Obsah (4)

§ 252§ 249§ 253§ 267

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1811 Haldusasi AS-i Eesti Keskkonnate

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus avaldas 16.07.2013 riigihangete registris hanketeate hankes „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ viitenumbriga 144900 (kd I tl 13-14).
2. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 24.07.2013 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (kd I tl 33-41), paludes kohustada vastustajat viima hanketeade ja hankedokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega.
3. VAKO 19.08.
4. a otsusega nr 182-13/144900 (kd I tl 42-49) rahuldati AS-i Eesti Keskkonnateenused vaidlustus osaliselt.
5. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 29.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada erinevaid hanketeate, hankedokumentide ja hankedokumentide lisade punkte. Kaebuses paluti tühistada ka VAKO 19.08.
6. a otsus osas, milles AS-i Eesti Keskkonnateenused vaidlustus jäeti rahuldamata. Samuti paluti jätta kohaldamata Rakvere Linnavolikogu 26.06.
7. a määruse nr 15 „Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri“ § 3 lg 2 ls 2 ja § 15 lg 2, kuna nimetatud sätted on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 lausega 1, §-ga 32 ja § 154 lg-ga
8. Kaebuses esitati samuti esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti keelata vastustajal vaidlusaluse riigihanke edasine läbiviimine, sh pakkumuste vastuvõtmine ja avamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Taotluse kohaselt rikuvad hanketeade ja hankedokumendid kaebaja õigust eeldada ja nõuda, et hankemenetlus viiakse läbi kooskõlas seadusega. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel tuleb lähtuda tema eesmärgist kohtusse pöördumisel, milleks on esitada pakkumus riigihankes, mille tingimused on kooskõlas riigihangete seadusega (RHS) ja jäätmeseaduse (JäätS) nõuetega. Kaebaja huviks on, et Rakvere linnas korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete üleandmise koht määrataks kohases menetluses, kus on võimalik osaleda ka kaebajal. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldaks ja sõlmitaks hankeleping, muutuks kaebus mõttetuks, sest kohus ei saaks hankelepingut enam tühistada. Kaebajale jääks vaid kahjuhüvitise taotlemise võimalus. Kaebusel on perspektiivi ning avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huvi oodata ära hanketingimuste õiguspärasuse selgumine. Vastustaja muutis hanketeadet nii, et pakkumused tuleb esitada 12.09.2013 kell 15.00 (tl 245), kuid on selge, et selleks ajaks puudub antud asjas jõustunud kohtuotsus. Kuni jäätmete üleandmise koha selgumiseni pole võimalik teha põhjendatud ja võrreldavaid pakkumisi. Tulenevalt kohtupraktikast ei takistaks esialgse õiguskaitse andmist ka vajadus korraldatud jäätmeveo järele.
9. Tartu Halduskohus rahuldas 30.08.
10. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Määruse põhjenduste kohaselt ei pea halduskohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks anda vastustajale tähtaega esitada esialgse õiguskaitse taotluse küsimuses oma kirjalik seisukoht. Halduskohus nõustub kaebajaga, et kui talle esialgset õiguskaitset ei anta, muutuks tema kaebus mõttetuks. Seda esiteks põhjusel, et pakkumus esitataks ning hankeleping sõlmitaks olukorras, kus hanketeate, hankedokumentide ja hankelepingu tingimused võivad olla vastuolus õigusaktidega. Teiseks võib vastustaja jäätmekeskus omandada ilma avaliku konkursi või hankemenetluseta ainuõiguse kaheks aastaks Rakvere linnast kogutavate ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vastuvõtmiseks (vt hanketeate p II.2.3). Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse edukus välistatud. Kaebajal on olemas esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib vastustaja hanke läbi viia ja hankelepingu sõlmida ning sel juhul omandaks vastustaja jäätmekeskus takistamatu ainuõiguse Rakvere linna jäätmete vastuvõtmiseks. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei kõrvalda kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse 04.09.
12. a määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 30.08.
13. a määrus tühistada ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Alternatiivselt nõutakse esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni esimese astme kohtulahendi teatavaks tegemiseni, mitte kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus andnud hinnangut vastustaja 30.08.2013 kell 10:41 saadetud e-kirjas esitatud argumentidele (vt määruskaebuse lisa). Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei osutuks 2 kaebuse eesmärgi saavutamine raskendatuks. Nii vastustaja kui kaebaja on kohtus vaidlustanud VAKO 19.08.
14. a otsuse. Seetõttu ei saa vastustaja hankemenetlust jätkata ega vaidluse kestel hankelepingut sõlmida. Kuna vastustaja ja kaebaja kaebused on halduskohtule esitatud samal päeval, tehakse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 275 lg 2 alusel otsused teatavaks samal päeval. Kaebajal võib esialgse õiguskaitse vajadus tekkida pärast lahendi teatavaks tegemist, kuid hetkel see vajadus puudub ning ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset etteruttavalt. Kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kaebaja põhjendas hanketingimuste vaidlustamist sellega, et need rikuvad tema õigust seaduslikule hankemenetlusele, mitte sellega, et vaidlustatud punktid välistavad tema võimaluse pakkumust esitada. Seega ei takista vaidlustatud punktid kaebaja hankemenetluses osalemist. Kui ringkonnakohus leiab, et vaatamata põhjendamiskohustuse olulisele rikkumisele on halduskohus õigesti esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastanud, palub vastustaja vaidlustatud määrust muuta nii, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni esimese astme kohtu lahendi teatavakstegemiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni lahendi jõustumiseni ei oleks proportsionaalne. Tuleb arvestada omavalitsuse ja selle elanike huvi jäätmeveo korraldamise vastu (Rakveres ei ole jätkuvalt jäätmevedu korraldatud). VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. AS-i Eesti Keskkonnateenused 04.09.
2. a vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Kaebaja vaidleb vastu vastustaja väitele, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest ka vastustaja vaidlustas VAKO 19.08.
3. a otsuse kohtus. Kaebaja vaidleb vastu ka määruskaebuse väitele, et kaebaja võib uuesti taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist pärast Tartu Halduskohtu lahendi teatavakstegemist. Olukord, kus kaebaja peab igas kohtuastmes uuesti taotlema esialgse õiguskaitse kohaldamist ning riskima sellega, et vastustaja jõuab enne esialgse õiguskaitse kohaldamist hankelepingu sõlmida, on ebaproportsionaalne ning kaebajat tarbetult koormav. Määruskaebuse väide kaebuse vähese perspektiivikuse kohta on ilmselgelt ebaõige. Kaebaja on hankedokumente vaidlustanud muuhulgas põhjusel, et nendega antakse ilma avalikku konkurssi või hankemenetlust läbi viimata Rakverest kogutud olmejäätmete vastuvõtmise ainuõigus vastutaja jäätmekeskusele. VAKO rahuldas selles osas kaebaja vaidlustuse. Kuna Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri on üldakt, ei saanud VAKO selle õiguspärasust kontrollida ning seetõttu pidi kaebaja antud nõudega halduskohtu poole pöörduma. Seda, et jäätmete vastuvõtmise koha määramiseks tuleb läbi viia avalik konkurss või hankemenetlus, on Konkurentsiamet, Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus korduvalt kinnitanud. Vastustaja põhjendab vaidlustatud määruse tühistamise nõuet vajadusega rakendada Rakvere linnas korraldatud jäätmevedu. Kaebaja nõustub, et korraldatud jäätmevedu on oluline avalik huvi, kuid kohtupraktika ei ole seda alati pidanud piisavaks selles, et esialgne õiguskaitse kohaldamata jätta. Ka käesoleval juhul ei tingi korraldatud jäätmeveo vajadus määruskaebuse rahuldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 30.08.
5. a määrus tuleb jätta muutmata. 3
6. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et halduskohus ei ole vaidlusaluse määruse tegemisel arvestanud või hinnanud nende 30.08.2013 e-kirjas esitatud argumente. Halduskohtu 30.08.
7. a määruses (lk-d 2 ja 3) on vastustaja poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele esitatud vastuväited ära toodud ning halduskohus on oma määruses ka põhjendanud seda, miks ta nendega ei arvesta ja peab vajalikuks siiski esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et vaidlustajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus, kuna lisaks vaidlustajale on ka hankija vaidlustanud VAKO 19.08.
9. a otsuse. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebaja seisukohaga, et kui hankija võib tema enda kaebuse alusel toimuva kohtumenetluse ise igal hetkel kaebusest loobumisega lõpetada, mille järel puuduvad takistused hankemenetluse jätkamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks, siis kohtuasi, mille käigus taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, toimub AS Eesti Keskkonnateenused kaebuse alusel, mille lõpetamist on hankijal raskem saavutada. Seetõttu ei mõjuta hankija kaebuse alusel alustatud teine kohtumenetlus iseenesest AS Eesti Keskkonnateenused kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ega selle vajadust.
10. Vaidlusaluse määruse tegemise aja ja ka määruskaebuse esitamise aja seisuga ei saa õigeks lugeda hankija eeldust, et kuna nii vaidlustaja kui ka hankija vaidlustasid VAKO 19.08.
11. a otsuse halduskohtus samal päeval, siis teeb halduskohus mõlema kaebuse suhtes kohtulahendi samal päeval, mistõttu puudub samuti esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. KIS-ist nähtuvalt registreeriti AS Eesti Keskkonnateenused ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse kaebused VAKO 19.08.2013.a otsuse peale algselt eraldi haldusasjadena (haldusajad 3-13-1811 ja 3-13-1810) ning kaebused liideti ühte menetlusse alles 17.09.
12. Asjaolu, et edaspidi lahendatakse mõlemat kaebust eelduslikult ühe haldusasjana, ei anna iseenesest veel alust halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ja AS Eesti Keskkonnateenused kaebusega koos esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks.
13. Põhjendatud ei ole ka hankija väide, et vaidlustaja võiks taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist alles pärast Tartu Halduskohtu poolt asjas tehtava lahendi teatavaks tegemist. Olenemata sellest, et

-ist tulenevalt vaatab halduskohus riigihankeasjad läbi kiirendatud korras, ei saa esialgse õiguskaitse vajadust seostada sellega, millise sisuga ja nö. kelle kasuks lahendi halduskohus teeb.

