3-11-1944/30

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi 02.09.2013, Tartu 3-11-1944 Serguei Tkatchevi kaebus jope rikkumisega Tallinna Vangla poolt tekitatud 2200 euro suuruse kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus Serguei Tkatchevi apellatsioonkaebus Kaebaja Serguei Tkatchev Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Serguei Tkatchev esitas 16.12.2010 Tallinna Vanglale avaldusena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise, mille Tallinna Vangla luges lähtuvalt selle sisust kahju hüvitamise nõudeks. S. Tkatchev taotles nimetatud pöördumises 1000 krooni (63,91 euro) kompenseerimist või jope tõmbluku parandamist. Kuna nõudes esines puudusi, andis vangla 10.03.2011. a kirjaga S. Tkatchevile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna S. Tkatchev puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tallinna Vangla 28.04.2011.a kirjaga S. Tkatchevi kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult. S. Tkatchev esitas Tallinna vanglale 10.02.2011 pöördumise, milles soovis, et vangla lahendaks tema jope taotluse, sest vastasel korral ei saa ta jalutamas käia. Tallinna Vangla vastas pöördumisele 08.03.2011. a kirjaga ja märkis, et kuna kinnipeetav ei esitanud vanglale taotlust jope saamiseks humanitaarabi korras, ei teadnud vangla talle jopet anda. Lisaks kannab kinnipeetav alates 01.03.2011 karistust Viru Vanglas, kus talle nimetatud kuupäeval vangla vormijope väljastati. 14.03.2011 pöördus S. Tkatchev Tallinna Vangla poole ja selgitas jope tõmblukuga seonduvaid asjaolusid, kuid pöördumisele jäeti vastamata, sest pöördumise sisu oli arusaamatu. S. Tkatchev esitas Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti 04.05.2011. Nimetatud pöördumises soovis S. Tkatchev varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 2200 eurot, mis oli tekkinud seoses jope rikkumise ja asendusjope andmata jätmisega. Kahju hüvitamise summast 200 eurot moodustab moraalne ja materiaalne kahju, kuna S. Tkatchevi jope lukk oli katki ja ta ei saanud ka endale asendusjopet. Ühtlasi tekitas asendusjope andmata jätmine S. Tkatchevile tervisekahjustuse, sest jope puudumise tõttu ei saanud S. Tkatchev kaks ja pool kuud jalutuskäikudel käia. Tervisekahju ulatuseks hindas kinnipeetav 2000 eurot. Tallinna Vangla andis 19.07.2011. a kirjaga S. Tkatchevile 10-päevase tähtaja kahju hüvitamise nõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna S. Tkatchev nimetatud kirjale ei reageerinud ning puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tallinna Vangla 21.09.2011 S. Tkatchevi kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult. 2. S. Tkatchev esitas 03.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2200 eurot seoses kaebaja jope rikkumisega ja asendusjope andmisest keeldumisega. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti kaebaja jope 13.12.2010 pärast hommikust kontrolli valvetöötaja poolt. Tallinna Vangla eiras kaebaja avaldust, milles viimane soovis saada endale asendusjopet, mistõttu tekkis kaebajale hüvitamisele kuuluv kahju. 25.08.2011 edastati kaebus kohtualluvuse järgselt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Kohtuistungil jäi kaebaja kirjalikult esitatu juurde ning väitis, et 100 eurot küsitud kahjusummast on jope väärtus, 100 eurot avalduste kirjutamisega seotud aja- ja närvikulu ning 2000 eurot jalutuskäikudest ilmajäämisega inimväärikusele ja tervisele tekitatud kahju. Viimast põhjendas ta viidetega peavalu ja kõrge vererõhu tekkimisele, mida kaebajal varasemalt ei olnud. 3. Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsusega jäeti S. Tkatchevi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1. a)Kaebaja peab varalise kahju põhjuseks vanglaametniku tegevust, mille tõttu jäi jope lukk 13.12.2010 kambri ukse sulgemisel selle vahele ning purunes. Tallinna Vangla nimetatud intsidenti ei tunnista, kuna väidetava sündmusega seotud mainitud tegu omaks ei võta, lisaks ei nähtu lukult ka metallukse vahele jäämisest tingitud kahjustusi. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik usutavalt tõendada, millal ja kelle süül jope lukk purunes ning kui suures ulatuses ja kas üldse saab tegemist olla vanglaametniku õigusvastase tegevuse tagajärjega, kuna väidetavast sündmusest on möödunud otsuse tegemise hetkeks umbes aastane periood.
