3-10-3244/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 2. aprill 2013, Tartu 3-10-3244 Haldusasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 20. oktoobri 2010. a käskkirja nr 1-4/2302 ja 12. novembri 2010. a käskkirja nr 1-4/2573 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2011. a otsus Madis Pretke apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2011. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid asja materjalide juurde võtmata ja tagastada need apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 2. maini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla kinnipeetav Madis Pretke ründas 20. oktoobril 2010 kella 08.20 paiku süüdimõistetute eluhoone kuuenda osakonna kambris nr 367 hommikuse loenduse läbiviimise ajal kambrikaaslast. M. Pretke suhtes kohaldati 20. oktoobri 2010. a käskkirja nr 1-4/2302 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool kinnipeetava kambrit ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. M. Pretke esitas 26. oktoobril 2010 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale vaide, milles taotles karistuse kohest lõpetamist, st käeraudade eemaldamist alates 26. oktoobrist 2010. Vaie jäeti Tartu Vangla 11. novembri 2010. a vaideotsusega rahuldamata. Sama teo toimepanemise eest määrati M. Pretkele 12. novembri 2010. a käskkirjaga nr 1-4/2573 distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. M. Pretke esitas 19. novembril 2010 vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 3. detsembri 2010. a vaideotsusega tagastati M. Prekte vaie täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja jäeti rahuldamata M. Pretke vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. 8. veebruari 2011.a käskkirja nr 1-4/397 alusel lõpetati M. Pretke suhtes väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine. 28. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 1-4/1123 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täielikult seoses nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisega. 2. M. Pretke esitas 10. detsembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse 20. oktoobri 2010. a ja 12. novembri 2010. a käskkirjade tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on julgeolekutöötajad hinnanud tõendeid valesti ning kaebajat on ebaõiglaselt karistatud, kuna kaebaja ei rünnanud kedagi, vaid kaebajat rünnati. Kaebaja kambrikaaslasel puudusid vigastused ning tema ütlused toimunu osas ei kattu tunnistajate ütlustega. 3. Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2011. a otsusega jäeti M. Pretke kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamisnõue jätta rahuldamata, kuna kaebaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on täielikult lõpetatud. Kaebajat ei ole ebaõiglaselt karistatud kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, kuna kaebaja on rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4. Tõendamist on leidnud, et kaebaja ründas kambrikaaslast ning rünne ei olnud tingitud enesekaitse vajadusest. Kaebaja süü on tõendamist leidnud. Kuna kaebajal oli neli kehtivat distsiplinaarkaristust, ei olnud määratud karistus ebaproportsionaalne. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. Pretke esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2011. a otsuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas halduskohus tõendeid vääralt. Kuna vigastused esinesid ainult kaebajal, ei ole usutav, et ründe algataja oli kaebaja. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et Tartu Halduskohtu otsus on õiguspärane. Vastuses jäädakse oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja märgib järgnevat:

1. a)Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid õigesti, kuna asjas on tuvastamist leidnud, et kaebaja ründas oma kambrikaaslast. Kaebaja sellina käitumine näitab, et tegemist on isikuga, kes võib ootamatult teisi rünnata. Vangla kohustus on tagada kõigi kinnipeetavate julgeolek, mistõttu oli vajalik kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
2. b)Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et kaebaja ründas kambrikaaslast ning rünne ei olnud tingitud enesekaitse vajadusest. Kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4, mistõttu tema karistamine kartserisse paigutamisega oli õigustatud.
3. c)Kaebaja vigastusi fikseeriti meditsiiniosakonnas juba 19. oktoobril 2010, mis tähendab, et vigastused olid kaebajal olemas juba enne intsidendi toimumist. 19. oktoobril 2010 fikseeritud vigastused ei saa tõendada, et kaebaja sai need 20. oktoobril 2010 füüsilises kontaktis kambrikaaslasega, olles seejuures kaitsvam pool. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Vaidluse põhiküsimuseks on, kas 20. oktoobril 2010 toimunud konfliktis oli kaebaja oma kambrikaaslase ründajaks. Kaebaja väidab, et ründaja ei olnud tema, vaid kambrikaaslane, ning põhjendab seda väitega, et vigastused on fikseeritud vaid tal ning seega ei saanud ta olla ründajaks, vaid kannatajaks. Tartu Vangla on selgitanud, miks esinesid kaebajal vigastused – need olid fikseeritud juba 19. oktoobril 2010 ja olid seega saadud enne 20. oktoobri 2010. a intsidenti. Asja materjalides olevad tõendid kinnitavad, et kaebajal oli tõepoolest 19. oktoobril 2010 tuvastatud vasaku alalõualuu piirkonnas turse, suu limaskestal väike haav, kaelal väike marrastus ja verevalum (tl 9). Ka 20. oktoobril 2010 oli kaebajal fikseeritud vigastuseks 5 cm marrastus kaela piirkonnas (tl 30). Kaela marrastusele on seega viidatud mõlema intsidendi järgselt ja seetõttu on usutav vastustaja väide, et tegemist oli ühe ja sama vigastusega, mis oli saadud juba enne käesolevas asjas vaidluse esemeks olevat intsidenti. 8. Sellega on apellatsioonkaebuse väide ümber lükatud. Muid apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse vaidlustamiseks esitatud ei ole. põhjendusi 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega kaebuse rahuldamata jätmisel, ega korda neid. Kaebajapoolne distsipliinirikkumine on tõendatud nii vanglaametnike kui kaaskinnipeetava seletustega (tl 28, 29, 35) ning ringkonnakohus ei näe alust neis kahelda. 10. Kaebaja taotlused dokumentide lisamiseks asja materjalide juurde jäävad rahuldamata. Vigastuste kohta, mis kaebajal 19. ja 20. oktoobril 2010 fikseeriti, on toimikus juba tõendid olemas (tl 9 ja tl 30) ja kaebaja poolt esitatud dokumendid ei lükka neid ümber, vaid kinnitavad neid. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust toimikusse samasihiliste tõendite lisamiseks. 11. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja menetluskulu väljamõistmise taotlust ei esitanud. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene