Obsah (4)

§ 41§ 34§ 8§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 8 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg

1. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt liikumisõiguse osas teiste õppivate kinnipeetavatega. Viru Vangla poolt tehtud keelduv haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 54, 55 ja
2. Selline põhjendamatu seadusest tuleneva miinimummääras (4 tundi päevas) liikumisõiguse piiramine riivab ka kaebaja inimväärikust (PS § 10,

§ 41lg 1), mis on vabaduspõhiõiguste alus.

Kaebaja leiab, et vangla peab tagama kõigile kinnipeetavatele subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu 2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus Viru Vanglale kahjunõude esitamises ja preventiivses eesmärgis, et vältida õigusrikkumiste kordumist. 6. Vastustaja palub oma vastuses (tl 28-29) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et VSkE § 8 lg-s 1 sätestatu ei anna kaebajale õigust nõuda oma osakonna piires liikumist äratusest kuni öörahuni. Kaebaja ei ole koolikohustuslane. Vastavalt

§ 34lg-le 6 vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

Vangla on seda põhimõtet järginud ja võimaldanud kaebajal õppimist. Kaebaja avaldas soovi hariduse omandamiseks ja vangla võimaldas omalt poolt tal õppima asuda. Asjaolu, et kaebaja omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Tegemist on kaebaja sooviga omandada haridust, mida vangla soodustab, luues hariduse võimaldamiseks tingimused. Lisaks selgitab vastustaja, et sama osakonna osad kinnipeetavad osalesid alates augustist 2009 erinevates sotsiaalprogrammides (eluviisitreening, agressiivsuse asendamise treening), s.o taasühiskonnastavas tegevuses, ning nende suhtes kehtis samuti E-8 osakonna päevakava. Asjakohatu on kaebaja võrdlus teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega. Samuti selgitab vastustaja, et kaebaja õppetöö ei toimunud kambris, vaid selleks ettenähtud ruumis. Isegi kui õppetöö kattus osaliselt osakonna kambrite lahtioleku ajaga, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei viibinud õppetöö ajal kambris ja seda ka ajal, mil osakonna E-8 kambrite uksed on lukustatud ning kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, viibisid oma kambris. Kaebaja soov oli õppida ning juhul, kui ta leiab, et õppimise tõttu ei saa ta kasutada soovitud hulgal vaba aega, tuleb tal otsustada, kas ta eelistab vaba aega õppetööle. Kaebaja väide, et vangla piiras tema liikumisõigust, on otsitud. Vastustaja ei ole sundinud kaebajat osalema õppetöös, see oli kaebaja vaba tahe ja soov, mistõttu on alusetu väita, et vangla on piiranud kaebaja liikumisõigust. Kaebajal oli ja on ka edaspidi võimalik loobuda õppetöös osalemisest.

