lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada asjas menetlus. Kuna kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis lähtudes
Lähtudes
Seega jättis kohus hageja menetluskulud tsiviilasjas kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja viitamine
lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, ei ole asjakohane, kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabiteenusele summas 276 eurot. Kostja ei esitanud vastuväidet kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ja ei ületa
Kohus mõistis juhindudes
Tulenevalt
lg-test 3 ja 4 kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hageja vabastati Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-t 1, mis sätestab, et menetlusosaline on 3 kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, ja sellest tuletatud printsiipi, et seadusest tulenevat ei kohaldata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus tegi määruse puhtformaalselt, asjaolusid arvestamata; 2) esitas kostja tõendid hageja pahauskse käitumise kohta. Kostja pakkus hagejale korduvalt võimalust dokumentidega tutvuda ning määras vastuses hageja avaldusele dokumentide tutvumiseks koha ja aja (tl 119, 121–122). Revisjonikomisjon tegi korduvalt hageja avalduse alusel lisakontrolli ning andis vastavad vastused (tl 124, 142), mille vastuvõtmisest hageja hoidis kõrvale. Eeltoodu kohta koostas revisjonikomisjon akti (tl 126). Hageja ei reageerinud kostja kutsele ning ei tulnud määratud ajal dokumentidega tutvuma. 13.03.2012 avaldas hageja oma kirjas, et „Juhatus, teavitan teid, et ma keldrisse teie juurde ei tule, kasside ja rottide haisu ma seal sisse hingata ei soovi“. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 10. V. Skryabina vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli hageja poolt hagiavalduse kohtusse esitamine põhjendatud. Enne kohtusse pöördumist üritas hageja kostjaga kohtuvälist kompromissi saavutada. Hageja saatis kostjale avalduse ja palus esitada talle dokumentide koopiad, olles nõus koopiate tegemise eest tasuma. Kostja teatas vastuses avaldusele, et ei ole nõus hagejale koopiaid andma ning pakkus võimalust tutvuda dokumentidega keldriruumis. Kostja ettepanek ei olnud mõistlik, arvestades dokumentide suurt mahtu (üle 100 lk), hageja ja kostja seadusliku esindaja Tatjana Fominõhhi suhete keerulisust ning keldriruumis viibimise ebameeldivust. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja ei täida nõuet, siis pöördub hageja kohtusse. Kostja esitas hagiavaldusele ka vastuväite (millele lisas hulga dokumente), kaasas tõlgi (kuna ei kostja seaduslik ega lepinguline esindaja ei valda piisavalt riigikeelt), mis tingis menetluskulude kasvu. Kohtumenetluses kostja täitis hageja nõude. Koopiate tegemine võttis aega paar tundi ja läks maksma alla 15 euro, mis on igati mõistlik lahendus; 2) ei ole asjakohane kostja tuginemine
lg-le 6, kuna esiteks kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ja teiseks just kostja keeldumine esitada hagejale kohtuväliselt nõutud dokumendid põhjustas hagiavalduse esitamise kohtusse.
lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Vastavalt
§-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleva juhul on määruskaebuses vaidlustatud maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud määrust nimetatud osas. 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud hageja V. Skryabina kanda ning mõistab V. Skryabinalt KÜ Pähklimäe 7/11 kasuks välja KÜ Pähklimäe 7/11 õigusabikulud 280 eurot.
Skryabina riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 4 13. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu dokumentidega tutvumise nõude VÕS §-de 1015-1017 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hageja nõude täitis ning sellest tulenevalt võttis maakohus vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas menetluse. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti
lg-t 4 ja lg-t 5 ning jättis põhjendamatult menetluskulud kostja kanda.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja enne hagi esitamist kostjalt mitmel korral dokumentidega tutvumise võimaldamist ning 20.10.2011 ja 02.04.2012 (t.l 138, 139-140) on kostja hagejale kirjalikult teatanud, et võimaldab hagejale nõutud dokumentidega tutvumist ning pakkunud omalt poolt välja dokumentidega tutvumise aja. Ühtlasi on kostja hagejale selgitanud, et kui kostja poolt väljapakutud aeg hagejale ei sobi, võib hageja leppida kostjaga kokku talle sobiva aja. Hageja seisukoha kohaselt ei ole juhatuse tööruumid sobiv koht dokumentidega tutvumiseks, kuna tal on keerulised suhted juhatuse esimehega, dokumentide maht on suur ning elamu keldris asuvates juhatuse tööruumides on rottide ja kasside hais, mis takistab tal hingamist. Kuna kostja talle dokumentide koopiaid ei esitanud, oli ta sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumenti asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. Märgitud sättest ei tulene õigustatud huvi omava isiku õigust nõuda dokumentidest koopiate tegemist. Samuti ei tulene hagejale sellist õigust kostja põhikirja p-st 4.1. Kostja on omapoolse kohustuse täitnud, kui on pakkunud hagejale välja dokumentidega tutvumise võimaluse korteriühistu juhatuse asukohas. Nimetatud asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Kostja on hagile kogu menetluse kestel vastu vaielnud ning asjaolu, et kostja esitas pärast kohtuistungit hagejale dokumentide koopiad, ei tähenda hagi õigeksvõtmist ega ole käsitletav nõude rahuldamisena
Ülaltoodust tulenevalt ei olnud hageja poolt hagi esitamine põhjendatud ning kuna hageja loobus hagist, siis tuleb
Seega peab hageja kandma kostja menetluskulud.
lg 1 kohaselt tuleb lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulud suuruseks on 601,82 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 280 eurot, tõlkekulud 310,28 eurot ja paljundamiskulud 11,54 eurot. Hageja ei ole kostja õigusabikuludele 280 eurot vastuväiteid esitanud ning
Vastavalt
lg-le 1 kui menetlusosaline ei valda eest keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal esindaja ning seetõttu esindaja poolt tõlgi kasutamine tasu ei ole käsitletav kohtukuluna. Seetõttu jäävad kostja tõlkekulud 23 euro ulatuses tema enda kanda. Kostja poolt dokumentide tõlkimise kulud 287,28 eurot ei ole käsitletav ei kohtu- ega kohtuvälise kuluna
tähenduses ning seetõttu puudub alus nende väljamõistmiseks menetluskuluna hagejalt. See, et kostja tõlkis ja paljundas (11,54 eurot) hagejale viimase poolt nõutud dokumendid, on käsitletav pooltevahelise kokkuleppena ning kuna puudub kokkuleppe dokumentide tõlkimise hüvitamise kohta, jäävad dokumentide tõlkimise kulud 287,28 eurot kostja kanda. Kuna hageja on nõustunud kandma kulud seoses dokumentide 5 koopiate esitamisega (I kd, t.l 29), siis tuleb dokumentide paljunduskulud 11,54 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 291,54 eurot (280+11,54). Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega vabastati V. Skryabina menetlusabi korras riigilõivu 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuivõrd seoses hagist loobumisega jäid menetluskulud antud asjas hageja kanda, siis kuuluks hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja on pensionär ja tema majanduslik seisund ei ole võrreldes talle menetlusabi andmisega muutunud. Ringkonnakohus arvates on hageja majanduslik seisund ja hagiavalduses esitatud asjaolud käsitletavad mõjuva põhjusena
Skryabina vabastada riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 14. Kuna määruskaebuses vaidlustati ainult menetluskulude jaotust, siis
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.