lg 1 p 1 ja lg 3 alusel toimetada O K kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejale edastada kohtuotsus menetlusposti aadressil. EDASIKAEBAMISE KORD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (
Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr 17001577198 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või 2/4 2-11-53114 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas 01.11.2011 hagi kostja vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Viru Maakohtu 02.11.2011 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, teade avaldati 20. juunil 2013.
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumuse päevast. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjale tuleb kohtuotsus toimetada kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Dokument loetakse
lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
/1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 (kehtiv 14.07.2011 alates kuni 25.11.2011) kohaselt tuli tsiviilasja hinnalt kuni 4 793,37 eurot k.a. tasuda riigilõivu summas 543,24 eurot. Hageja esitas 11.11.2011 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulusid kokku summas 654,41 eurot, millest 543,24 eurot on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest, 95,87 eurot on hageja õigusabikulu ja 15,30 eurot on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu. Hageja märkis, et nimekirjale on lisatud 1) riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus; 2) hageja õigusabikulude tasumist tõendav maksekorraldus; 3) kohtutäituri tasu maksmist tõendav maksekorraldus. Kohus tuvastas, et hageja ei ole kohtule esitanud kohtutäituri tasu maksmist tõendavat maksekorraldust, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks taotlenud hagimaterjalide kättetoimetamist kohtutäituri kaudu. Kohus ei ole hagimaterjale kostjale kätte toimetanud kohtutäituri vahendusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista osaliselt s.o summas 639,11 eurot, millest 543,24 eurot on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest ja 95,87 eurot on hageja õigusabikulu.
lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha 3/4 2-11-53114 kirjeldava ja põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.