1. 13.09.2010 halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll I-tl 56-57) kohtule esitatud taotluses (I-tl 58-59) muutis kaebaja osaliselt kaebuses esitatud taotlusi ja loobus tühistamisning kohustamisnõudest. Nende nõuete asemel palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks selle, et kaebajale ei tagatud alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi ja selle, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud vanglas võrdselt teiste õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni. Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.10.
2. a vastuse kaebaja 29.09.
3. a taotlusele.
4. Tartu Halduskohus jättis 30.09.
5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuses käsitles halduskohus kaebaja poolt esialgselt halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet ning Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõuet.
6. 01.11.2010 esitas apellatsioonkaebuse. kaebaja Tartu Halduskohtu 30.09.
7. a otsuse peale
8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.04.
9. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 30.09.
10. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme, tehes otsuse algselt kaebuses esitatud tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõude osas, arvestamata seda, et kaebaja loobus 13.09.2010 algselt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest ning esitas nende asemel kaks tuvastamisnõuet. Kaebus nr 3-11-1214
11. 06.12.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (II-tl 34), et talle väljastataks lugemiseks ajakirja „Vangla Ekspress“
12. a detsembrikuu number. 3
13. Viru Vangla jättis 04.02.
14. a otsusega nr 6-10/45618-2 (II-tl 36) kaebaja taotluse rahuldamata. Põhjenduseks on märgitud, et Vangla Ekspress on ajakiri, milles kajastatakse vanglateenistuse ametialaseid tegevusi, informatsiooni vanglateenistuse ametnike kohta. See ei ole suunatud avalikkusele ning tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga, mida kinnitab ka asjaolu, et Vangla Ekspressi ei saa tellida kui ajakirjandust ega osta.
15. Kaebaja esitas Viru Vangla 04.02.
16. a otsuse peale vaide (II-tl 37), mille Viru Vangla jättis 12.04.
17. a vaideotsusega nr 6-12/79-3 (II-tl 40) rahuldamata. Vaideotsuses on korratud taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi ning lisatud, et Vangla Ekspress on Justiitsministeeriumi poolt väljastatav ajakiri, kuid ajakirja ei anta välja avalikke ülesandeid täites, mistõttu ei ole tegemist avaliku teabega.
18. 15.05.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (II-tl 1-7), milles palus tühistada Viru Vangla 04.02.
19. a otsus nr 6-10/45618-2 ning kohustada vanglat võimaldama kaebajal tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“
20. a detsembrikuu numbriga. Kaebuse kohaselt soovis kaebaja lugeda Justiitsministeeriumi poolt tasuta jagamiseks ja juurdepääsupiiranguta avalikkusele mõeldud ajakirja „Vangla Ekspress“
21. a detsembrikuu numbrit, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaebaja hinnangul ei vasta vastustaja seisukoht, et tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooniga, HMS §-des 4, 54, 56, avaliku teabe seaduse (AvTS) §-des 17, 23, PS § 44 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 10 sätestatule. Keeldumise alus on ebaselge ning otsus on motiveerimata. Ebakohased on viited, et ajakiri on mõeldud vanglatöötajatele tasuta lugemiseks. Kaebaja leiab, et kuna ajakirjale ei ole seatud juurdepääsupiirangut, seda pole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning riigisaladuseks seaduse alusel, siis ei ole õigust selle lugemist ka piirata. Nimetatud ajakirjas on paljudel kordadel olnud juttu ka kaebajast ning seega on kaebaja hinnangul tegemist avaliku teabega, milles kajastatakse vanglate tegevust riigivõimu teostamisel. Vastustaja on jätnud täielikult järgimata kaebajale PS §-st 14, HMS § 40 lg-st 1 ja 2 ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artiklist 41 tuleneva absoluutse õiguse olla ära kuulatud, kuna kaebajale ei antud võimalust esitada oma seisukohti ja vastuväiteid enne otsuse tegemist.
22. Tartu Halduskohus liitis 02.06.
23. a määrusega haldusasjad nr 3-10-283 ja nr 3-11-1214 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-11-
25. Vastustaja palub oma 16.09.2011 kohtule esitatud vastuses (II-tl 31-33) jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus väljastada lugemiseks „Vangla Ekspressi“
26. a detsembrikuu number ei olnud mitte teabenõue, vaid taotlus ajakirja lugeda andmiseks, sest „Vangla Ekspress“ ei ole avalik teave. „Vangla Ekspress“ on Justiitsministeeriumi poolt väljaantav ajakiri. Selles sisalduv informatsioon ei ole mõeldud üldiseks kasutamiseks ja levitamiseks ning selle sihtgrupiks ei ole avalikkus, vaid sihtgrupp on piiratud, hõlmates eelkõige vanglateenistujaid. Ajakirja väljaandmisega ei täida Justiitsministeerium õigusaktist tulenevat avalikku ülesannet ja kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi sellisele ülesandele, mida saaks käsitleda õigusaktist tuleneva ülesande täitmisena. Vanglateenistuse ajakirjas „Vangla Ekspress“ sisalduvate artiklite suunitlus on jagada informatsiooni vanglateenistujatele ja anda tagasisidet, kuidas ühes või teises situatsioonis vanglateenistuja käituma peaks või käituda ei tohiks. Justiitsministeerium avaldab oma ajakirjas infot ajakirjanduslikus vormis ning tegemist ei ole teabe avalikustamisega. Nii nagu kirjastatud raamat ei ole avalik teave seaduse mõttes, ei ole seda ka ajakirjanduslikus vormis välja antud ajakiri, mis käsitleb vanglateenistuste tööd ja vanglateenistuse arenguid. Seadusandja ei ole üheski õigusaktis käsitlenud töötajate 4 informeerimiseks välja antud ajakirja avaliku teabena või ajakirja väljaandmist Justiitsministeeriumi avaliku ülesandena. Seega leiab vastustaja, et „Vangla Ekspressi“ näol ei ole tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõttes, vaid ajakirjaga informatsiooni jagamiseks vanglateenistujatele. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui ta ei saa tutvuda talle mitte suunatud ajakirjaga. Nimelt puudub kinnipeetaval õigus nõuda ja vanglal kohustus võimaldada lugemiseks kinnipeetavale meelepärast teavikut, raamatut vms. Samuti ei saa ajakirjaga tutvumise huvi seisneda soovis tutvuda vanglateenistujate persoonidega. Kinnipeetaval on võimalik lugeda vangla raamatukogus laenutamiseks mõeldud teavikuid, vangla poolt tasuta pakutavaid ajalehti ning tema enda poolt tellitavat kirjandust, mis ei ole vanglas keelatud, samuti kuulata raadiot ja vaadata televiisorit. Internetiga on võimalik tutvuda seaduses ettenähtud ulatuses. Seeläbi on kinnipeetavale tagatud võimalus tutvuda ja olla kursis ühiskonnas toimuvaga, saada avalikkusele suunatud informatsiooni ja edastatavat meelelahutust. Vastustaja märgib, et kui kaebaja soovib saada teavet avalike ülesannete täitmise kohta, siis on tal võimalik esitada konkreetsed küsimused, millele ta vastust soovib. Vanglal ei ole aga seadusest tulenevalt kohustust kinnipeetava taotlusel väljastada kinnipeetavale ajakirja „Vangla Ekspress“ kui avalikku teavet. Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja seisukohale, et kaebajal on õigus saada teda puudutavaid artikleid ning kaebajat puudutavad artiklid on kaebajale tema soovi korral ka väljastatud. Käesolevas vaidluses ei ole aga kaebaja soovinud lugemiseks temast endast kirjutatud artiklit, vaid tervet ajakirja. Kaebaja ärakuulamata jätmine pärast tema enda poolt haldusorganile taotluse esitamist ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, kuna see ei oleks saanud muuta „Vangla Ekspressi“ avalikuks teabeks.
27. 04.10.2011 halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll II-tl 45-47) ei nõustu kaebaja vastustaja väitega, et PS § 44 keelab „Vangla Ekspressi“ lugemist. Kaebaja leiab, et kui seadusest ei tulene konkreetset piirangut, siis vangla seda keelata ei saa, ning viitab sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-5-
28. Samuti juhib kaebaja kohtu tähelepanu, et vastustaja ei ole oma vastuses lükanud ümber kaebaja väidet, et „Vangla Ekspress“ ei ole piiratud väljaspool vanglat. HALDUSKOHTU LAHEND
29. Halduskohus jättis 21.11.
30. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kuna kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et alates augustist 2009 kuni oktoober 2009 sai kaebaja oma osakonnas vabalt liikuda 4 tundi, ehk ajal, mil teised kinnipeetavad olid oma kambrites, on vaidlusaluseks perioodiks oktoober 2009 kuni jaanuar 2010 (4 kuud), mil kaebaja vaba aeg kattus teatud määral koolitundide ajaga. Halduskohus leiab, et juhul kui õppetöö aeg kattub VSkE § 8 lg-st 1 tulenevalt kodukorras sätestatud vaba ajaga, ei ole kinnipeetava õiguseid rikutud, ehkki viidatud sätte järgi peab liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Halduskohtu hinnangul ei ole mõistlik ja eesmärgipärane tõlgendada VSkE § 8 lg 1 kitsalt selliselt, et olenemata põhjustest on VSkE § 8 lg-s 1 nimetatud vaba aja mõiste oma osakonnas liikumiseks absoluutne ja vangla peab selle kinnipeetavale iga juhul tagama. Tegemist on kinnipeetava vaba ajaga, mida kinnipeetav saab kasutada omal soovil, st kinnipeetaval on valida, kuidas seda kasutada. Nimetatud vaba aeg võib kattuda nt ka kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise, kaitsjaga kokkusaamise ja muude kinnipeetavale vajalike toimingutega vanglas. Täiskasvanud kinnipeetaval ei ole kohustust õppida ning juhul, kui kinnipeetav avaldab soovi seda teha ning vangla võimaldab seda kinnipeetava vabal ajal, siis on see kinnipeetava valik, kuidas seda 5 aega kasutada. Vastasel juhul ei oleks vanglal võimalik kaebajale õppimisvõimalust tagada, sest vangla peaks kinnipeetaval võimaldama kasutada oma vaba aega VSkE § 8 lg-st 1 tulenevalt eesmärgipäraselt ainult oma osakonna piires liikumiseks päevakavas ette nähtud ajal, olenemata sellest, kas ta seda soovib või mitte. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda täiendavat vaba aega. Alusetu on kinnipeetava poolt kaebuse esitamine põhjusel, et vanglal, kes täidab oma hoolitsemiskohustust kinnipeetava suhtes (õppe võimaldamine) ei ole kaebajast endast tulenevalt (soov õppida) võimalik tagada vaba aega oma osakonna piires liikumiseks, sest kaebaja poolt soovitud õpe toimub samal ajal. Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide tema inimväärikuse riivest. Kaebaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks kasvõi kaudselt sellele, et riivatud on tema inimväärikust. