Obsah (4)

§ 37§ 67§ 38§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 67 p-s1 ja § 37 lg-s sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks 7 ööpäeva kartserit. Kaebaja esitas 14.10.2011 esitas vaide Viru Vangla 19.09.

1. a käskkirja nr 6-3/1740-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 21.11.
2. a vaideotsusega nr 6-12/391-1 jäeti kaebaja vaide rahuldamata.
3. A. Zeinalov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 19.09.
4. a käskkirja nr 6-3/1740-D tühistamiseks. 17.08.2011 kell 20.30 (öörahu ajal) avas valvur E.A. kaebaja kambri ukse ning andis korralduse majandustööde tegemiseks Viru Vangla eluhoones S-19 ja osakonnas S-
5. Kaebaja keeldus majandustööde tegemisest halva tervisliku seisundi ja koristaja ohutusjuhendiga tutvustamata jätmise tõttu. Seega leiab kaebaja, et ta keeldus korralduse täitmisest põhjendatult ning Viru Vangla 19.09.
6. a käskkiri nr 6-3/1740-D kuulub tühistamisele. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohtu 13.03.
8. a otsusega jäeti A. Zeinalovi kaebus rahuldamata.

§ 37

lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kaebaja on kinnipeetav, kes tööle määramise ajal kandis karistust Viru Vanglas. Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi M. Uudekülli kokkuvõtte kohaselt oli 17.08.2011 kaebaja tervise seisund üldiselt stabiilne ning kaebaja oleks saanud koristamistööle asuda. Kaubandusvõrgus kättesaadavate üldpuhastusainetega töötamiseks ja nende kasutamiseks ei ole vaja eraldi väljaõpet, eriharidust ega spetsiaalseid ohutusnõuete alaseid teadmisi. Koristamise puhul ei ole tegemist tööga, mille jaoks on vajalik eraldi väljaõpe ning koristamine ei ole sedavõrd ohtlik tegevus, et sellele oleks kehtestatud eraldi ohutusnõuded. Korraldus asuda tööle kella 20.30 paiku on mõistlikkuse põhimõtetest lähtudes vastuvõetav ning ei ole kaebaja õigusi rikkuv. Asjaolu, et kaebaja läks 17.08.2011 väidetavalt kell 20.30 magama, ei anna talle alust eirata tööle asumise korraldust. Vastavalt

§ 67

lg-le 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. 17.08.2011 aset leidnud juhtumi kohta alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks oli valvur E.A. i poolt koostatud ettekanne. Kaebaja süü tõendati Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi M. Uudekülli seletusega, valvur E.A. i ettekandega ja spetsialist-vanemõde E. Tiinase õiendiga. Kohus tutvus kaebaja süüd tõendavate dokumentidega ning leidis, et tema süü 17.08.2011 toime pandud distsiplinaarrikkumises saab lugeda tõendatuks. Viru Vangla 19.09.

1. a käskkirja nr 6-3/1740-D kaalutlusest on näha, et karistuse määramisel võttis vastustaja arvesse ka seda, et toime pandud distsipliinirikkumine näitab halba eeskuju teisele kinnipeetavatele ning võib tekitada ohtu vangla julgeolekule. Arvestades eeltoodut, otsustas vastustaja 19.09.
2. a käskkirjaga nr 6-3/1740-D paigutada kaebaja kartserisse 7-ks ööpäevaks. Viru Vangla 19.09.
3. a käskkiri nr 6-3/1740-D vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 kirjeldatud õiguspärase haldusakti tunnustele. Käskkirja nr 6-3/1740-D väljaandmisel on järgitud haldusorgani välis- ja sisepädevust. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristust määrav käskkiri on kehtiva seadusega kooskõlas. Valitud karistuse määr on toime pandud distsiplinaarrikkumisega proportsionaalne ja suunatud vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. A. Zeinalov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Ükski isik ei saa öelda, et kas kaebajal esines valu või mitte. Kaebajal oli üheks takistavaks asjaoluks tööle minnes valu õlas. Koristaja ohutusjuhendi punkti 3.4 kohaselt võib kemikaalide kasutamine põhjustada mürgitusi, silmahaigusi, nahapõletusi ja muid tüsistusi. Koristaja ohutusjuhendi punkti 1 kohaselt toimub käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine töötajale pärast töötaja tööle vormistamist. Kaebajalt ei küsinud keegi seda, kas on vaja teostada esmajuhendamist või kas kaebaja on eelnevalt tutvunud koristaja ohutusjuhendiga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks just 20.30 algava öörahu ajal on sobivaim aeg koristamiseks, kuid mitte alates kella 06.30, kui lõpeb Viru Vangla kodukorra järgi öörahu. Halduskohus ei ole tutvunud kaebusega ja selle lisadega. Kaebaja õigusi on rikutud sellega, et ta pidi öörahu ajal tööle minema. Kaebaja käest ei küsitud, kas ta on nõus töötama kinnipeetavatele kehtestatud öörahu ajal. Lisaks on vangla kaebaja suhtes rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Kuna kaebaja töögraafik puudutas otseselt aega, mil kinnipeetavatel oli vangla kodukorra järgi öörahu, siis oleks tulnud 2 eelnevalt täpsustada kaebaja seisukohta töötamise suhtes. Tõendamist on leidnud asjaolu, et korrapidaja valvur andis kaebajale teadlikult 17.08.2011 ebaseadusliku korralduse.
5. Viru Vangla palub jätta A. Zeinalovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub, et ohutusjuhendi sissejuhatava osa p-st 1 tuleneb, et ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist. See säte tähendab seda, et kinnipeetavaid ei instrueerita ega tutvustata ohutusjuhendeid enne töötaja tööle vormistamist, vaid pärast. Pärast tööle vormistamist on selge, kas konkreetne kinnipeetav peab tööle asuma, kuid ei ole selge, kas ta seda ka reaalselt teeb. Kaebaja on ise 17.08.
6. a seletuskirjas märkinud, et ta ei keeldu tööst, vaid palub oodata, kuni ta ravib oma käe terveks ning pärast ravi on ta valmis koheselt tööle asuma. Seega keeldus kaebaja tööst tegelikult tervislikel põhjustel, mitte seetõttu, et talle ei oleks ohutusjuhendeid tutvustatud või tehtud instruktaaži. Käesolevaks ajaks on vangla ohutusjuhendite osas oma praktikat muutnud, sest ohutusjuhendite tutvustamata jätmine oli kinnipeetavatele ettekäändeks mitte tööle asumisel. Asjaolu, et vastuvõtu- ja arvestusosakonna peaspetsialist G. Leppik on vabandanud ohutusjuhendite tutvustamata jätmise pärast, ei tähenda seda, et tutvustamata jätmine oleks saanud olla käesoleval juhul tööst keeldumise aluseks. G. Leppik eeldas, et kaebaja oli pärast tööle vormistamist ka reaalselt tööle asunud, sest vastupidisel juhul ei oleks isikul olnud põhjust ohutusjuhendi kohta täiendavalt uurida. Kaebaja teiste väidete osas on vangla oma seisukoha juba varasemas vastuses öelnud ja ei pea otstarbekaks seal kirjapandut korrata. Vaidlustatud kohtuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited on otsitud eesmärgiga pääseda töötamisest keeldumisega kaasnenud vastutusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.03.
8. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 37

lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 kohaselt kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Viru Vangla 16.06.2011. a käskkirjaga nr 6-2/751 määrati kaebaja majandustööde abitööliseks. Seda käskkirja on kaebajale tutvustatud 17.06.2011 ja kaebaja ei ole esitanud sellele vastuväiteid, vaid on selle allkirjastanud (tl 7). Kusagilt aktidest ei tulene seda, millisel ajal on vangla õigustatud kaebajat majandustöödel kasutama.

§ 39

lg 3 sätestab, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Arvestades seda, et enne öörahu saabumist on kinnipeetavatel võimalik viibida väljaspool kambrit, siis on mõistetav, et kõige paremini sobib üldkasutatavate ruumide koristamiseks just see aeg, kui kinnipeetavad viibivad oma kambrites. Seega ei ole võimalik nõustuda kaebaja väitega, et temale töötamiseks käsu andmine oli õigusvastane seetõttu, et teda kästi koristama pärast öörahu algust ilma tema nõusolekuta. 8.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et ta ei olnud võimeline töötama selle tõttu, et tal valutas õlg. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe E. Tiinase õiendi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole kaebustega seoses valudega paremas õlaliigeses, kuid see ei takista tal osalemast õppetöös ja töötada (tl 35). Ringkonnakohus leiab, et igasugune valutunde esinemine ei saa olla veel selliseks põhjuseks, mis annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst. 3

1. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 16.06.
2. a käskkirjaga nr 6-2/751, mis oli talle allkirja vastu teatavaks tehtud. Kuna nimetatud käskkirja ei olnud 17.08.2011 seisuga tühistatud, siis oli tegemist HMS §-de 60 ja 61 mõistes kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduste täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldused vastavad HMS § 62 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduste tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduste seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigus keelduda korralduste täimisest, kuna vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 17.08.2011 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
5. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude alusena märkinud ka seda, et vastustaja on rikkunud norme, kuna enne tööle asumist ei tutvustatud teda ohutusjuhendiga. Ringkonnakohus peab seoses sellega vajalikuks märkida, et tööst keeldumise põhjusena märkis kaebaja ohusutsjuhendiga mittetutvustamist alles halduskohtule esitatud kaebuses. Oma seletuses ja vaides ei ole ta sellele tähelepanu juhtinud. Koristaja ohutusjuhendi p 1 kohaselt toimub ohutusjuhendi tutvustamine töötajale pärast töötaja tööle vormistamist. Seega on oluline, et kinnipeetavat oleks ohutusjuhendiga tutvustatud enne tema reaalset tööle asumist. Käesoleval juhul anti kaebajale 17.08.2011 korraldus tööle asuda. Kuna kaebaja tööle ei asunud, siis ei olnud talle võimalik ja vajalik ka tööjuhendit reaalselt tutvustada. Vastustaja on tunnistanud, et praeguseks momendiks on ohutusjuhendite tutvustamise praktika muutnud. Asjaolu, et kaebajat on 03.02.
6. a soovitatud arsti poolt koristamistöölt vabastada ja ärritusvahenditega kontakti vältida, ei tähenda seda, et kaebajat ei olnud võimalik tööle määrata 16.06.
7. Seega ei ole ka kaebaja ohutusjuhendiga mittetutvustamine vaidlustatud käskkirja tühistamise aluseks.
8. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad tema poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi