Obsah (5)

§ 19§ 221§ 217§ 2§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-13-7812 Tsiviilasi Seido Kalam

) § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/4382 ning tunnistada kehtetuks 27.11.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäitur jättis 04.02.2013 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et kõik täitedokumendi sundtäitmise eeldused on täidetud. Avaldaja leiab, et avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine 16 018,42 euro sissenõudmiseks on

§ 19lg 1 alusel põhjendamatu.

Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2011 määruse kohaselt kohustus avaldaja maksma sissenõudjale 15 700 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: 1) perioodil 28.06.2011–28.05.2012 võlgnevuse põhiosa makse suurus 130 eurot kuus, 28.06.2012–28.05.2016 võlgnevuse põhiosa makse suurus 290 eurot kuus; 2) võlgnevusele lisandub intress 2% aastas maksmata summalt, mis lisandub igakuisele põhiosa maksele; 3) pooled on kokku leppinud, et Swedbank AS ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas. Seega võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole üksnes kolme või enama sissenõutavaks muutunud osamakse sundtäitmiseks. Sissenõudjal puudub õigus esitada sundtäitmiseks tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid, kuivõrd selles pole täitedokumendis kokku lepitud. Võla ajatamisel puuduks igasugune mõte, kui võlausaldaja võiks juba kolme tasumata makse puhul pöörata kogu nõude sundtäitmisele. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt on sissenõudja kompromissi üles öelnud. Kompromissi ülesütlemist reguleerib TsMS § 430 lg 8, mida pole järgitud. Mitte mingisugust kompromissi ülesütlemist pole toimunud. Seega on kompromiss kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtutäitur on vastuolus formaliseerituse printsiibiga asunud kompromissi teksti tõlgendama. Õiguslikult asjakohatud on kohtutäituri viited võimalusele esitada kohtule sissenõudja vastu hagi täitedokumendi sisu väljaselgitamiseks (TsMS § 368 lg 2) või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221lg 1).

Riigikohtu praktikast (3-2-1-42-08, p 16; 3-2-1-116-09, p 9) nähtub, et kui täitmata on täitemenetluse eeldused, sh kui kohtutäitur on ebaõigesti algatanud täitemenetluse, siis tuleb vaidlustada

§ 217lg 1 kohase kaebusega täitemenetluse algatamine.

2. Kohtutäitur leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtutäiturile esitati

§ 2lg 1 p 1 tingimustele vastav täitedokument ja nõuetekohane täitmisavaldus.

Vaidlus puudub selles, et avaldajal oli tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas ning et kolme järjestikuse osamakse osas võlgnevuse tekkimise hetkest muutus kompromiss täidetavaks täitemenetluse 2 seadustikus ettenähtud korras. Täitmisavalduses avaldas sissenõudja, et 23.11.2012 seisuga on võlgnike (avaldaja ja solidaarvõlgnik Andres Paju) poolt tasumisele kuuluv võlgnevus 16 018,42 eurot. Riigikohus asus kohtuasjas nr 3-2-1-100-11 (p 17) seisukohale, et sissenõudja kinnitus täitekorralduses, et ettekirjutus on jäetud täitmata, on piisav, et tõendada tingimuse saabumist ja alustada täitemenetlust. Avaldaja kompromissi tõlgendus tähendab seda, et kompromissi ei ole osaliselt üldse võimalik täita: juhul, kui tasumata jäävad eelviimane ja viimane osamakse, ei saa kolme tasumata osamakset tekkida. TsMS § 430 lg-st 3 tulenevalt on kohtutäituril alus eeldada, et kohtu kinnitatud kompromiss on täies ulatuses täidetav, mis välistab avaldaja tõlgenduse. Küsimust, millises ulatuses muutusid kompromissist tulenevad avaldaja kohustused sissenõutavaks, ei ole võimalik lahendada hagita menetluse raames, vaid avaldaja ja sissenõudja vahelises hagimenetluses.

1. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Vastavalt kompromissile tuli avaldajal ja A. Pajul tasuda sissenõudjale 15 700 eurot ja seda perioodil 28.06.2011–28.05.
2. Võlgnikud kohustust ei täitnud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 23.11.2012 ehk pärast seda, kui kogu võlgnevus summas 15 700 eurot oleks pidanud olema tasutud. Seega oli sissenõudjal õigus esitada täitmisvaldus kogu sissenõutavaks muutunud summa ulatuses. Lisaks oleks osadena täitmine võlgnikele kohtutäituritasu osas kulukam. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis
4. mai 2013 määrusega S. Kalamehe kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 04.02.2013 otsusele täiteasjas nr 084/2012/4382 rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt on

§ 2

lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks muuhulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Antud juhul on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-08-89163, millega kohus kinnitas Swedbank AS ning avaldaja ja A. Paju vahel sõlmitud kompromissi. Kompromiss sätestas kohustuse tasuda võlgnevus osamaksetena. Kompromissi p-s 1.4 on pooled kokku leppinud, et Swedbank AS ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise järel oli sissenõudjal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täies ulatuses.

§ 19

lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Antud juhul oli kohtutäituri poole pöördumise eeltingimuseks kolme järjestikuse osamakse tasumisega hilinemine, mille üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus selle üle, et avaldaja jättis kolm järjestikust osamakset tasumata. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et võla ajatamisel puuduks mõte, kui võlausaldaja võiks juba kolme tasumata makse puhul pöörata kogu nõude sundtäitmisele. Võlausaldaja huvi on saada oma nõue rahuldatud võimalikult kiiresti ja suures ulatuses. Võlausaldaja nõusolek võimaldada võlgnikul tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel pikema perioodi jooksul ja keeld pöörduda kohtutäituri poole enne, kui võlgnik on jätnud maksmata kolm järjestikust osamakset, näitab võlausaldaja vastutulelikkust. Kolme järjestikuse osamakse tasumisega hilinemisel kuritarvitab võlgnik võlausaldaja usaldust ja võlausaldajal tekib õigus pöörata nõue sundtäitmisele. Selles valguses ei saa tõlgendada kompromissi vaidlusalust punkti selliselt, et võlausaldajal tekib õigus nõuda üksnes kolme osamakse tasumist. Olukorras, kus võlgnik on juba kompromisslepingut rikkunud, puudub võlausaldajal huvi jätkata võlgnevuse nõudmist osamaksetena ja selliseks juhuks ongi kompromissis tingimus kohtutäituri poole 3 pöördumise kohta. Kolme osamakse kaupa võla sissenõudmine oleks sellises olukorras äärmiselt ebamõistlik, arvestades kaasnevaid täitekulusid. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kompromissi p 1.4, mille järgi Swedbank AS ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas, tuleb sisustada selliselt, et kolme järjestikuse osamakse tasumisega hilinemisel tekkis Swedbank AS-l õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täies ulatuses. Kohtutäitur lähtus formaliseerituse printsiibist, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. Ülaltoodust tulenevalt on kohtutäitur O. Kutšmei 04.02.2013 otsus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. S. Kalamees esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2013 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tunnistada kohtutäitur O. Kutšmei
3. veebruari 2013 otsus täiteasjas nr 084/2012/4382 kehtetuks, tuvastada, et täiteasjas on täitmata S. Kalamehe suhtes Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli 2011 määruse tsiviilasjas nr 2-08-89163 sundtäitmise eeldused 16 018,42 euro ulatuses sundtäitmiseks, määrata sundtäitmine täiteasjas lõpetamisele ja kohustada kohtutäitur O. Kutšmeid lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/4382 ning tunnistada kehtetuks kohtutäitur O. Kutšmei
5. novembri 2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 084/2012/
6. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta TsMS § 172 lg 1 ls 2, lg 10 ja § 174 lg 7 alusel kohtutäitur O. Kutšmei kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et sissenõudjal on õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täies ulatuses. Täitedokumendist nähtuvalt on sissenõudja ja võlgnikud ajatanud 15 700 euro suuruse nõude igakuiste maksetena ajavahemikule 28.06.2011–28.05.
7. Täitedokumendis puudub kokkulepe, mille kohaselt igakuiste osamaksete tasumata jätmisel võib Swedbank AS pöörduda kohtutäituri poole kogu nõudega, sh veel sissenõutavaks mittemuutunud kuumaksete osas. Täitedokumendist nähtub, et kui tasumata on rohkem kui kolm sissenõutavaks muutunud osamakset, siis võib Swedbank AS pöörduda kohtutäituri poole üksnes antud kolme või enama sissenõutavaks muutunud osamakse sundtäitmiseks. Kogu nõude sundtäitmine eeldab, et selles oleks täitedokumendis selgelt kokku lepitud, mida antud juhul tehtud ei ole. Täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi arvestades ei ole võimalik täitedokumendi laiendatud ja võlgniku kahjuks tõlgendamine; 2) toetab toodud seisukohta TsMS § 430 lg 8, mille järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seega on kompromissi ülesütlemiseks TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud erikord, mida praegusel juhtumil pole järgitud; 3) on sissenõudja kohtutäituri otsusest nähtuvalt kompromissi üles öelnud. Kompromissi ülesütlemist reguleerib TsMS § 430 lg 8, mida pole järgitud. Mitte mingisugust kompromissi ülesütlemist ei ole toimunud. Seega on kompromiss kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik; 4) ei vabasta formaliseerituse printsiip kohtutäiturit täitemenetluse eelduste kontrollimisest.