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada kinnipeetava enda soovil algatatud tegevusest tulenevat olukorda. Halduskohus leiab, et kaebaja ei ole võrreldavas olukorras kinnipeetavatega, kelle päevakavas on ette nähtud õppetöö koolis, st kellel on koolikohustus. Sarnases olukorras ei ole ka tulenevalt julgeolekukaalutlustest erinevates osakondades viibivad kinnipeetavad, kellel on ka erinev päevakava. Seega on kaebaja, võrreldes teiste õppivate ja teistes osakondades asuvate kinnipeetavatega, erinevas olukorras, st tegemist on kahe erineva kinnipeetavate grupiga käesoleva asja kontekstis, mida ei saa käsitleda ühtemoodi, sest sellisel juhul oleks tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine Halduskohus leiab, et ministeeriumi haldusala teatud osa teenistujatele mõeldud ajakirja ja selles sisalduvat ei saa käsitleda teabena avaliku teabe seaduse tähenduses, mis tuleks avaldada. AvTS § 3 lõige 1 hõlmab üldjuhul teabevaldaja seaduse alusel toimuva tegevuse käigus, sh ka avaliku teenistuse ja haldusmenetluse käigus, kogunenud teavet. Toimiku materjalide juures oleva
31. a detsembri „Vangla Ekspressi“ (tl 54) esileheküljelt nähtub, et ajakirjas kajastatakse muuhulgas vanglateenistujate sportlikke saavutusi, mida ei saa käsitleda seaduse alusel toimuva tegevuse käigus kogutud teabena. Vaidlusalune ajakiri ei sisalda AvTS §-s 28 sätestatud teavet, mille teabeavaldaja on kohustatud avaldama, ning järelikult pole vastustajal ka kohustust anda ajakirja kinnipeetavatele. Tegemist ei ole oma sisult ja eesmärgilt üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga. Asja materjalidest ei nähtu, et Justiitsministeerium ja Viru Vangla oleksid valmis või tahaksid ajakirja „Vangla Ekspress“ anda kinnipeetavatele. Tegemist ei ole ka sellise ajakirjandusväljaandega, mis täidaks ajakirjanduse eluliselt tähtsat „ühiskondliku kontrollija“ rolli ja mille kättesaadavuse piiramine kahjustaks ajakirjanduse võimekust anda täpset ja usaldusväärset informatsiooni ning kaebaja õigust sellist informatsiooni saada. Tegemist ei ole sõltumatu ajakirjandusega, mis teeniks avalikku huvi. Vaidlusaluse ajakirja roll ei ole ühiskonna informeerimine tähtsatest küsimustest, mille vastu oleks ühine aktuaalne huvi. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kõik teave, millel pole juurdepääsu piirangut, on avalikuks teabeks, mille riigiasutus peab avaldama. Halduskohus selgitab, et omakorda tuleb eristada avalikku teavet, mille riigiasutus on kohustatud avaldama, ja teavet, mille avaldamine ei ole kohustuslik, kuid mille kogumine ja millega tutvumine on isikutele selle kättesaadavusel lubatud. Ajakirja „Vangla Ekspress“ kinnipeetavatele kättesaadavaks tegemine aga ei teeni AvTS §-s 1 sätestatud eesmärgi saavutamist. Kuna tegemist ei ole teabega, mille avalikustamise kohustus vastustajal oleks, on ajakirja levitamine ja/või leviku piiramine vastutaja enda otsustada. 6 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
32. 21.12.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (II-tl 70-79), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.
33. a otsus ja rahuldada kaebus. Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta kaebaja poolt 13.09.2010 kohtule esitatud taotluste täpsustuse, milles kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud, mis seisnesid talle osakonnas liikumise mittetagamises, perioodil 08.09.2009 kuni 22.01.
34. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebus on esitatud perioodi osas, mis algas 08.09.2009, mitte augustis
35. Samuti ei ole vangla vastu vaielnud asjaolule, et alates 08.09.2009 kuni kohtu poolt viidatud oktoobrini 2009 ei võimaldatud kaebajale oma osakonnas liikuda vabalt vähemalt 4 tundi. Seega leiab kaebaja, et meelevaldne on halduskohtu väide selle kohta, et vangla on väitnud, et apellant sai alates 08.09.2009 kuni oktoober 2009 oma osakonnas 4 tundi vabalt liikuda. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud hindamata ning arvestamata haldusasjas kohtule tõenditena esitatud Viru Vangla 14.10.
36. a kirja (I-tl 36), perioodil september-detsember 2009 kehtinud tunniplaani (I-tl 38), kaebaja 29.09.
37. a taotluse (I-tl 32), 17.11.
38. a vaide (I-tl 30) ja Viru Vangla 21.10.
39. a vastuse (I-tl 33). Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kaebaja koolitunnid olid ajal, mil oli ette nähtud vaba aeg, ning vangla ei taganud kaebajale esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti VSkE § 8 lg-st 1 tulenevat oma osakonnas vabalt liikumise õigust vähemalt 4 tundi. Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud vaidlustatud perioode ning jätnud ühe nõude üldse lahendamata, mis puudutab Viru Vangla 21.10.
40. a vastuse nr 6-20.3/36307-1 õigusvastaseks tunnistamist. Nimetatud Viru Vangla vastuse õigusvastaseks tunnistamisel on kaebaja põhjendatud huviks soov, et vangla enne keelduvate otsuste tegemist kaebaja ära kuulaks, kaaluks otsuse tegemisel põhjendatud huve, vastaks taotluste põhjendustele ning motiveeriks haldusakte nõuetekohaselt. Halduskohtu otsuses viidatud päevakava ei ole seotud vaidlusaluse perioodiga ning on seetõttu ebaõige. Vaidlusalusel perioodil kehtis Viru Vangla kodukorra p 6.15 kohaselt E-8 osakonnale päevakava vaba ajaga oma osakonnas liikumiseks 10.15-11.45, 14.30-16.00 ja 18.15-19.
41. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud VSkE § 8 lg
42. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada, et halduskohtu poolt viidatud tervishoiuteenuse osutamine või kaitsjaga kokkusaamine, millega kinnipeetava vaba aeg võib kattuda, ei toimu igal tööpäeval ega ka igas kuus, vaid need on harvad juhtumid ning neid ei saa võrrelda nädalas 3-4 korda 50 minuti kaupa koolis käimise ajaga. Kaebaja viitab oma 30.10.2010 haldusasjas 3-10-283 esitatud apellatsioonkaebuses (I-tl 78-84) toodule, et kõik teised õppivad kinnipeetavad ei pidanud õppima koolis oma vabast ajast ega olema ülejäänud aja kambris, välja arvatud 4 tundi päevas. Kaebaja leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kõikidel õppivatel kinnipeetavatel oli igapäevaselt võimalus olla väljaspool kambrit kokku 10 tundi, millest tööpäevadel 5 tundi moodustas koolis viibimine. Kaebajal kui õppival kinnipeetaval oli subjektiivne õigus nõuda VSkE § 8 lg 1 alusel koostoimes PS §-ga 12 teistele kinnipeetavatele tagatud vaba ajaga võrdses mahus vaba aega. Kaebaja hinnangul on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole võrreldavas olukorras kinnipeetavatega, kelle päevakavas on ette nähtud õppetöö koolis, st kellel on koolikohustus, kuna täiskasvanud kinnipeetavad, kellega kaebaja end võrdles, ei ole samuti koolikohustuslased. Lubamatud on ka halduskohtu viited julgeolekukaalutlustele, kuna vangla ise ei ole selliseid viiteid teinud, ning kaebaja ei olnud vaidlusalusel perioodil määratud tugevdatud järelevalvega osakonda E-
43. 7 Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus põhjendanud, millise normi alusel on kaebajale keelatud tutvuda Justiitsministeeriumi poolt välja antava ajakirja „Vangla Ekspress“
44. a detsembri numbriga. Samuti on halduskohus alusetult leidnud, et nimetatud numbris kajastatakse vanglateenistujate sportlikke saavutusi, kuna selles räägitakse hoopis vanglatevahelisest korvpalliturniirist. Halduskohus ei ole põhjendanud, millistel põhjustel ei teeni ajakirja „Vangla Ekspress“ kinnipeetavatele kättesaadavaks tegemine AvTS §-s 1 sätestatud eesmärki. Kui riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus keeldub oma tegevuse kohta isiku nõudel teabe andmisest, on riivatud isikule PS § 44 lg-st 2 tulenevat õigust. Kaebaja rõhutab, et PS § 44 lg 2 kaitsealasse kuulub eeskätt isiku õigus saada informatsiooni, mis on asutuse või ametiisiku valduses oleval infokandjal juba olemas. Kaebaja leiab, et kuna vastustajal puudus alus teabe väljastamisest keeldumiseks, tulnuks halduskohtul anda hinnang ka vaidlustatud keelduva otsuse õiguspärasuse osas. Apellatsioonkaebuses taotleb kaebaja mõista Viru Vanglalt välja menetluskulud 35 krooni (2,24 eurot) ja 3,10 eurot (riigilõiv koopiate eest).
45. Vastustaja palub oma 03.04.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses (II-tl 93) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja taotlus väljastada lugemiseks „Vangla Ekspressi“
46. a detsembrikuu number ei olnud mitte teabenõue, vaid taotlus ajakirja lugeda andmiseks, sest „Vangla Ekspress“ ei ole avalik teave. Seega puudub kaebajal igasugune õigus nõuda sellega tutvumist. Samuti on ebaõige kaebaja järeldus, et tal oli õigus nõuda lisaks koolitundides viibitud ajale 4 tundi vaba aega. Tegemist on kinnipeetava vaba ajaga, mida kinnipeetav saab kasutada omal soovil. Kaebaja otsustas oma vaba aega kasutada õppimiseks, mida talle ka tol perioodil võimaldati.
47. 29.01.2013 ringkonnakohtule edastatud taotluses taotleb kaebaja mõista vastustajalt välja apellatsiooniastme menetluskulud 18,76 eurot, millest 15,97 eurot moodustab apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv ning 2,79 eurot apellatsioonkaebusest koopia tegemise kulud. Kaebaja palub kohustada vastustajat kandma vastustajalt välja mõistetavad menetluskulud L. Kalda arvele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
48. Halduskohus on ringkonnakohtule arusaamatutel põhjustel liitnud kaks erinevatel aegadel esitatud ja ka sisult täiesti erinevat ühe kaebaja kaebust üheks haldusasjaks. Otsuse parema jälgitavuse huvides lahendab ringkonnakohus kõigepealt erinevad kaebused eraldi (osad I-II) ja käsitleb seejärel menetluskulude küsimust (osa III). I Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine
49. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud, millega kaebajale ei tagatud alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi, ja selle, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud vanglas võrdselt teiste õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni. Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.10.
50. a vastuse kaebaja 29.09.
51. a taotlusele.
52. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata juba sellepärast, et see on osaliselt alusetu. Taotluses soovib kaebaja selle tunnistamist 8 õigusvastaseks, et 08.09.2009-22.01.2010 ei tagatud talle tööpäeviti ettenähtud vaba aega. Kohtule esitatud seisukohtades on ta aga ise välja toonud, et ettenähtud nelja tundi ei tagatud talle nimetatud perioodil esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti, mil ta osales õppetöös. Kuna kaebaja enda väidete kohaselt ei jäetud teda millestki ilma teisipäeviti ja reedeti, siis tuleb taotlus selles osas rahuldamata jätta. 25.

