← Eesti

1-09-14071/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-14071 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikolai ORLOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Nikolai ORLOV sünd. 30.04.1979, isikukood 37904300038, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 29.01.2010 ja lõpp 18.01.2014 Jätta Nikolai ORLOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Nikolai ORLOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. materjalidega tutvumine 18 €, istungil osalemine 18 €, käibemaks 7,20 €). Välja mõista Nikolai ORLOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 23.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Nikolai Orlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Orlov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 6, 7, 8, 10; §418 lg.1 ja §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1; KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 20 päeva alates 29.01.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Enamasti on kõik kuriteod olnud varavastased. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude ühiseks mustriks on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat Viru xxx-s lukksepana ja kannab karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav läbis riigikeele algtaseme kursuse, osales psühholoogi vastuvõtul ja läbis edukalt riigikeele A2 taseme ning sooritas eksami. Sotsiaalprogrammi xxx läbimise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kinnipeetava ametlik töökogemus on umbes 8 kuud. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik jätkata töötamist xxx OÜ-s. Kuna kinnipeetav on varem sooritanud varavastaseid kuritegusid töökohast olenemata, on säilinud risk, et ta võib uuesti kuritegusid toime panna samadel ajenditel. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 222 131,40 €, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad isa, ema ja õde, suhted lähedastega on kinnipeetava sõnade kohaselt head ja toetavad. Kinnipeetaval on eelmisest suhtest alaealine poeg, kellega ta suhtleb telefoni teel, endise abikaasaga on suhted katkenud. Kinnipeetava varasem elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetava probleemilahendused on ebaefektiivsed ja ühiskonnas mitteaktsepteeritavad, tegude tagajärgedele ei mõtle. Kinnipeetav kaldub enda tegusid õigustama ning tekitatud kahju väiksemaks muutma. Kriminaalhoolduse ajal on toime pannud uue kuriteo, mis näitab, et ta ei ole valmis järelevalvet heaks kiitma ning võib taaskord kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise riskid juhul, kui tal puudub kindel töökoht ning tekivad majanduslikud probleemid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava elamisluba kehtib kuni 13.12.
  2. Lähedastest on kinnipeetaval isa ja õde koos alaealise lapsega. Kinnipeetava ema elab Venemaal. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama õe korterisse. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, kus elab kinnipeetava õde koos alaealise pojaga. Kinnipeetava õde töötab ning on nõus kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik jätkata tööd xxx OÜ-s. Tööandja esindaja kinnitas, et on teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust. Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusest kriminaalasjas nr.1-09-14071 nähtub, et kinnipeetav vabanes vanglast 02.05.2007 ja pani uue kuriteo toime juba 22.05.2007, jätkates varguste ja röövide toimepanemist kuni vahistamiseni. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on vajalik läbida sotsiaalprogramm xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav Nikolai Orlov ei soovinu maakohtu istungil midagi öelda. 2 Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivsed asjaolud ning toetas taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et peale vanglast vabanemist 02.05.2007 pani kinnipeetav uue kuriteo toime juba 20 päeva pärast 22.05.2007 ning tegemist ei olnud ainsa kuriteoepisoodiga, kuritegude toimepanemist jätkas ta kuni vahistamiseni. Lisaks sellele on ta kuritegusid toime pannud ka katseajal kriminaalhoolduse all viibides. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib kolmandat korda ja uued kuriteod pani toime vahetult peale eelmisest vangistusest vabanemist ja on kuritegusid toime pannud kehtival katseajal, ei pea maakohus usutavaks, et kinnipeetav on suuteline 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetava puhul on ilmselgelt tegemist isikuga, kes ei ole orienteeritud õiguskuulekusele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi summas 222 131,40 €. Kuigi kinnipeetaval on võimalik vabanemise korral jätkata töötamist samas ettevõttes, kus ta töötab praegu, nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et varavastaseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka töökoha olemasolust olenemata. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalprogramm Õige hetk, mille läbimise tähtaeg ei ole Viru Vangla iseloomustuse kohaselt veel saabunud. Maakohus leiab, et vangistuses on sotsiaalprogrammi läbimine kindlam ja tõhusam, kui vabaduses. Distsiplinaarkaristuste puudumise ning kindla elukoha olemasolu õe korteris peab maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid vaid neil alustel vabastamine ei ole põhjendatud. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja on vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetav ei ole varasematest karistustest ning karistuste kandmisest vanglas teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 43,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.