hüvitamist. Hageja on selgitanud oma vastuses kostja vastusele, miks ta nõuab „muid kulusid“ vähendatud määras, s.o 47,32 euro asemel 6,58 eurot, mistõttu kohus siinkohal sellel pikemalt ei peatu. Samuti leiab kohus, et kostja väide, et talle jäi ebaselgeks viiviste arvutamise metoodika, ei ole asjakohane, kuna hageja on kohtule esitanud laenulepingu nr XXX intresside ja viiviste arvestuse (t/l 68), millest nähtub nii viiviste arvutamise aluseks olnud periood kui ka viiviste arvutuskäik. Kostja ei ole viiviste arvestuse käiku vaidlustanud arvutuslikult, vaieldes vastu üksnes viiviste arvutamise aluseks võetud kuupäevale. Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et laenuleping on üles öeldud, vaidlustades üksnes laenulepingu ülesütlemise kuupäeva, mis on võetud ka viiviste arvutamise aluseks ning vastavalt laenulepingu punktile 16.4.
2. loetakse teade kätteantuks kui teade saadetakse hageja poolt tähitud kirjaga laenusaajale laenusaaja poolt esitatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 7 (seitse) kalendripäeva, hageja ei esitanud tõendeid, et KA oleks lepingu ülesütlemise teatise kätte saanud 29.04.2010.a. ning nõustub, et viivise arvetuse aluseks võib võtta 29.04.2010.a. asemel 06.05.2010.a., siis on kohtu hinnangul põhjendatud, et vastavalt sellele kuulub viivis ka vähendamisele ja viiviste väljamõistmise aluseks võetakse 06.05.2010.a. Kuivõrd kostja on lisaks palunud, juhul kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada viiviste määra seaduses sätestatud määrani, võtab kohus alljärgnevalt 6

§ 113

lõikele 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt Riigikohtu 26.10.2010.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-87-10 punktile 12, ei pea, juhul kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et tal puudub töökoht ja ta on pensionär ning tema sissetulekuks on üksnes pension 343,47 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks ka pangakonto väljavõtte (t/l 86-87). Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 879,43 eurot. Hageja on arvestanud viivist laenulepingu punkti 2.

1. järgi, mille kohaselt kohustus KA tasuma hagejale viivist 0,1% päevas, s.o 36,5% aastas. Alates laenulepingu ülesütlemisest, s.o 29.04.2010.a., on hageja arvestanud viivitusintresse lepingujärgse intressimäära alusel, s.o 30% laenu põhisummavõlalt aastas. Kohus, võttes arvesse, et kostjal puudub töökoht, ta on pensionär ning tema sissetulekuks on üksnes pension 343,47 eurot kuus, leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 500,00 euroni. Menetluskulude jaotamine
2. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt väljamõistetud summale selliselt, et 82% menetluskuludest jääb kostja ning 18% hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista 2.072,06 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 2.072,06 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik 7