§ 8sätestab kinnise vangla üldtingimused.

Selle lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Neid üldpõhimõtteid on täpsustatud kinnipeetava liikumise osas VSkE §-s 8, mille lg 1 sätestab, et kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi.

§ 8lg 1 kohaselt tuleb eristada niisiis kambris ja väljaspool kambrit kinnise vangla territooriumil viibimist. VSk

E § 8 lg 1 täpsustab seda, tehes vahet väljaspool kambrit viibitud taasühiskonnastavaks tegevuseks kulutatud ajal ja vabal ajal. VSkE § 8 lg 1 ls 3 järgi peab väljaspool kambrit liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Erandi võimaldab sellest teha

§ 8

lg 2, mille kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral teha eelnevast reeglist erandi, kuid see otsus peab olema vormistatud kirjalikult. Vastavat dokumenti vastustaja kohtule esitanud ei ole, mistõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et kaebaja suhtes

§ 8lg 2 kohaselt erandit tehtud ei olnud. 26. Eelnevast tulenevalt on kaebajal VSk

E § 8 lg 1 lausest 3 tulenev subjektiivne õigus viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi, omamata selle vältel muid kohustusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebajale nelja tunni vaba aja igapäevane mittetagamine esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti perioodil 08.09.2009-22.01.2010 ei ole poolte vahel vaieldav ning käesolevas asjas ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet, ei ole vajalik üksikasjalikult välja selgitada, millistel päevadel või nädalatel täpselt ei võimaldatud kaebajal viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi, omamata selle vältel muid kohustusi. Tõendamiskoormust reguleerib halduskohtumenetluse seadustikus HKMS § 59, mille lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud hindamata ning arvestamata haldusasjas kohtule tõenditena esitatud Viru Vangla 14.10.

1. a kirja (I-tl 36), perioodil septemberdetsember 2009 kehtinud tunniplaani (I-tl 38), kaebaja 29.09.
2. a taotluse (I-tl 32), 17.11.
3. a vaide (I-tl 30) ja Viru Vangla 21.10.
4. a vastuse (I-tl 33). Ringkonnakohus ei pea eelnevast tulenevalt vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda. Lühendatud vaba aja täpsed kuupäevad või täpne päevade arv on olulised võimaliku kahju hüvitamise nõude kontekstis, kuid mitte õigusvastasuse tuvastamise nõude üle otsustamisel. Ringkonnakohus lähtub käesolevas otsuses vastustaja poolt mittevaidlustatud andmetest, et kaebajal ei olnud täiendavatest kohustustest vaba aega perioodil 08.09.2009-22.01.2010 esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti. 9
5. Vastustaja väidab, et kuna kaebaja ei ole koolikohustuslane ning asjaolu, et kaebaja omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Vastustaja märgib, et kaebaja ei viibinud õppetöö ajal kambris ka ajal, mil osakonna E-8 kambrite uksed on lukustatud ning kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, viibisid oma kambris. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal tuleb otsustada, kas ta eelistab vaba aega või õppetööd. Ringkonnakohus ei nõustu selle argumentatsiooniga.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Riigikohtu üldkogu on õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärki tõlgendanud järgmiselt: „Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks“ (RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 31). Vangistusseaduse kommentaatorite tõlgenduse kohaselt „tähendab see karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See tähendab karistatu resotsialiseerimist, tema taaslõimumist ühiskonda vähemalt sel määral, et ta ei pane toime uusi kuritegusid“ (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2009, § 6 komm. 2). Vangistusseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli seadusandja eesmärgiks panna uue euroopaliku vangistusõigusega peamine rõhk kinnipeetava resotsialiseerimisele ehk isikliku vastutustunde tekitamisele ja tema normaalsesse ellu tagasilülitumise tagamisele pärast vabanemist (Seletuskiri vangistusseaduse eelnõu (103 SE) juurde, seisuga 24.05.1999). Kuna sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toimetulek eeldab positiivset omainitsiatiivi, siis asub ringkonnakohus seisukohale, et vangistusseaduse eesmärgist lähtuvalt ei tohi vangla kinnipeetava taasühiskonnastavat omainitsiatiivi alla suruda ega sanktsioneerida, vaid sellesse tuleb suhtuda toetavalt. Samuti ei pruugi üksnes koolikohustuslikule kinnipeetavale VSkE § 8 lg-s 1 ette nähtud nelja tunni vabaks sisustamiseks võimaldamine olla kooskõlas võrdsuse põhimõttega, samal ajal kui vabatahtlikult õppivale kinnipeetavale jäetakse vastav aeg võimaldamata. Õppimise vabatahtlikkus ei ole mõistlik põhjus vaba aja lühendamiseks, mõjudes sisuliselt sanktsioonina, vaid vastupidi, õppimissoovi tuleks toetada, võimaldades lisaks õppides veedetud ajale seaduses ette nähtud neli tundi vaba aega. Kui määrusandja näeb kinnipeetavale ette subjektiivse õiguse viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi, omamata selle vältel muid kohustusi, siis tuleb see ka reaalselt tagada. 28. Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu

§-s 34 sätestatule.