2. b)Vanglale esitatud taotluses on kaebaja pidanud võimalikuks luku parandamist. Jope väärtuseks märkis ta toona 1000 krooni (63,91 eurot). Hiljem vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes ja kohtule esitatud kaebuses on kahjusummaks 100 eurot, kuigi kaebajal puuduvad vastavad dokumendid, mis tõendaksid jope tegelikku maksumust.
3. c)Mittevaralise kahju osas leiab halduskohus, et mitte igasugust piirangut või ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, ei ole võimalik pidada inimväärikuse alandamiseks. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ja selle tagajärg on reaalne. Soodsa tulemuseta jäänud avalduste ja taotluste kirjutamisega seotud ajakulu ja vaimsed läbielamised ning jope katkisest lukust põhjustatud otsustus jalutuskäikudele mitte minna sellist mõju ei oma. Kaebaja on ise kinnitanud, et jope kolmest takjakinnisest kaks ülemist on terved ning soojemate ilmadega 2 käis ta ka mõned korrad jalutamas. See annab tunnistust sellest, et kaebaja sai siiski realiseerida vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenevat õigust ning talle ei saanud tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju.
4. d)Rahalise hüvitise määramiseks ei anna alust ka tervise kahjustamise kohta esitatud väited. Kohtutoimikusse esitatud tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt on kaebajal küll tuvastatud erinevatel aegadel mitmeid tervisega seonduvaid probleeme, kuid ükski neist ei ole selline, mis võiks otseselt tuleneda asjaolust, et väidetavalt ei käinud kaebaja kaks ja pool kuud värskes õhus jalutamas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. Tkatchev esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja asjas uus otsus teha, millega mõista kaebaja kasuks välja 63,91 eurot jope eest ja 100 eurot vastavalt riigivastustuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1, § 8 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-dele 3 ja 5. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
5. a)Halduskohtule on jäänud tähelepanuta asjaolu, et Tallinna Vangla on kaebajale vastamisega rikkunud tähtaegu. Nimelt esitas kaebaja vanglale vastavasisulise kaebuse 15.12.2010, mille vangla registreeris 16.12.2010. Seega oleks Tallinna Vangla pidanud kaebajale vastama 16.02.2011, kuid selle asemel andis vastustaja kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, samas kui kaebaja oleks saanud toona juba aja kokku hoidmiseks kaebusega kohtusse pöörduda.
6. b)Otsuse tegemisel on kohus luku katkiminemist puudutavas osas lähtunud ainult vangla esitatud väidetest, jättes kaebaja väited tähelepanuta. Jope lukk läks katki seetõttu, et vanglaametnik üritas kambri ust sulgeda, kuid lohakusest ei märganud, et kaebajal jäi lukk ukse vahele, mistõttu uks ei sulgunud. Kaebaja märgib, et takjakinnitused on ilustuseks, mis varjavad lukku, seega ei ole nad mõeldud jope hõlmade kinnitamiseks. Jope puudumise tõttu ei saanud kaebaja kasutada VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust igapäevasteks jalutuskäikudeks.
7. c)Tallinna Vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna juurdluse oleks pidanud algatama juba 16.12.2010. Ühtlasi oleks vangla pidanud välja võtma videosalvestised ning koheselt tegema fotod, mis tehti alles aasta hiljem, kui kambrist kambrisse ümberpaigutuste tõttu kadus ära katkine lukutõmmis ning vanglaametnikul toimunu ununes.
8. d)Kaebajal puudub jope maksumust tõendav maksekviitung, kuna vanglas ei kanna inimene kaasas dokumente, mis tõendaksid temale kuuluvate esemete maksumust. Kohus oleks võinud jope hinna määramisel lähtuda turu keskmisest hinnast, s.o umbes 1000 krooni.
