2-13-44/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-44 Tsiviilasi TF Bank AB hagi J L vastu 1438, 77 euro väljamõistmiseks Hagi hind 1438, 77 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu põhinev otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J L apellatsioonkaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja TF Bank AB (Rootsi Kuningriigi RK 5561581041, asukoht Postkast 947, 501 10 Boras, Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja J L (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus 26.04.2013 hagi õigeksvõtul RESOLUTSIOON Keelduda J L poolt Pärnu Maakohtu 26.04.2013 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud TF Bank AB esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J L vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 18.02.2013 määrusega Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Pärnu Maakohtule. 26.02.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt laenu kahel korral kogusummas 24 000 krooni. Hageja rahuldas 06.03.2008 taotluse osaliselt, kandes 20.03.2008 9000 krooni ja 18.06.2009 4000 krooni kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Laenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlgnetava summa tasumist, millest teavitas hageja kostjat 22.06.2010 kirjaga ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja pöördus võla sisse nõudmiseks inkasso poole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 737, 67 eurot, viivis 158, 88 eurot, intress 401, 17 eurot ja kahju 141, 05 eurot. Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks, tunnistades tema vastu suunatud nõuet. Kostja selgituse kohaselt loodab ta saada vahendeid võlanõude rahuldamiseks. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 737, 67 eurot, viivise 158, 88 eurot ja kahju hüvitise 141, 05 eurot, kokku 1438, 77 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulud jäid kostja kanda. Edasine menetlus J L ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja selgitab kaebuses, et ta arvas, et laen on tasutud. Poeg teatas kostjale, et kõik võlad on lastel tasutud. Kuna laen oli vormistatud abielu ajal, peaks see kuuluma pärandvara hulka. Pärandi avanemisel kostja laenu ei deklareerinud, kuna ta teadis, et see on tasutud. Kostja ei nõustu ka sellega, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses, kuigi kostja märkis vastuses hagile, et ta on nõus kirjaliku menetlusega kui ka asja läbivaatamisega kohtuistungil. Kostja teatas ka, et soovib asja lahendada kokkuleppel ja esindab ennast ise, seega tema soov kaldus asja läbivaatamiseks kohtuistungil, mida kohus ei arvestanud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 1 p. 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Maakohtule 22.04.2013 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl. 57-59) on J L võtnud hagi õigeks, tunnistades tema vastu suunatud nõuet. Selgituse kohaselt loodab kostja saada materiaalseid vahendeid võlanõude rahuldamiseks. Kostja kasutas oma õigust tema vastu esitatud nõuet tunnustada (TsMS § 4 lg 3) ning apellatsioonkaebuse väidetest ei saa järeldada, et kostjale poleks olnud arusaadavad hagi õigeksvõtu tagajärjed. 2