§ 34

lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.

§ 34

lg 5 järgi toimub hariduse omandamine töö ajal.

§ 34

lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vanglateenistus kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Neist sätetest tulenev kinnitab vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevat järeldust, et VSkE § 8 lg-s 1 ette nähtud nelja tunni vabaks sisustamiseks võimaldamine tuleb tagada ka vabatahtlikult õppivale kinnipeetavale.

1. Eelnevast tulenevalt on õigusvastane vastustaja toiming, et kaebajale ei tagatud perioodil 08.09.2009-22.01.2010 esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Samuti tuleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.10.
2. a vastus kaebaja 29.09.
3. a taotlusele. Seevastu ülejäänud osas tuleb kaebaja taotlus rahuldamata jätta. Nimelt ei ole kaebaja ise kohtule väitnud, et talle ei võimaldatud vaba aega ülejäänud nädalapäevadel. Samuti puudub alus tunnistada õigusvastaseks see, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud kaebajaga vanglas võrdselt teiste 10 õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni, sest sellist subjektiivset õigust ei tulene kinnipeetavale ühestki õigusaktist.
4. Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu sellele, et 15.07.2010 jõustus VSkE § 8 lg 11, mille kohaselt taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas juhul, kui sellist ettenähtud vaba aega on nädalas keskmiselt vähemalt neli tundi päeva kohta, kuid leiab, et see ei ole käesoleval juhul kohaldatav. II Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine
5. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 04.02.
6. a otsuse nr 6-10/45618-2 ning kohustada vanglat võimaldama kaebajal tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“
7. a detsembrikuu numbriga. Esitatud on seega tühistamis- ja kohustamisnõue. Ringkonnakohus kontrollib esmalt tühistamisnõude ja seejärel kohustamisnõude põhjendatust.
8. Vastustaja on 04.02.
9. a keelduvas otsuses nr 6-10/45618-2 (II-tl 8) tuginenud sellele, et Vangla Ekspress ei kujuta ennast avalikku teavet AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Sama on korratud ka 12.04.
10. a vaideotsuses nr 6-12/79-3 (II-tl 40). Avalik teave on AvTS § 3 lg 1 järgi mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Vastustaja on väitnud, et Vangla Ekspressi välja andes ei täida Justiitsministeerium avalikku ülesannet, mistõttu ei ole tegu avaliku teabega. Seetõttu tuleb kõigepealt välja selgitada, kas Vangla Ekspressi välja andes täidab Justiitsministeerium avalikku ülesannet. Riigikohtu erikogu on avalikku ülesannet sisustanud järgmiselt: „Erikogu on seisukohal, et avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega“ (RKEKo 16.02.2010, 33-4-1-10, p 5). Ringkonnakohus leiab, et kogu avaliku võimu organite õiguspärane tegevus seisneb avalike ülesannete täitmises, sest nende funktsiooniks ongi täita avalikke ülesandeid. Avaliku võimu organite olemasolu õigustus seisnebki selles, et nad täidavad õiguspäraselt avalikke ülesandeid. Avaliku ülesande täitmisega ei ole seetõttu tegu üksnes siis, kui selle täitmine on seadusest või põhiseadusest tulenevalt kohustuslik, vaid ka siis, kui haldusorgan vabatahtlikult teeb midagi, mida ta teha võib, näiteks annab välja ajalehte või ajakirja, edastab raadio või telesaateid oma tegevuse kohta. Sellisel juhul on tegemist vabatahtliku avaliku ülesande täitmisega. Vangla Ekspressi kaanel on märge: „Väljaandja: Justiitsministeeriumi vanglate osakond […] Tiraaž: 1500 Tasuta“ (II-tl 53). Olgugi et Vangla Ekspressi ei saa tellida ega osta, ei ole selle levik väljaspool vanglat kuidagi piiratud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt väljaantava vanglasüsteemi tegevust kajastava väljaandega. Sellise väljaande väljaandmine on avaliku ülesande täitmine AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt on Vangla Ekspressi puhul tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse tähenduses.
11. Vastustaja on väitnud, et Vangla Ekspress on vanglasüsteemi nn siseinfo. Oma vastuses kaebusele on vastustaja asunud seisukohale, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui ta ei saa tutvuda talle mitte suunatud ajakirjaga. HMS § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et selgitada välja, kas tegu saab olla asutusesisese teabega, millega tutvumiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus, tuleb avaliku teabe mõiste sisustamiseks appi võtta PS § 44 lg 1, mille kohaselt on igaühel 11 õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu on seda normi sisustanud järgmiselt: „PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Üldkogu arvates tuleb üldiseks kasutamiseks levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Niisugune määratlus lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. Eelnevast järeldub, et ka informatsioon, mille riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalikõiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult või seaduses sisalduvat kohustust täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega veebilehe kaudu tutvuda, on see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse. PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. PS § 44 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse kasutamist riivab igasugune avaliku võimu seatud takistus individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile suunatud info saamisel“ (RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 21). Eelnevast johtuvalt ei ole kahtlust, et kaebajal on subjektiivne õigus tutvuda üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga ning asutusesisese teabega saab olla tegemist üksnes siis, kui teave on tunnistatud õigusaktiga siseinfoks. Sama põhimõtte sätestab ka AvTS § 3 lg
13. Halduskohus on oma otsuses eristanud avalikku teavet, mille riigiasutus on kohustatud avaldama, ja teavet, mille avaldamine ei ole kohustuslik, kuid mille kogumine ja millega tutvumine on isikutele selle kättesaadavusel lubatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et teabele juurdepääsu piiramise alused on sätestatud AvTS
14. peatükis. Teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamise alused on sätestatud AvTS §-s
15. Käesoleval juhul ei ole väljaandele „Vangla Ekspress“ rakendatud ühtegi juurdepääsupiirangut ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole de lege lata ka ükski avaliku teabe seaduses sätestatud juurdepääsupiirang kohaldatav. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et võib olemas olla mõistlikke põhjuseid Vangla Ekspressi leviku piiramiseks kinnipeetute seas, kuid märgib, et selleks oleks vaja seadusandlust vastavalt täiendada. Üldisest seadusreservatsiooni põhimõttest lähtuvalt ei saa isikute suhtes kohaldada piiranguid, mis ei tulene seadusest või mille kohaldamiseks puudub seaduslik alus. Eelnevast tulenevalt ei saa Vangla Ekspressi väljastamisest keeldumist põhjendada avaliku teabe seadusega. Viru Vangla 04.02.
16. a otsus nr 6-10/45618-2 on seega õigusvastane.
17. Asudes kohustamisnõuet hindama, leiab ringkonnakohus, et hoolimata sellest, et Vangla Ekspressil ei ole üldist juurdepääsupiirangut, on mõeldav, et Vangla Ekspressi kaebajale väljastamisest saab konkreetse numbri puhul keelduda

