1-13-5930/6

Kriminaalasi nr 1-13-5930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 03.

1. 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Žanna Morozova kaitsjad Toomas Pilt osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Kalle Kiin Ik 39105040273, EV kodanik, 11 klassi haridusega, emakeel – eesti keel, töötab E OÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral viimati - 05.02.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi vangistusega 45 päeva, katseajaga 3 aastat, Väärteokorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kalle Kiin´i süüdistatakse selles, et tema 26.05.2013 kella 02.05 paiku Tallinnas XXXjuures lõi rusikaga tööülesandeid täitvat S OÜ turvatöötajat VM’i vastu nägu, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi. Oma tegevusega pani Kalle Kiin toime KarS § 274 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivalla võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Kalle Kiin seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu VM ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 26.05.2013 olles tööl XXXasuvas S baaris turvatöötajana, üritasid kella 01.45 paiku baari sisse pääseda üks noormees ja neiu. Neiu oli suhteliselt adekvaatne, aga meesterahvas oli joobes. Tema selgitas noormehele, et ta ei lase teda baari. Noormees lõi teda ootamatult rusikaga vastu parempoolset näopiirkonda, tabades tema huult. Noormees oli agressiivne ja ta kasutas noormehe peal pipragaasi. Noormees oli kinni peetud ja ta helistas politseisse. /tl.2/; VMi läbivaatuse protokolli koos fotodega, millest nähtub, et kannatanul oli kehavigastusi. /tl 35/; Tunnistaja PGülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta oli 26.05.2013 graafikujärgses patrullis koos patrullpolitseinik J B ’iga. Kell 02:22, kui nad kõndisid mööda Suur-Karja tänavat, siis maja nr.4 juures nägi turvameest, kes hoidis kinni noormeest, turvamees VM ütles, et joobes noormees tuli talle kallale ja lõi teda rusikaga vastu nägu, seejärel oli ta lasknud noormehele gaasi. Turvamehel oli näha ülahuulel vigastus, marrastus ja see oli pisut paistes. Lööjaks osutus Kalle Kiin. /tl.7-8/; Kahtlustatavana Kalle Kiini kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Kalle Kiin peeti 26.05.2013.a. kinni Suur – Karja 4, Tallinn kell 02:22 ja vabastati 26.05.2013.a. kell 12:20 /tl. 11/; Kalle Kiini isiku ja asjade läbivaatuse protokoll, mille kohaselt tuvastati Kalle Kiin´il 26.05.2013.a. kell 02:40 näol paistetus. /tl. 12/; Kalle Kiini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta andis ütlusi, et tunnistab end toimepandud kuriteos süüdi, kuid ütlusi anda ei soovi. /tl.15-16/; Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Kalle Kiin´i süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi s.o vägivallas võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Kalle Kiin´i karistati viimati kriminaalkorras 05.02.2013.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 alusel vangistusega 45 päeva tingimisi, katseajaga 3 aastat. Kalle Kiin on kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral. Väärteokorras isikut varem karistatud ei ole. Isik pani teo toime katseajal. Kalle Kiin´i poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest (vangistusest tingimisi) hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Seega kohus leiab, et Kalle Kiinile mõistes rahalist karistust, ei täidaks karistuse eesmärki. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole, toime on pandud 1 kuriteoepisood. Kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale alamas määras. Vastavalt KarS 65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu 05.02.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 45 päeva võrra. Süüdistatav omab elu- ja töökohta, seega leiab kohus et vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga.. 2 Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad Kalle Kiin´ile KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine Kalle Kiinil erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on nii iga päeva elus võimeline tasu eest töötama, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku tähtaja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 65 lg 2, § 69 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kalle Kiin KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 45 päeva Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2013.a. s.o 1 päev, kandmata karistus vangistus 29 päeva. Vastavalt KarS 65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 05.02.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 45 päeva võrra vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1,2,3,4 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 148 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 8 kuud. Määrata Kalle Kiin üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kalle Kiin kohustatud järgima KarS § 75 lg1 ettenähtud kontrollnõuded: - Elama kohtu määratud alalises elukohas ( XXX); - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Kalle Kiin´ilt 480 eurot sundraha ja kaitsjatasu riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 02.09.2014.a.. 3 summas 136.80 eurot Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber
2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 4