§ 249

lg 1 võimaldab esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda ja seda kohaldada igas menetlusstaadiumis ning riigihankeasjades on sellega seonduv ainus piirang kirjas

§-s 280 lg 1. Seega võis vaidlustaja taotleda ja halduskohus esialgset õiguskaitset kohaldada juba ka siis, kui sellekohane taotlus esitati koos kaebusega ning kaebuse esitajal oli läbitud vaidlustusmenetlus VAKO-s. Olukord, kus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlemine ja kohaldamine sõltuks halduskohtu otsuse sisust, ei ole eelviidatud sätetega ega esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiga kooskõlas ega ka proportsionaalne. Hankija õigused seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega on tagatud seeläbi, et kui halduskohus jätab vaidlustaja kaebuse rahuldamata, siis võib halduskohus üheaegselt vastava kohtulahendi tegemisega tühistada ka senise esialgse õiguskaitse kohaldamise vastavalt

§ 253lg-le 3.

Sellele on viidanud ka halduskohus oma 30.08.2013. a määruses ja eeltoodud võimaluse olemasolu tõttu puudub ringkonnakohtul ka alus asuda määruskaebuse taotlusest tulenevalt muutma halduskohtu vaidlustatud määrust selliselt, et sellega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtiks üksnes esimese astme kohtu lahendi teatavakstegemiseni. Ringkonnakohus peab eelnevaga seoses vajalikuks viidata veel ka

§-le 249 lg 4, mille kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus 4 ja keeld kehtib üldjuhul kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmiseni või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et olenemata nii vaidlustaja poolt kui ka hankija poolt esitatud kaebustest võinuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa tuua selle, et hankijale kuuluv Lääne-Viru Jäätmekeskus omandab ilma avaliku konkursi või hankemenetluseta ainuõiguse kaheks aastaks Rakverest linnast kogutavate ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vastuvõtmiseks.

§ 267lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut.

Seega, kui hankija viiks kõigest olenemata hanke läbi ja sõlmiks hankelepingu, siis ei saavutaks vaidlustaja ka temale soodsa kohtuotsusega enam soovitavat tulemust. Lisaks sellele on vaidlustaja vaidlustanud hankedokumendid ka osas, milles need näevad viitega Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjale ette, et Rakvere linnast kogutud olmejäätmed tuleb üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskusele, soovides saada käesolevas asjas ka kohtu seisukohta küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse üksus või tema poolt volitatud isik peab jäätmete vastuvõtmise koha määramiseks viima läbi konkurentsiseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud avaliku konkursi või hankemenetluse. Eeltoodu tõttu ei olnud halduskohtul vaidlusalust määrust tehes põhjendatult alust arvata, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.

1. Mis puudutab määruskaebuse esitaja väidet, et halduskohtu määrus tuleks tühistada seoses vajadusega rakendada Rakvere linnas korraldatud jäätmevedu, siis ringkonnakohus nõustub sellega, et korraldatud jäätmeveo rakendamine Rakvere linnas on oluline avalik huvi, kuid kohtupraktikas ei ole seda asjaolu senini peetud alati piisavaks selleks, et esialgne õiguskaitse kohaldamata jätta. Näiteks on Riigikohus oma 10.06.
2. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-44-09 leidnud, et: „Samuti ei väida Elva Linnavalitsus esialgse õiguskaitse tühistamise taotluses, et linnas puuduks üldse prügivedu. Seetõttu ei ole tõenäoline, et ohtu satuks linna puhtus ja korrashoid, isikute tervis või looduskeskkond. Samas aga on piisavalt tõenäoline, et esialgse õiguskaitse tühistamise korral sõlmiksid Elva Linnavalitsuse ja AS Cleanaway halduslepingu, mis võib kaasa tuua täiendava kohtuvaidluse.“ Seetõttu on ka käesoleva ja viidatuga analoogse vaidluse puhul põhjust väita, et vajadus rakendada Rakvere linnas korraldatud jäätmevedu ei tingi määruskaebuse rahuldamist. Asjaolu, et Rakvere haldusterritooriumil valitseb korraldatud jäätmeveo puudumisel edasi nn. vabaturg, milles jäätmeveo hinnad on kõrgemad, ei tingi samuti määruskaebuse rahuldamist, sest eeltoodu kinnitab, et Rakvere haldusterritooriumi ei ole tulenevalt kohtuvaidlustest üldse jäätmeveost ilma jäetud ning puuduvad andmed ka selle kohta, et senine vabaturu tingimustel jäätmevedu enam ei toimiks. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk