KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2088 Haldusasi OÜ Parem Kallas kaebus Pärnu Linnavalitsuse 27.08.2012 korraldusele nr 386 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Parem Kallas, volitatud esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Pärnu linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- veebruari
- a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Parem Kallas ja Pärnu Linnavalitsuse määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta OÜ Parem Kallas määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Pärnu linna määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2088 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Linnavalitsuse 27.08.2012 korralduse nr 386 punktiga 1 otsustati omandada OÜ-lt Parem Kallas kinnisasja, asukohaga xxxxxxxxxxx (pindala 2102 m2, sihtotstarve - transpordimaa) hinnaga 12 900 eurot.
- OÜ Parem Kallas esitas 02.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 27.08.2012 korralduse nr 386 punkti 1 tühistamiseks ning Pärnu linna kohustamiseks teha kahe kuu jooksul uus otsus Pärnus Rääma 19c asuva kinnistu omandamise tasu suuruse osas, leides, et kinnistu omandamise hind on ebaõige.
- Pärnu Linnavalitsuse esitas 30.10.2012 taotluse haldusasja menetluse peatamiseks kuni Pärnu Linnavalitsuse poolt uue haldusakti vastuvõtmiseni. Tallinna Halduskohtu 14.11.2012 määrusega jäeti vastustaja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. 3-12-2088
- Pärnu Linnavalitsus esitas 07.12.2012 seisukohad kaebuse osas, edastas kohtule Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korralduse nr 529, millega määrati Rääma tn 19c Pärnus asuva kinnistaja omandamise õiglaseks tasuks 12 900 eurot ja tunnistati kaevatav korraldus kehtetuks, ning taotles haldusasja menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.
- OÜ Parem Kallas esitas 17.12.2012 kaebuse muutmise taotluse ning taotles Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 386 punkti 1 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamine teenib mitu eesmärki: tuvastatakse, et Pindi Kinnisvara OÜ poolt Rääma 19c kinnistu väärtus (92 427,49 eurot) on määratud õigesti ja vastustajal tuleb omandada kinnistu selle hinnaga; tuvastatakse menetlusnormide rikkumine kaevatava korralduse vastuvõtmisel, mida ei tohi vastustaja järgmiste otsustuste tegemisel enam korrata; tuvastatakse vastustaja süüline tegevus, mis on argumendiks kaebaja poolt Pärnu linnale ja ka kohtule esitatud kahjunõudes; õigusvastase korralduse menetlemiseks kulutatud aeg on kaebaja õiguste rikkumise protsessi osa; katkeb lõpmatu tühistamiskaebuste esitamise ahel, mille käigus saab vastustaja viivitada õiglase tasu maksmisega, seda on juba tehtud ainuüksi lahenduse suunamisega kohtumenetlusse kuue aasta jooksul.
- Vastustaja esitas 21.01.2013 seisukohad kaebuse muutmise taotlusele, leides, et korralduse õigusvastasuse tuvastamise eesmärgid ei ole otstarbekad kaebuse eesmärgi saavutamiseks; tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Kaebaja esitatud kahjunõude aluseks ei ole korraldus nr 386, mistõttu ei ole kahjunõude menetluses konkreetse haldusakti õigusvastasuse tuvastamine relevantne. Kaebeõiguse olemasoluks ei ole piisav õiguste rikkumine iseenesest, vaid võimalus kaitsta kaebuse esitamisega oma õigusi. Korralduse nr 386 õigusvastasuse tuvastamise läbi ei ole kaebajal võimalik saavutada oma õiguste võimalikult tulemuslikku kaitset ning kõiki neid eesmärke tuleks ja saaks kaebaja kaitsta, vaidlustades kehtiva korralduse nr
- Ilma korraldust nr 529 vaidlustamata säilitab viimane oma kehtivuse ning omab õigusjõudu olenemata sellest, mida ja kas tuvastataks käesoleva menetluse jätkumisel.