§-st 19 nähtub, et kohtutäitur peab ajatatud nõude puhul igal juhul kontrollima, kas nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte ning sissenõudja peab antud asjaolusid kohtutäiturile 4 tõendama. Formaliseerituse printsiip ei võimalda kohtutäituril täitedokumenti tõlgendada, seega kui täitedokument on ebaselge või sealt ei nähtu veenvalt täitedokumendi sundtäitmise eelduste olemasolu, peaks kohtutäitur täitedokumendi sundtäitmisest keelduma; 5) on avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine 16 018,42 euro sissenõudmiseks

§ 19

lg 1 alusel põhjendamatu ja täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/4382 tuleb

§ 48lg 1 p 7 alusel lõpetada.

Kui kohus tuvastab täitemenetluse läbiviimise eelduste puudumise, siis võib kohus

§ 48

lg 1 p 4 alusel ka määrata sundtäitmise lõpetamisele ehk kohustada kohtutäiturit täitemenetlust lõpetama; 6) arvestades, et täitemenetluse algatamine on põhjendamatu, on põhjendamatu ka 27.11.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Sissenõudja olematu nõude sundtäitmise eest ei võimalda seadus nõuda kohtutäituri tasu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. Kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) rakendas kohus

§ 19lg-t 1 õigesti.

Avaldaja märkis 20.03.2013 kohtule esitatud vastuses, et täitmisavalduse esitamise seisuga oli täitedokumendi alusel sissenõutavaks muutunud sissenõudja rahaline nõue summas 3010 eurot (s.o 130 eurot x 12 (28.06.2011– 28.05.2012) + 290 eurot x 5 (28.06.2012–28.10.2012)). Seega oli avaldajal tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas, kompromissi tingimus täitemenetluse alustamiseks oli täidetud ja kohtutäitur oli kohustatud täitemenetluse algatama.

§ 19

lg 1 ei keela alustada võlgniku suhtes täitemenetlust.

§ 19

lg 1 keelab kohtutäituril alustada täitetoimingute läbiviimisega enne täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumist. Vastupidine tõlgendus välistaks muuhulgas elatiseasjades tehtavate kohtulahendite täitmisele esitamise jooksvalt tasumisel kuuluva elatise sundtäitmiseks. Samas selliste lahendite sundtäidetavust kinnitab kohtutäituri seaduse § 37; 2) hindas kohus tõendeid õigesti. Täitedokumendi selgus on subjektiivse hinnangu küsimus. Kui kohtutäituri jaoks on täitedokumendi sisu selge ja ka muud formaalsed eeldused täidetud, tuleb tal täitedokument täitmisele võtta. Kui võlgnik leiab, et täitedokument ei ole selge, tuleb võlgnikul pöörduda TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagiga kohtu poole. Kohtutäitur asus seisukohale, et kompromissist, mille kohaselt Swedbank AS ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas, tuleneb, et nõude sissenõutavaks muutumise tingimuseks on avaldajal kolme järjestikuse osamakse osas võlgnevuse tekkimine. Kohus leidis, et kompromissi p 1.4 tuleb sisustada selliselt, et kolme järjestikuse osamakse tasumisega hilinemisel tekkis Swedbank AS-l õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täies ulatuses. Avaldaja tõlgenduse kohaselt juhul, kui tasumata jäävad vaid eelviimane ja viimane osamakse, ei ole sissenõudjal üldse võimalik täitedokumendi alusel täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda, sest sellisel juhul ei saa tekkida kolme tasumata osamakset. TsMS § 430 lg-st 3 tulenevalt on kohtutäituril alus eeldada, et kohtu kinnitatud kompromiss on täies ulatuses täidetav, mis välistab avaldaja kompromissi tõlgenduse. Kokkulepe, mille kohaselt sissenõudja ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikuse osamakse osas, mitte ei piira sissenõudja õigust pöörduda kohtutäituri poole juba sissenõutavaks muutunud osamaksete sundtäitmiseks, vaid sätestab tingimuse, millal muutub sundtäidetavaks kogu kompromissi kohaselt tasumisele kuuluv nõude jääk ja intressid; 3) isegi juhul, kui kompromissist tulenevad avaldaja kohustused ei ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud, siis küsimust, millises ulatuses kompromissist tulenevad avaldaja 5 kohustused sissenõutavaks muutusid, ei ole võimalik lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse menetlemise käigus. TsMS § 430 lg 8 sätestab poolte õiguse võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissist taganeda või see üles öelda. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi üles öelda kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

