← Eesti

2-13-12880/9

Obsah (5)§ 371§ 477§ 657§ 378§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-13-12880 Tsiviilasi A F (pankrotis) ka

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Avaldaja palub kohtule esitatud kaebuses lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/888, kuivõrd täitemenetluse algatamiseks puudus täitedokument. Kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Täitmisteatest nähtub, et täitedokumendiks on pankrotihaldur Andres Tootsmani 19.10.2012 pankrotivara kordusenampakkumise akt (sundenampakkumise akt) (t/l 6-8). PankrS § 135 lg 1 kohaselt haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. PankrS § 136 lg 1 kohaselt pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus 2 nõustub kohtutäituri seisukohaga, et asjaolu, et pankrotivara enampakkumise akt koostatakse pankrotiseaduse ja justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 74 „Pankrotivara enampakkumise vormi kehtestamine“ alusel, ei muuda pankrotivara enampakkumise akti tähendust sundenampakkumise aktina TMS § 2 lg 1 p 15 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et enampakkumise võib kaasa tuua ükskõik millisest õigussuhtest pärinev täitedokument. Riigikohus on 04.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 leidnud, et TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasja (registriosa nr 18291401) ühisomanikeks on E V ja V V ning nad on omanikena sissekantud 19.10.2012 enampakkumise akti alusel (t/l 26-27). Seega on täiteasja nr 022/2013/888 algatamiseks olnud kehtiv täitedokument ning ei esine aluseid kohtutäituri 14.03.2013 otsuse tühistamiseks. Antud tsiviilasja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid ning kohus esitatud avaldust ei rahuldaks.

  1. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik, lõige 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega on kohtutäituril õigus nõuda ametitoimingute eest tasu ja seotud kulude hüvitamist. Määruskaebus
  2. Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu 26.03.2013 määruse tühistada ning kohtutäituri otsuse peale maakohtule esitatud kaebuse menetlusse võtta. Maakohtu seisukoht, et avaldaja esitatud kaebus on perspektiivitu, ei saa olla menetlusse võtmisest keeldumise aluseks, kuivõrd kaebuse sisulist arutelu pole toimunud. Nõuetekohaselt esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ilma sisulise aruteluta viitab otseselt avaldaja põhiõiguste rikkumisele, PS § 15 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Harju Maakohtu 06.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-11268 jäeti avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne kinnitamata eelkõige põhjusel, et avaldaja on vaidlustanud 19.10.2012 toimunud enampakkumise. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus aga leidnud, et 19.10.2012 toimunud enampakkumise vaidlustamine ei ole oluline ning täitemenetlust on võimalik jätkata sõltumata enampakkumise vaidlustamise osas tehtava otsuse iseloomust. Muu hulgas on maakohus oma 26.03.2013 määruses leidnud, et täiteasja tuleks jätkata, kuivõrd vastasel juhul tekiks täitmisavalduse esitanud isikule põhjendamatut kahju. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus hinnanud täitmisavalduse esitanud isikule ja/või avaldajale tekkiva kahju erinevust olulisusest lähtuvalt. Avaldajale jääb mulje, et enampakkumise tühistamise puhul täiteasja raames avaldajale ennatlikust ja alusetust väljatõstmisest tekkiv kahju pole kohtu jaoks oluline. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et täitmisasi nr 022/2013/888 puudutab ka teisi isikuid, kes kasutavad täitmisasja puudutavat eramut oma elukohana ja kellele enampakkumise aktist tulenevad kohustused ei laiene. Avaldaja on sellele asjaolule korduvalt viidanud. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kuna kaebuse sisulist arutelu pole toimunud, siis ei saa kaebuse perspektiivitus olla kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et

§ 371

lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi või avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole ka mõistlik pidada kohtuprotsessi, mille negatiivne tulemus hageja või avaldaja jaoks on kohtule selge juba menetluse algatamisel. Hagi või avalduse õigusliku perspektiivituse tõttu tagasilükkamist saab vaidlustada määruskaebe korras, kusjuures hagi või avalduse menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. Seega on tagatud, et vajadusel hindavad õiguse kohaldamist nendel juhtudel kõik kolm kohtuastet. Lähtuvalt eeltoodust õigustab kohtu poolt

§ 371lg 2 kohaldamist menetlusökonoomia põhimõte.

Seetõttu ei ole tegemist ka kaebaja poolt viidatud PS § 15 sätestatud põhiõiguse rikkumisega. Avaldaja väide, et täitemenetluse algatamine oli lubamatu ka põhjusel, et avaldaja on enampakkumise kohtus vaidlustanud, on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu. Asjaolu, et avaldaja on seadnud kahtluse alla enampakkumise seaduslikkuse, ei ole täitemenetluse algatamise otsuse tühistamise aluseks, vaid avaldaja õigused on taolisel juhul kaitstavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluses, kus avaldaja saab hagi tagamise korras taotleda täitemenetluse peatamist kuni enampakkumise kehtivuse osas õigusselguse saamiseni (

§ 378lg 1 p 6).

Avaldaja väide, et vaidlustatud täiteasi puudutab lisaks avaldajale ka teisi avaldaja eramut kasutavaid isikuid, ei anna ringkonnakohtu arvates samuti põhjust kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse algatamise otsuse tühistamiseks. TMS § 2 lg 3 kohaselt ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Nähtuvalt eeltoodust on vaidluse tekkimisel TMS § 2 lg-s 3 sätestatud ja täitemenetluse läbiviimist takistava õiguse olemasolu kohta valdaja õigust tõendavaks dokumendiks valdaja poolt algatatud kohtumenetluses tehtud kohtulahend. Käesoleval juhul avaldaja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ka ei nähtu, et selline kohtulahend eksisteeriks. Seega puuduvad takistused täitemenetluse läbiviimiseks avaldaja poolt viidatud põhjusel. Ringkonnakohus märgib lisaks, et avaldaja poolt kaebuses viitamine teiste isikute õiguste rikkumisele on ühtlasi ka asjakohatu, kuna

§ 3

lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks, seega ei saa avaldaja oma kaebuse põhistamisel tugineda teiste isikute õiguste rikkumisele. Avaldaja on esitanud määruskaebuses ka väite, et maakohus on pidanud sissenõudjale tekkida võiva kahju vältimist olulisemaks kui avaldajale tekkida võiva kahju vältimist. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on maakohtu määruse põhjendustest ekslikult aru saanud. Maakohus, just vastupidiselt, on vaidlustatud määruses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega püüdnud vältida avaldajale kohtumenetlusega tekkida võivaid kulusid, kuivõrd kohus leidis, et kaebus jääks selle menetlemisel rahuldamata ning avaldajal tuleks kanda menetluskulud. 4 Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebaja kanda. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Margo Klaar 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.