9. e)VangS § 75 lg 3 sätestab, et kui isiklikud riideesemed puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse riided vanglateenistuse poolt tasuta. Kuna kaebajal puudus VangS § 46 lg 1 kohaselt vanglariietus, siis oleks vangla pidanud kaebajale andma ilmastikule vastava jope. Vangla väidab, et kaebaja oleks pidanud esitama vastava taotluse, aga kaebaja esitas avaldused juba 15.12.2010 ja 10.02.2011, kuid vangla ei teinud nendest välja. Tallinna Vangla käitumine tekitas kaebajale ka hingelist valu, mis tõi kaasa nördimuse ja õiglustunde riive, mistõttu tuleb vastustajal hüvitada ka hingelise valu tekitamine 100 euro ulatuses. 5. Tallinna Vangla vastuses palutakse S. Tkatchevi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:
10. a)Tallinna Vangla ei olnud kaebaja kahju hüvitamise nõudes märgitud asjaolude väljaselgitamisel tegevusetu. Kuna videokaamerate asetus ei oleks kaasa aidanud kaebaja kirjeldatud asjaolusid välja selgitada, tuli lähtuda ametniku, kes väidetavalt jope ära lõhkus, sõnadest. Kuigi fotosid jopest ei tehtud tõepoolest vahetult pärast kaebajalt vastavasisulise taotluse saamist, ei tähenda see seda, et vangla oleks uurimispõhimõtet rikkunud. Jope välimus ei ole hilisemast pildistamist niivõrd kardinaalselt muutunud, et see oleks andnud 3 vastupidise tulemuse. Ametnikule oleks kindlasti meelde jäänud kaebaja kirjeldatud juhtum ja sellele järgnenud vestlus kinnipeetava, kus viimase riideese oleks jäänud ukse vahele sedasi, et selle sulgemine oleks võimatu. Antud juhul ametnikul vastav mälestus puudub, mistõttu ei ole tõendatud vastava intsidendi toimumine.
11. b)Halduskohus on otsust langetades lähtunud mõlema poole esitatud seisukohtadest. Vastustaja märgib, et kuigi vangla tegevus kaebaja pöördumistele vastamisele ei ole olnud korrektne, ei ole see käesoleva kaebuse ese ning seega lahendas halduskohus kaebuse kaebaja enda taotlusest lähtuvalt.
12. c)Kaebaja jope luku katkiminekut ei ole hinnanud ekspert, kuid jope plastikust lukul oleks pidanud olema ka muid metallukse vahele jäämisest tingitud kahjustusi, mis konkreetsel juhul puudusid. Sellise fakti konstateerimiseks ei pea olema ekspert.
13. d)Kaebaja ei ole haldusasja menetlemise vältel suutnud jõuda seisukohale oma jope tegeliku maksumuse osas, esitades erineva suurusega nõudeid. Seega ei ole rahalise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ilma konkreetse tõendita põhjendatud. Seda enam, et kaebaja taotles kogu jope maksumuse hüvitamist, kuigi tegemist oli kasutatud jopega. Kaebuse rahuldamine vastavas osas tooks kaasa kaebaja rikastumise, kuna ilma ostutšekita on raskendatud jope maksumuse tõendamine, ühtlasi puuduvad antud juhul muud konkreetsed tõendid, mis võimaldaksid jope maksumuse kindlaks teha. Jope maksumuse väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest ei ole tõendatud, et jope lukk läks katki just vangla tegevuse tagajärjel. Varalise kahju hüvitisena ei ole 63,91 eurot proportsionaalne summa, kuna antud juhul ei ole jope maksumus tõendatud, tegemist on kasutatud jopega ning kaebaja on ka ise leidnud, et luku parandamine on võimalik.
14. e)Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et takjakinnitustega eest kinnitatud jopet kandva isiku väljanägemine oleks selline, mis oleks isiku inimväärikust alandav. Kaebaja on väitnud, et takjakinnitus on kinnitatud iluliistu külge, mis varjab jope lukku, mis on seega kõrvalseisja eest varjatud. Tallinna Vangla jalutusboksid on osaliselt piiratud, mistõttu ei ole seal tuulepuhangud nii tugevad kui tänaval ning kaebajal on võimalik jalutada selliselt, et jope hõlmad ei oleks avatud tuule poole. Seega oli kaebajal võimalik realiseerida VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust jalutuskäikudele ning katkine jope lukk ei ole saanud kaebajale kaasa tuua hüvitamisele kuuluvat kahju.