§ 221

lg 1 kohaselt on õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes võlgnikul. Ülaltoodust tulenevalt selleks, et sissenõudja saaks kompromissi ülesütlemise õigust kasutada, peab ta algatama täitemenetluse kompromissi alusel sellises ulatuses, mis oleks kompromissi alusel võimalik võlgnikult sisse nõuda juhul, kui kompromiss oleks kehtivalt üles öeldud. Juhul, kui asuda seisukohale, et sõltumata avaldaja poolsest kompromissi olulisest rikkumisest (17 järjestikuse osamakse tegemata jätmisest) on kompromiss sissenõudjale siduv ja sissenõudjal ei ole võimalik pöörduda kompromissi täies ulatuses täitmiseks kohtutäituri poole, rikuks see sissenõudja TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud õigust kompromiss üles öelda. Seega iseäranis kompromissi alusel täitemenetluse algatamisel peab kohtutäitur lähtuma sissenõudja kinnitusest täitedokumendist tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutmise ulatuse osas. Juhul, kui võlgnik leiab, et täitmisele esitatud nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, võib ta

§ 221

lg 1 alusel esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 4) tunnistas avaldaja 20.03.2013 kohtule esitatud vastuses, et täitmisavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud sissenõudja nõue summas 3010 eurot. Seega on täitemenetlus algatatud õiguspäraselt ja vaidlus on vaid selles, kui suures ulatuses oli sissenõudjal õigus nõuda kompromissis sisalduvate kohustuste täitmist. Vastuse nimetatud küsimusele võib kohus anda üksnes sissenõudja ja avaldaja vahelises hagimenetluses. Isegi juhul, kui täitemenetluse algatamine 16 018,42 euro sissenõudmiseks on õigusvastane, tuleb täitemenetlust jätkata vähemalt 3010 eurot sissenõudmiseks. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tuli avaldajal ja A. Pajul vastavalt kompromissile tasuda sissenõudjale 15 700 eurot ja seda perioodil 28.06.2011–28.05.
2. Võlgnikud kohustust ei täitnud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 23.11.2012 ehk pärast seda, kui võlgnike poolt oleks pidanud olema tasutud kogu võlgnevus summas 15 700 eurot. Täitmisavalduse esitamise hetkeks oli võlgnike poolt täitmata kogu kompromissist tulenev võlgnevus ja seega oli sissenõudjal õigus esitada kohtutäiturile täitmisvaldus kogu sissenõutavaks muutunud summa ulatuses. Lisaks oleks osadena täitmine võlgnikele kohtutäituritasu osas kulukam; 2) on õige kohtu tõlgendus kompromissis ajatamise põhimõtte osas. Kohtutäituri poole pöördumise eeltingimuseks oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega hilinemine. Vaidlus puudub selles, et avaldaja jättis kolm järjestikust osamakset tasumata. Kompromissi sõlmimisega tunnistas võlgnik nõuet ja selle täitmine kogu ulatuses oli olenemata ajatamisest võlgnikule ettenähtav, seda enam, et kokku olid lepitud tingimused, mida võlgnik ei täitnud. Samuti on saabunud aeg, kus oleks pidanud tasutud olema kogu võlgnevus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ega korda neid kõiki oma määruses.
4. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 6 9.
5. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et sissenõudjal oli õigus nõuda kompromissi sundtäitmist kogu ulatuses ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. Täitedokumendiks käesolevas vaidluses on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2011 määrus, millega kohus kinnitas Swedbank AS-i, avaldaja ja A. Paju vahelise kompromissi. Kompromissi p-d 1.1 ja 1.4 sätestasid avaldaja kohustuse maksta sissenõudjale kokku 15 700 eurot maksegraafiku alusel ning kokkuleppe, et sissenõudja ei pöördu kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks enne, kui on tekkinud võlgnevus kolme järjestikulise osamakse osas. Nimetatud kompromissi punktidest nähtuvalt tunnistas avaldaja nõuet 15 700 eurot kogu ulatuses ning võttis endale kohustuse alluda sundtäitmisele kogu kompromissis märgitud summa ulatuses tingimusel, et on tekkinud võlgnevus kolme järjestikulise osamakse osas. Määruskaebuse esitaja väide, et kompromissist tulenevalt oli sissenõudjal õigus nõuda sundtäitmist üksnes sissenõutavaks muutunud osamaksete osas (3010 eurot), ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna avaldaja rikkus kompromissi tingimusi, siis oli sissenõudjal õigus pöörduda kompromissi sundtäitmiseks kogu kompromissis märgitud nõude ulatuses. Tähendust omab siinjuures ka asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja kompromissi alusel sissenõudjale mingitki summat maksnud. 9.
6. Vaidlust ei ole selles, et 20.03.2013 seisuga moodustas avaldaja võlgnevus sissenõudja ees 3010 eurot. Järelikult olid täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ning põhjendamatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et täitemenetlus tuleks lõpetada.

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel. Seega puudutab selline kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel.

§ 221

lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Ülalmärgitust tuleneb, et kui võlgniku arvates ei ole kogu kompromissis nimetatud nõue sissenõutavaks muutunud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu

§ 221lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sellele viitab ka Ts

MS § 430 lg 8 teises lauses sätestatu. 10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja