Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et
lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Avaldaja palub kohtule esitatud kaebuses lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/888, kuivõrd täitemenetluse algatamiseks puudus täitedokument. Kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Täitmisteatest nähtub, et täitedokumendiks on pankrotihaldur Andres Tootsmani 19.10.2012 pankrotivara kordusenampakkumise akt (sundenampakkumise akt) (t/l 6-8). PankrS § 135 lg 1 kohaselt haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. PankrS § 136 lg 1 kohaselt pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus 2 nõustub kohtutäituri seisukohaga, et asjaolu, et pankrotivara enampakkumise akt koostatakse pankrotiseaduse ja justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 74 „Pankrotivara enampakkumise vormi kehtestamine“ alusel, ei muuda pankrotivara enampakkumise akti tähendust sundenampakkumise aktina TMS § 2 lg 1 p 15 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et enampakkumise võib kaasa tuua ükskõik millisest õigussuhtest pärinev täitedokument. Riigikohus on 04.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 leidnud, et TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasja (registriosa nr 18291401) ühisomanikeks on E V ja V V ning nad on omanikena sissekantud 19.10.2012 enampakkumise akti alusel (t/l 26-27). Seega on täiteasja nr 022/2013/888 algatamiseks olnud kehtiv täitedokument ning ei esine aluseid kohtutäituri 14.03.2013 otsuse tühistamiseks. Antud tsiviilasja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid ning kohus esitatud avaldust ei rahuldaks.
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas
lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kuna kaebuse sisulist arutelu pole toimunud, siis ei saa kaebuse perspektiivitus olla kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et
lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi või avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole ka mõistlik pidada kohtuprotsessi, mille negatiivne tulemus hageja või avaldaja jaoks on kohtule selge juba menetluse algatamisel. Hagi või avalduse õigusliku perspektiivituse tõttu tagasilükkamist saab vaidlustada määruskaebe korras, kusjuures hagi või avalduse menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. Seega on tagatud, et vajadusel hindavad õiguse kohaldamist nendel juhtudel kõik kolm kohtuastet. Lähtuvalt eeltoodust õigustab kohtu poolt
Seetõttu ei ole tegemist ka kaebaja poolt viidatud PS § 15 sätestatud põhiõiguse rikkumisega. Avaldaja väide, et täitemenetluse algatamine oli lubamatu ka põhjusel, et avaldaja on enampakkumise kohtus vaidlustanud, on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu. Asjaolu, et avaldaja on seadnud kahtluse alla enampakkumise seaduslikkuse, ei ole täitemenetluse algatamise otsuse tühistamise aluseks, vaid avaldaja õigused on taolisel juhul kaitstavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluses, kus avaldaja saab hagi tagamise korras taotleda täitemenetluse peatamist kuni enampakkumise kehtivuse osas õigusselguse saamiseni (
Avaldaja väide, et vaidlustatud täiteasi puudutab lisaks avaldajale ka teisi avaldaja eramut kasutavaid isikuid, ei anna ringkonnakohtu arvates samuti põhjust kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse algatamise otsuse tühistamiseks. TMS § 2 lg 3 kohaselt ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Nähtuvalt eeltoodust on vaidluse tekkimisel TMS § 2 lg-s 3 sätestatud ja täitemenetluse läbiviimist takistava õiguse olemasolu kohta valdaja õigust tõendavaks dokumendiks valdaja poolt algatatud kohtumenetluses tehtud kohtulahend. Käesoleval juhul avaldaja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ka ei nähtu, et selline kohtulahend eksisteeriks. Seega puuduvad takistused täitemenetluse läbiviimiseks avaldaja poolt viidatud põhjusel. Ringkonnakohus märgib lisaks, et avaldaja poolt kaebuses viitamine teiste isikute õiguste rikkumisele on ühtlasi ka asjakohatu, kuna
lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks, seega ei saa avaldaja oma kaebuse põhistamisel tugineda teiste isikute õiguste rikkumisele. Avaldaja on esitanud määruskaebuses ka väite, et maakohus on pidanud sissenõudjale tekkida võiva kahju vältimist olulisemaks kui avaldajale tekkida võiva kahju vältimist. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on maakohtu määruse põhjendustest ekslikult aru saanud. Maakohus, just vastupidiselt, on vaidlustatud määruses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega püüdnud vältida avaldajale kohtumenetlusega tekkida võivaid kulusid, kuivõrd kohus leidis, et kaebus jääks selle menetlemisel rahuldamata ning avaldajal tuleks kanda menetluskulud. 4 Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebaja kanda. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Margo Klaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.