- Kaebaja täiendas taotlust 29.01.2013 ning märkis, et vastustaja tunnistas korralduse nr 386 kehtetuks edasiulatuvalt, mille tõttu puudub alus lugeda kaevatav haldusakt õigusvastaseks alates selle andmisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, so ajavahemikul 27.08.201202.12.2012 ning korraldus tunnistati kehtetuks mitte selle materiaalse õigusvastasuse, vaid menetluslike minetuste tõttu. Korralduse nr 386 õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale vajalik mitte ainult Rääma 19c kinnistu omandamise õiglase tasu väljaselgitamiseks. Käesolevas menetluses kinnistu õiguspärase turuväärtuse väljaselgitamine ei anna otseselt alust korralduse nr 529 kehtetuks tunnistamiseks/tühistamiseks, kuid on aluseks haldusmenetluse uuendamisele korralduse nr 529 osas, mille käigus saavad ka kaebaja õigused taastatud. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks on ka kahjunõude esitamise võimalus, mis ei seostu Tallinna Halduskohtu poolt juba menetleva kahjunõudega. Esitatud kahjunõue ei välista kahjude tekitamist korralduse nr 386 vastuvõtmise ja kehtivusega. Nimetatud korralduse õigusvastasusest tulenevalt on võimalik kujundada eraldi kahjunõue. Kuna ka korraldus nr 529 on vaidlustatud (haldusasjas nr 3-12-2683), ei välista ükski asjaolu olukorda, et ka see korraldus ühel hetkel tunnistatakse vastustaja poolt kehtetuks või tühistatakse kohtu poolt muudel alustel, kui kinnistu ebaõige turuväärtuse määramine ning haldusmenetlus ja sellega kaasnev kaebaja õiguste rikkumine jätkub lõpmatuseni. Sellele viitab ka vastustaja tungiv tuginemine korralduse nr 529 vaidlustamise vajadusele kaebaja eesmärkide saavutamise tõhusaima vahendina. Menetluse lõpetamise korral palub kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ning OÜ Advokaadibüroo Tamar 23.01.2013 arve nr 012 alusel tasutud õigusabikulud kokku koos käibemaksuga 2160 eurot. 2
(8)3-12-2088
- Vastustaja jäi oma 04.02.2013 täiendavates seisukohtades seisukoha juurde, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Menetlus tuleb asjas lõpetada, kuna vastustaja on kaebuse õigeks võtnud ja vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud. Kuna 30.10.2012 vastuses kaebusele võttis vastustaja kaebuse õigeks, siis pärast nimetatud kuupäeva kaebajal tekkinud menetluskulusid ei ole vastustaja HKMS § 108 lg 5 kohaselt kohustatud kandma. Seetõttu on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ainult AB Tamar arve nr 012 punktis 1 märgitud kaebuse koostamise eest tasutud 600 eurot.
- Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määrusega lõpetati menetlus haldusasjas nr 3-122088 HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning mõisteti Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas kasuks välja menetluskulu 2160 eurot. Menetluse jätkamine käesolevas menetluses ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on vaidlustanud korralduse nr 529 haldusasjas nr 3-12-2683 ning tal on võimalik selles menetluses kaitsta oma väiteid selle kohta, et linnavalitsus rikkus kinnistu väärtuse tuvastamisel menetlusnõudeid ning Pindi Kinnisvara poolt on vaidlusaluse kinnistu väärtus määratud õigesti. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt ei ole vastutus avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitamise eest üldjuhul süüline, mistõttu taolisel eesmärgil (vastustaja süülise tegevuse tuvastamine) ei ole kaebuse menetlemine vajalik. OÜ Parem Kallas on haldusasjas nr 3-12-2486 esitanud kohtule kaebuse Pärnu linnalt hüvitise väljamõistmiseks juhindudes RVastS § 18 lg 2, olles seisukohal, et Pärnu Linnavalitsus on põhjendamatult viivitanud Rääma 19c kinnistu omandamisega, millega on OÜ-l Parem Kallas tekkinud täiendavad kulutused, samuti on kaebajal saamata jäänud tulu, mida oli võimalik oma omandi vabast valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saada. Seega saab kaebaja kahju hüvitamise nõude osas esitada oma argumendid haldusasjas nr 3-12-
- Kohus ei nõustunud vastustajaga, et kuna vastustaja võttis 30.10.2012 kaebuse õigeks, siis on põhjendatud mõista temalt välja ainult AB Tamar arve nr 012 punktis 1 nimetatud 600 eurot. 30.10.2012 seisukohtades leidis vastustaja, et vaidlustatud korralduse muutmine või tühistamine on põhjendatud ning taotles haldusasja menetluse peatamist kuni uue haldusakti vastuvõtmiseni. Seega oli tegemist menetluse peatamise taotlusega, mitte HKMS § 159 kohase kaebuse õigeksvõtuga, mistõttu ei rakendu antud juhul HKMS § 108 lg-s 5 sätestatu ning menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele lähtudes HKMS § 108 lg-st
- Arvestades asja keerukust, mahtu ja vaidluse olulisust kaebajale ning seda, et vaidlus Rääma 19c kinnistu omandamiseks on kestnud alates
- aastast, on kohtu hinnangul kaebaja poolt käesolevas haldusasja kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb taotletud summas välja mõista. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- OÜ Parem Kallas määruskaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määrus ja saata haldusasi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 152 lg 2 p 4 on erisäte HKMS § 49 lg 1 suhtes, kuna annab täiendava aluse kaebuse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt osundanud asjaolule, et üksnes kaebajal on õigus valida, milline õiguskaitsevahend on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-6-05, nr 3-3-1-26-08). Kohtul ei ole alust arvata ette, et muudes menetlustes saavad kaebaja õigused tõhusalt kaitstud. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja õiguste kaitse on efektiivsem hilisema, mitte varasema haldusakti vaidlustamisel olukorras, kus kinnistu omandamise hind on jäänud samaks. Selliseid korraldusi võib tulla veel ja veel ning kaebaja kinnistu eest õiglase tasu õiguse saamise riive muutub aina intensiivsemaks juba ainuüksi selle õiguse rikkumise pikaajalisuse tõttu (alates 2002). Kaebaja tuvastusnõue üheks eesmärgiks on vältida ka õiguste riivamise jätkamist. Kuna mõlema korralduse andmise aluseks omandatava kinnistu väärtuse osas kasutati tõenditena ühed ja samad tõendid – ekspert- 3
(8)3-12-2088 hinnangud – puudub vajadus vaidlustada neid hilisemas menetluses, kui õiget väärtust on võimalik tuvastada varasemas menetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-08 öelnud, et õigusvastasuse tuvastamine peab olema kasulik ehk aitama koheselt või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele ning tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda; need asjaolud aga selgitatakse välja tuvastamiskaebuse sisulisel läbivaatamisel. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-88-08 öelnud, et tuvastamiskaebuse rahuldamist ei saa seada sõltuvusse ka hinnangust sellele, kui efektiivne vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Käesoleval juhul on kaebaja kaebuse muutmise taotluses selgitanud, kuidas on võimalik tema õiguste kaitsmine edaspidi. Korralduse õigusvastasuse tuvastamise alusena hinnatud õiglase tasu määramise toiming tuleb vastustajal teha uuesti; jõustunud kohtuotsus on aluseks haldusmenetluse uuendamisele ka korralduse nr 529 osas. Kohtumenetlus korralduse nr 529 osas ei anna muud tulemust, mida annab varasemas menetluses asjas tähtsate asjaolude tuvastamine, kuna kohus ei asenda haldusorganit tema tegevuses ega määra kinnistu eest õiglast tasu, vaid kaebuse rahuldamise korral kohustab vastustajat 2002 aasta taotluse uueks läbivaatamiseks. See oleks aga vastuolus HKMS § 2 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega.
- Pärnu linna määruskaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määruse resolutsiooni p 2 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, alternatiivselt summas 840 eurot (so kaebuse koostamise eest tasutud 600 eurot ja linnavalitsuse 30.10.2012 taotlusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamise eest tasutud 240 eurot), kui lugeda, et kaebuse õigeksvõtt toimus 30.10.2012, vaid 07.12.2012 kohtule menetluse lõpetamise avalduse esitamisega. 30.10.2012 või/ja 07.12.2012 kohtule esitatud seisukohtadega olid HKMS §-s 159 sätestatud õigeksvõtu tingimused täidetud ning kohus oleks pidanud menetluskulude määramisel lähtuma HKMS § 108 lg-st
- Kohus on menetluskulude väljamõistmisel põhjendamatult tuginenud linnavalitsuse taotlusele lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. 30.10.2012 või/ja 07.12.2012 seisukohtades ning korralduse 529 vastu võtmises väljendus vastustaja tahe kaebus sisuliselt õigeks võtta ning kohus oleks pidanud menetluse lõpetamise avaldust vastavalt HKMS § 2 lg 4 teisele lausele eesmärgipäraselt (so vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtuna) ka tõlgendama. Asjaolu, et vastustaja ise taotles just HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist, ei vabasta kohut poole tegeliku tahte väljaselgitamise kohustusest.
- OÜ Parem Kallas vastuses Pärnu linna määruskaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Kaevatava kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, millele Pärnu linn vastu ei vaielnud ja 07.12.2012 menetlusdokumendis on ta ise menetluse lõpetamist nimetatud sätte alusel taotlenud. Kaebuse õigeksvõtt on vastustaja vaba tahe, mis peab olema kohtule väljendatud kindlas protsessuaalses vormis. Mitte ühestki taotlusest ei nähtunud vastustaja HKMS § 159 kohast tahteavaldust kaebuse õigeksvõtuks. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust üldiselt, vaid on ebaõigesti leidnud, et temalt tuleb välja mõsta üksnes kuni 30.10.2012 kaebajal tekkinud kulud, jättes tähelepanuta, et kaebaja on kandnud kulusid mh ka vastustaja 30.10.2012 taotlusega seonduvalt summas 240 eurot. Vastustaja on ebaõigesti arvestanud õigusabikulud ka kuni 07.12.2012, lugedes neid kokku summas 840 eurot. Esiteks, koos käibemaksuga on see summa mitte 840 eurot, vaid 1008 eurot, ja teiseks tuleks samasse perioodi arvestada ka linnavalitsuse 07.12.2012 avalduse ja sellele lisatud 03.12.2012 korraldusega tutvumise kulu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ning seega enne väidetavat kaebuse õigeksvõttu oli kaebajal tekkinud menetluskulusid õigusabile kokku 1152 eurot. Kuna aga tegemist ei olnud kaebu4
(8)3-12-2088 se õigeksvõtuga, siis mõistis kohus õigesti kaebaja kasuks välja ka need kulud, mida kaebaja kandis seoses kaebuse muutmise taotluse ja selle täiendavate põhjenduste koostamisega ning vastustaja 21.01.2013 vastusega tutvumisega.
- Pärnu linna 11.03.2012 vastuses OÜ Parem Kallas määruskaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Kaebaja vajadus tõendada just käesoleva menetluse raames, et õiglane on Pindi Kinnisvara OÜ poolt määratud kinnisasja väärtus, ei ole kuidagi põhjendatud, sest vastava asjaolu tuvastamine käesolevas menetluses ei saa omada mingit väärtust juhul, kui kehtima jääb korraldus nr
- Seda mõistes on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule eraldi kaebuse korralduse nr 529 tühistamiseks ja Pärnu linna kohustamiseks uue otsuse tegemiseks (haldusasi nr 3-12-2683). Olukord, kus kahes erinevas kohtumenetluses on sama eesmärgi ja põhjendustega kaebused, ei taga ilmselgelt kaebuse esitaja õiguste võimalikult säästlikku, tõhusat ja mõjusat kaitset ning vaatamata kaebuse esitaja õigusele kaebuse eseme valikul, ei ole kooskõlas võimalikult ökonoomse ja tulemusliku kohtumenetlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tallinna Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha OÜ Parem Kallas määruskaebuse osas.
- OÜ Parem Kallas on vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise järgselt enda taotluse muutmist (tühistamiskaebuse asemel tuvastuskaebus) põhjendanud kokkuvõtvalt järgmiste argumentide ja eesmärkidega: tuvastatakse, et Pindi Kinnisvara OÜ poolt Rääma 19c kinnistu väärtus on määratud õigesti ja kinnistu tuleb omandada selle hinnaga; tuvastatakse menetlusnormide rikkumine kaevatava korralduse vastuvõtmisel, mida ei tohi vastustaja järgmiste otsustuste tegemisel enam korrata (see on ühtlasi korralduse nr 529 andmise menetluse uuendamise aluseks); tuvastatakse vastustaja kui õiglase tasu maksja süüline tegevus (õigusvastase korralduse vastuvõtmine) ning korralduse nr 386 õigusvastasus selle andmisest alates, mis on argumendiks kaebaja poolt Pärnu linnale ja ka kohtule esitatud kahjunõudes (korralduse nr 386 vastuvõtmise ja kehtivusega seoses); katkeb lõpmatu tühistamiskaebuste esitamise ahel, mille käigus saab viivitada tasu maksmisega (ei ole välistatud, et ka korraldus nr 529 ühel hetkel tunnistatakse vastustaja poolt kehtetuks või tühistatakse kohtu poolt muudel alustel, kui kinnistu ebaõige turuväärtuse määramise tõttu, ning haldusmenetlus ja sellega kaasnev kaebaja õiguste rikkumine jätkub lõppmatuseni).
- Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ Parem Kallas määruskaebuse lahendamise seisukohast määrav, kas korralduse nr 386 tühistamise taotluse muutmine õigusvastasuse tuvastamise taotluseks saab endaga kaasa tuua kaebuse esitaja soovitud eesmärgid. OÜ Parem Kallas nägemuses saab õigusvastasuse tuvastamise menetluse raames võtta halduskohus seisukoha selles, kas üks või teine ekspertiisiakt on määratlenud Rääma 19c kinnistu väärtuse õigesti, samuti tuvastada menetlusnormide rikkumine kaevatava korralduse vastuvõtmisel, mida ei tohi vastustaja järgmiste otsustuste tegemisel enam korrata.
- Asjaolu, et menetlusnormide rikkumise tuvastamine keelab vastustajal järgmiste otsustuste tegemisel samu vigu korrata, ei saa omada olulist sisulist väärtust, kuivõrd menetlusnorme ei või haldusorgan rikkuda sõltumata sellest, kas varasem sarnane rikkumine on tuvastatud või mitte. Samas ei saa välistada korduvat menetlusnormide rikkumist sõltumata sellest, kas nende järgmise kohustus tuleneb üksnes seadusest või on sellele ka kohus varasemas menetlu5
(8)3-12-2088 ses viidanud. Seega ei saa haldusakti õigusvastasust tuvastav kohtulahend siin lisaväärtust anda.
- Kaebuse esitaja vaidlustas korralduse nr 386 peamiselt põhjusel, et see on puudulikult motiveeritud (ei nähtu, millistest kaalutlustest lähtuvalt tugines vastustaja kõige väiksema hinnanguga ekspertiisile) ning et rikutud on ärakuulamisõigust. Kaebaja seisukohtade aktsepteerimine ning vastavate puuduste tuvastamine tähendaks edasivaatavalt seega deklaratiivset seisukohta, et haldusorgani tegevus peab vastama seadusele (ei tohi rikkuda motiveerimiskohustust ning ärakuulamisõigust) ning kui haldusorgan annab samas sõnatuses haldusakti uuesti, siis tabab seda uue vaidluse korral ilmselt sama saatus. Sellist tulemust ei saa pidada kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalikuks. Seda, et haldusorgan ei plaani anda uut samas sõnastuses haldusakti kinnitab muuhulgas ka see, et korralduse nr 386 kehtetuks tunnistamise peamiseks argumendiks oligi selle ebapiisav motiveeritus ning haldusorgan on ka uue ja täiendavalt motiveeritud korralduse tänaseks välja andnud (03.12.2012 korraldus nr 529).
- Oluline on ka asjaolu, et kohus saab hinnata korralduse õiguspärasust konkreetse ajahetke seisuga, so antud juhul korralduse nr 386 andmise seisuga, nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis. Isegi kui kohus tuvastaks selle menetluse raames haldusorgani tegevuse ebaseaduslikkuse tõendite hindamisel, ei saa see olla üheselt siduv edasisele menetlusprotsessile Rääma 19c kinnistu väärtuse tuvastamisel. Nimelt ei välista asjaolu, et korralduse nr 386 andmisega lõppenud menetluse raames hinnati ebaõigesti tõendeid, seda, et järgnevas menetluses jõutaks samade tõendite pinnalt sama lõpptulemuseni. Seda kasvõi põhjusel, et peale korralduse nr 386 andmist on kogutud täiendavaid tõendeid või esinevad muud asjaolud, mida ei olnud korralduse nr 386 andmisel arvesse võetud. Ka seetõttu ei saaks automaatselt realiseeruda kaebaja soovitud eesmärk, et tuvastamiskaebuse rahuldamine välistab haldusorgani poolt samade tõendite pinnalt (muu hulgas) samasisulise järelduse tegemise.
- Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et kohtu või vastustaja poolt toimub edasises menetluses kinnistu väärtuse tuvastamise protsessi alusetu edasilükkamine. Ainuüksi asjaolu, et menetlus on kestnud alates
- aastast, selleks alust ei anna. Samas isegi arvestades võimalust, et ka korraldus nr 529 tunnistatakse kehtetuks ilma, et võetakse seisukoht seal toodud Rääma 19c kinnistu väärtuse põhjendatuse osas, on igal juhul efektiivsem jätkata kõnealust vaidlust kohtuasja nr 3-12-2683 raames. Nimelt hetkeseisuga on korraldus nr 529 kehtiv ning käesolev kohtuasi ja kohtuasi nr 3-12-2683 on võrreldavas menetlusstaadiumis, so mõlemas asjas tuleks samaaegselt hakata analüüsima sama küsimust (st ajalist eelist ei ole käesoleva vaidlusega jätkamisel). Küll aga on oluline, et kohtuasjas nr 3-12-2683 on välja toodud hulgaliselt täiendavat informatsiooni, mida korraldus nr 386 ei sisalda. Sellele viitab ainuüksi korralduse nr 386 ja korralduse nr 529 mahuline võrdlus. Kui esimene on kaheleheline haldusakt, milles Pärnu linn on lakooniliselt põhjendanud, et Rääma 19c kinnistu väärtuse väljatoomisel ei arvestata seal asunud tootmishooneid, siis korraldus nr 529 on 18-leheline haldusakt, mis käsitleb olulises mahus küsimust, kas kinnistul asunud tootmishooneid tuleks õiglase väärtuse tuvastamisel aluseks võtta või mitte. Sisuliselt ongi hinnaerinevuste peamiseks põhjuseks asja materjalidest nähtuvalt küsimus, kas hindamisel tuli aluseks võtta hoonestatud või hoonestamata kinnistu väärtus. Selles osas on olulist infot kogutud ka just pärast korralduse nr 386 andmist, sh pöördutud varasemate hindamisaktide vastukäivuse küsimuses Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poole, hinnanguandjate endi poole ning tellitud ka seniste eksperthinnangute läbivaatamine kolmanda hindaja poolt (võrdlushinnang). Seega on ringkonnakohtu hinnangul igal juhul efektiivsem jätkata Rääma 19c kinnistu väärtuse tuvastamise vaidlust kohtuasja nr 3-12-2683 raames. Käesolevas vaidluses tuvastuskaebuse menetlemisega jätkamine ei saa omada määravat rolli kaebuse esitaja õiguste kaitse seisukohast, sõltumata selle lõpptulemusest. Seda ainuüksi tänaseks teadaolevat täiendavate tõendite hulka arvestades, mis on kogutud pärast korralduse nr 386 andmist. 6
(8)3-12-2088
- Mis puudutab kahjunõude esitamise sooviga tuvastusnõude esitamist seoses korralduse nr 386 vastuvõtmise ja kehtivusega seoses, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kahju hüvitamise nõude osas saab kaebaja esitada oma argumendid haldusasjas nr 3-12-2486, mille on kaebaja algatanud just Rääma 19c kinnistu väärtuse hüvitamise menetluse pikaajalisusega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks. Muuhulgas hõlmab esitatud kaebus ka korralduse nr 386 kehtivuse perioodi (kahjunõue on esitatud perioodi osas kuni 31.12.2012).