15. f)Vastustaja ei ignoreerinud 15.12.2010 esitatud humanitaarabi taotlust jope saamiseks. Vangla käsitas kinnipeetava taotlusi sooja jope saamiseks, jope tõmbluku parandamiseks või jope maksumuse kompenseerimiseks summas 1000 krooni võimalike kahju hüvitamise võimalustena. Alles 10.02.2011. a selgitustaotlusest võis aru saada, et kinnipeetav soovib endale asendusjopet. Vastuse koostamise hetkeks oli kinnipeetav Tallinna Vanglast juba Viru Vanglasse ümber paigutatud, mistõttu ei kuulunud vastava taotluse lahendamine enam Tallinna Vangla pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama paragrahvi lg 81 kohaselt kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda sama hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. 4 Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vastustaja poole 16.12.2010 ja 04.05.2011 kahju hüvitamise taotlustega, kuid kuna kaebaja ei kõrvaldanud vastustaja poolt määratud tähtajaks taotlustes esinenud puudusi, siis on mõlemad kahju hüvitamise taotlused tagastatud läbivaatamatult. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebajal puudus seoses sellega VangS § 11 lg 81 alusel halduskohtusse pöördumise õigus. 8. Riigikohtu halduskolleegium on 20.06.2013. a määruse nr 3-3-1-34-13 p-des 8 ja 9 leidnud, et haldusmenetluses esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist takistavad puudused. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et taotlus on puudusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-11, p 12). Seega oleks halduskohus pidanud oma vaidlustatud otsuses võtma seisukoha selles osas, kas kohus leiab, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli puudustega, mis takistasid selle menetlemist vastustaja poolt või mitte. Halduskohtu sellekohased põhjendused puuduvad. 9. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 04.05.2011 (tl 27). Kuna see oli venekeelne, siis sai vastustaja hakata seda menetlema alles 26.05.2011, kui saabus eestikeelne taotlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt on taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Arvestades seda, et kaebaja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule juba 03.08.2011, siis selleks ajaks ei olnud veel saabunud kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ja seoses sellega oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus veel läbimata ja tal puudus sellel momendil kohtusse pöördumise õigus. Kuna aga kaebuse menetlusse võtmise ajaks 02.11.2011 oli vastustaja oma seisukoha kahju hüvitamise taotluse osas juba võtnud, siis puudus alus kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 10. Kaebaja on 04.05.2011. a esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 27) nõudnud 200 eurot, mis on materiaalne ja moraalne kahju jope eest. Kuna vangla ei andnud talle asemele jopet ja ei parandanud seda ära, siis ei olnud kaebajal võimalik 2,5 kuud jalutamas käia, kuna oli talv. Sellega tekitati talle tervisekahju, mille eest ta nõuab kompensatsiooni 2000 eurot. Tallinna Vangla palus oma 19.07.2011. a kirjas nr 1-13/20056-3 (tl 28) kaebajal selgitada, milles seisnes materiaalne ja moraalne kahju seoses jopega ja milline summa nõutus summast on materiaalse ja milline summa moraalse kahju eest. Samuti paluti tal selgitada, milles seisnes tema tervisekahjustus ning kas see on ka kusagil fikseeritud ja, kas ta on teinud midagi talle tekkinud kahju ärahoidmiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud kahjunõuet ei saa pidada nõuetele vastavaks. Nõudest ei nähtu isegi kahju hüvitamise taotluse täpne alus ehk vangla tegevus, mille tulemusel väidetavalt kahju tekitas. Samuti ei ole kahju nõudest arusaadav, millises osas seoses jopega tekitati materiaalset ja millises osas moraalset kahju ning milline on kaebaja tervisele tekitatud kahju ja kuidas see kahju tekkis. Ringkonnakohus peab seoses sellega vajalikuks märkida, et kaebaja oli juba pöördunud vastustaja poole analoogse kahju hüvitamise taotlusega 16.12.2010 (tl 34 pöördel). Ka selles asjas tehti ettepanek puudused kõrvaldada, millele kaebaja ei reageerinud ja seoses sellega tagastati kahju hüvitamise nõue 28.04.2011 läbivaatamatult. Seega oli kaebaja juba eelnevast puuduste kõrvaldamise kirjast teadlik sellest, mis asjaolud on tal vajalik kahju hüvitamise taotluses ära tuua. Vaatamata sellele esitas ta uuesti nõuetele mittevastava kahju hüvitamise taotluse. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja õigesti leidnud, et taotlus on uuesti esitatud puudustega, mille kõrvaldamist on kaebajalt õigus nõuda. Kuna kaebaja vaatamata sellele 5 puudusi ei kõrvaldanud ja isegi ei reageerinud taolisele ettepanekule, siis oli vastustaja õigustatud tagastamata kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. 11. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastatakse kaebus määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna ringkonnakohus eelpool tuvastas, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi, siis puudus tal VangS § 11 lg 81 alusel halduskohtusse pöördumise õigus. Seega kuulub vaidlustatud halduskohtu otsus tühistamisele. Kuna kaebus jääb sellel alusel läbi vaatamata, siis ei pea ringkonnakohus andma oma seisukohta esitatud apellatsioonkaebuse põhjenduste osas. 12. Kaebaja oli nii halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Seoses sellega puuduvad antud haldusasjas menetluskulud. Maili Lokk Einar Vene 6 Agu Timmi