§ 41lg 2 alusel.

Selles sättes sisalduva normi kohaselt allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üldklausliga, mille koosseisu tunnused koosnevad määratlemata õigusmõistetest ning mille õigusjärelmiks on haldusorgani kaalutlusotsus. Üldklausli eeldused vajavad hoolikat tõlgendamist ja selle alusel tehtud otsus eeldab võimalikult ammendavat poolt ja vastu argumentide kaalumist ning nende kaalutluste esitamist otsuse põhjenduses. Kohustamiskaebuse alusel saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse vaid siis, kui tegemist on seotud otsusega või haldusorgani kaalutlusõigus on nullile taandatud. Olgugi et vastustaja poolt menetluse käigus esitatud argumentidest ei saa järeldada, et

§ 41

lg 2 tingimused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et selle normiga avatud kaalutlus ei ole ka kaebajale soodsalt nullile 12 taandatud. Teisisõnu, ei saa välistada, et Vangla Ekspressi väljastamine kaebajale kujutab endast ohtu vangla julgeolekule.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb vastustajat kohustada vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“
2. a detsembrikuu numbriga, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi. Ülejäänud osas tuleb kohustamiskaebus rahuldamata jätta. III
3. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista eelnevalt kantud menetluskulu 2,24 eurot (35 krooni) ja 3,10 eurot ning apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 18,76 eurot (riigilõiv 15,97 eurot ja koopiate eest 2,79 eurot), kokku seega 24,10 eurot.
4. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas teeb otsustamise keerukaks see, et tegemist on kahe erineva kaebusega, mis mõlemad jäävad osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus hindab neid nõudeid suhtes pool ja pool. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamise nõude korral on kaebuse osaliselt rahuldamata jätmine tingitud vastustest keerukatele õiguslikele küsimustele, mida kaebaja ei pea ega saagi ette näha. Kohustamiskaebust ei saa rahuldada seetõttu, et mõeldav on keeldumine kaalutlusnormi alusel, mida vastustaja ei ole keelduvast otsust tehes näinud. Teostamata kaalutluse korral ei ole võimalik kohustada haldusorganit soovitud toimingut sooritama või akti andma, kuna kaalutlus on teostamata. Küll aga on vigaselt teostatud kaalutlus otseselt tinginud kaebuse esitamise halduskohtule. Seetõttu tuleb teise nõude osas jätta menetluskulud täielikult vastustaja kanda. Küll aga on kaebaja omaenda hooletuse tõttu sõnastanud esimese nõude liiga laialt, mistõttu see jäi osaliselt rahuldamata. Taotluse on kaebaja kirjutanud omakäeliselt (I-tl 58). Rahuldamata jätmise ja rahuldamise proportsioon on esimese nõude puhul ligikaudu pool ja pool. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et kokkuvõttes on proportsionaalne ühe neljandiku menetluskulude jätmine kaebaja kanda.
5. Eelnevast tulenevalt on vastustaja kohustatud kaebajale hüvitama 18,08 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulu. Kaebaja on palunud hüvitatava summa kanda L.K. arvele. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse. Einar Vene Agu Timmi 13 Madis Ernits