- Kui esinevad täiendavad kahju hüvitamise alused, mis ei seondu menetluse pikaajalise kestusega (so hõlmatud haldusasjaga nr 3-12-2486) ja mis seonduvad korraldusega nr 386, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul takistatud esitada ka need täiendavalt kohtuasja raames, mis käsitleb kõnealuse menetlusprotsessiga seotud kahjude hüvitamist (RVastS § 17 lg 1). Seda, et kahju hüvitamist käsitletakse ühe kohtuasja raames, tuleb lugeda ka otstarbekaks ja efektiivseks. Sealjuures peaks sellise spetsiifilise kahjunõude esitamise soovi korral kaebuse esitaja täpsemalt selgitama kahjunõude tekkimise aluseid, et kohus saaks võtta seisukoha HKMS § 45 lg 2 tingimuste osas (sh võimaliku hüvitamiskaebuse perspektiivikus). Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas täiendava kohtuasja ülevalhoidmise eesmärgiks on kindlasti kaebuse esitaja õiguste vältimatu kaitse või mõni muu eesmärk. Käesoleval juhul neid põhjendusi esitatud ei ole ja ka seetõttu tuleb lugeda halduskohtu poolt menetluse lõpetamine põhjendatuks.
- Halduskohus on õigesti viidanud ka asjaolule, et RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ei ole vastutus avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitamise eest üldjuhul süüline, mistõttu vastustaja süülise tegevuse tuvastamine ei ole kaebuse jätkuvaks menetlemiseks vajalik.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 45 lg-st 2, § 49 lg-st 1 ja § 152 lg-st 2, leiab ringkonnakohus, et korralduse nr 386 kehtetuks tunnistamise järgselt kohtumenetluse jätkamine selle õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole otstarbekas ja vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kaebaja soovitud eesmärkide saavutamiseks leiduvad tõhusamad vahendid. Seega puudub alus Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määruse resolutsiooni p 1 muutmiseks.
- Järgmiseks lahendab ringkonnakohus Pärnu linna määruskaebuse.
- Pärnu Linnavalitsus leiab, et on 30.10.2012 või/ja 07.12.2012 kirjalikus seisukohas kohtule väljendanud kaebuse õigeksvõttu, seega on täidetud HKMS §-s 159 sätestatud tingimused ning kohus oleks pidanud menetluskulude määramisel lähtuma HKMS § 108 lõikest
- Ringkonnakohus Pärnu Linnavalitsuse käsitlusega ei nõustu. Haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena kohtumenetluse lõpetamist ja kaebuse õigeksvõttu eristab asjaolu, et esimesel juhul teeb haldusorgan ise sisulise otsustuse ning kohus üksnes lõpetab formaalse määrusega kohtumenetluse (va HKMS § 152 lg 2 nimetatud asjaolud), teisel juhul aga väljendatakse haldusorgani poolt soovi kohtu poolt kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemiseks.
- Pärnu Linnavalitsus on edastanud 07.12.2012 halduskohtule Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korralduse nr 529, millega tunnistati kehtetuks käesolevas kohtuasjas vaidlustatud korraldus nr
- Seega ei olnud kohtul võimalik käsitleda vastustaja pöördumisi kaebuse õigeksvõtuna (tühistamistaotluse osas), kuivõrd kaebuse rahuldamise alus oli ära langenud. Kohus ei saa enam haldusakti tühistada, kui see on haldusakti koostaja poolt juba kehtetuks tunnistatud.
- Menetluskulude suuruse põhjendatusele (jättes kõrvale HKMS § 108 lg 5 rakendumise küsimus) ei ole vastustaja vastu vaielnud. Seega puudub alus Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määruse resolutsiooni p 2 muutmiseks. 7
(8)3-12-2088 30. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 8
(8)