3-12-802/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-12-802 Määruse kuupäev 08.05.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kiriku külastamise keelamisega Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Anda N.L. menetlusabi tõlkekulude katteks haldusasja nr 3-12-802 menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimeses kohtuastmes.
2. Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-
4. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (tõlge vene keelde), Rahandusministeeriumile ja Tartu Vanglale.
5. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 17.04.2012 saabus Tartu Halduskohtule N.L. vene keeles kirjutatud 14.04.2012 kaebus Tartu Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus sai kaebuse tõlke 19.04.
6. Kaebaja väitel ei lubata temal osaleda avalikel jumalateenistustel koos teiste kinnipeetavatega Tartu Vangla kirikuruumis ja sooritada usutalitusi kirikuüritustel, väidetavalt põhjuseks - ohutus. Kaebaja märgib, et teda ei ole lastud kirikusse sooritama koos teistega usutalitusi
7. ja
8. a. Kaebaja osutab konkreetsele kahju hüvitamise taotlusele 29.08.
9. Kaebaja märgib, et vangla 03.04.2012 vastus nr 2-3/764-1 teda ei 1 huvita, kuna vastus on võõras keeles. Kaebaja leiab, et on läbinud kohtueelse vaidemenetluse. Kaebaja märgib, et julgeolekuosakonna poolt tõmmatakse tema nimi kirikukülastajate soovijate nimekirjast pidevalt maha, aga ei märgita ära põhjust või asjaolusid, kelle jaoks kaebaja on ohtlik või kellelt tuleneb oht kaebajale. Kaebaja rõhutab, et eeltooduga on teda diskrediteeritud, rikutud tema põhiõigusi, tekitatud talle kannatusi ning moraalset kahju, mille hüvitamiseks taotleb hüvitust summas 1000 eurot. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kohus esitas 20.04.2012 järelepäringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas N. L. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt pöördunud Tartu Vangla poole vaidega kohustamise nõudes ja/või kahju hüvitamise nõudega ning nõuete esitamise korral informeerida nende lahendamise käigust. Vastuseks kohtu järelepäringule teatab Tartu Vangla 27.04.2012 e-kirjas , et 1) Kinnipeetav N.L. ei ole Tartu Vanglale esitanud kaebuses märgitud kahjunõuet 29.08.
10. Kuid vanglas on registreeritud 09.05.2011 (nr 3-30/123) ja 01.06.2011 (nr 330/172) N. L. kahjunõuded summas 1000 eurot seoses sellega, et usuliste vajaduste rahuldamine ei ole vanglas tagatud. Kohtule esitatud Tartu Vangla 23.08.2011 otsustusest nr 3-30/123-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ nähtub, et eelpoolnimetatud taotlused on vangla jätnud käiguta ja 04.08.2011 kirjaga nr 3-30/123-1 andnud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 22.08.
11. Kaebajal tuli kahjunõuet täpsustada ja konkreetselt märkida, millal ja kellele on kaebaja avaldanud soovi jumalateenistusest osa võtmiseks/vaimulikuga kohtumiseks. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi ettenähtud tähtajaks, jättis Tartu Vangla oma 23.08.2011 otsustusega kahjunõude läbi vaatamata ja luges kahjunõude menetluse lõppenuks. Otsustuse vaidlustamisviite kohaselt oli N. L. otsustusega mittenõustumisel võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtusse kaebuse esitamisega. 2) N. L. on 19.03.2012 esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/53, mis samuti puudutab jumalateenistusel osalemise võimaldamise küsimust. Kahjunõue on menetlemisel. 3) Vangla vastusele on lisatud ka N. L. 19.03.2012 venekeelne märgukiri (reg nr 2-3/764) koos Tartu Vangla vastusega 03.04.2012 nr 2-3/764-1, milles vangla teatab, et kuna märgukirjast ei ole võimalik üheselt aru saada, mida N. L. soovib, jäetakse märgukiri „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse“ § 5 lg 9 p 6 kohaselt sisulise vastuseta. Vastuseks kohtu täiendavale järelpäringule esitas Tartu Vangla lisaks eelnevalt esitatud N. L. 19.03.2012 kahjunõude tõlkele kaebaja 19.03.2012 kahjunõude venekeelsest originaalist koopia, millelt on näha taotluse koostamise ja vanglas registreerimise kuupäev. Kohtu seisukoht
12. Riigilõivust vabastamise taotluse läbivaatamine Riigilõivuseaduse (RLS) § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. Sama sätte lõike 3 kohaselt riigilõivu tasutakse poole lehekülje täpsusega. Kohus korraldas 17.04.2012 kohtusse 2 saabunud N. L. venekeelse kaebuse tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. N. L. kaebuse tõlge on 2 leheküljel , mistõttu tuleks N. L. tasuda riigilõivu 25.56 eurot (s.o 2 x 12,78 = 25,56). Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli 19.04.2012 kontol vaba raha jääk 0,00 eurot, kaebaja on vanglas kinni peetav isik. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et N.L. on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 N.L. täielikult 17.04.2012 kohtusse saabunud kaebuse tõlkekulude kandmisest haldusasjas 3-12-
13. Kohus peab seejuures vajalikuks anda N. L. menetlusabi tõlkekulude katteks seoses käesoleva haldusasja raames edaspidi esimese astme kohtule esitatud venekeelsete avalduste ning tehtavate kohtulahendite tõlkimisega. Riigilõivust vabastamisega Rahandusministeeriumile. seoses saadab kohus kohtumääruse teadmiseks
14. Kaebuse tagastamine Kohus on seisukohal, et N.L. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro nõudes seonduvalt kiriku külastamise keelamisega kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 1000 euro nõudes (seonduvalt kaebajale vanglas jumalateenistusel osalemiseks takistuste tegemisega) kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud. Tartu Vangla 27.04.2012 ja 02.05.2012 vastustest nähtub, et N. L. on 19.03.2012 esitanud Tartu Vanglale kahjunõude, mis puudutab jumalateenistusel osalemise võimaldamise küsimust, taotledes 1000 eurot selle eest, et N. L. ei võimaldata käia kirikus ning kahjunõude menetlemine seoses kaebaja usuliste vajaduste rahuldamisega on hetkel vanglas pooleli. N. L. kaebus on halduskohtusse laekunud 17.04.
15. Kaebaja on seega kohtusse pöördunud ennatlikult, ootamata ära vangla otsust tema kahjunõude osas ning tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 puudub kaebajal sellisel juhul õigus kahjunõudega kohtusse pöörduda. Ühtlasi on Tartu Ringkonnakohus 23.11.2009 määruses asjas 3-09866 märkinud, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb läbida enne kohtusse pöördumist. Olukord, kus isik läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi 3 kaebuse menetlemist, kuna enne kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega, kuna käesolevaks ajaks ei ole N. L. kahjunõude osas vanglapoolset otsust tehtud, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kohtul ei ole võimalik tema kahjunõuet menetleda. Seetõttu kuulub tema kaebus tagastamisele. Samuti ei ole kaebaja poolt kaebuses oma varasematele taotlustele 09.05.2011 ja 01.06.2011 ning märgukirjale 19.03.2012 (2-3/764) ja sellele vangla poolt 03.04.2012 antud vastusele (2-3/764-1) osutamine antud asjas asjakohane. Tartu Vangla 27.04.2012 vastusest ja sellele lisatud 23.08.2011 otsustusest nr 3-30/123-2 nähtub, et kaebaja kahjunõuded, milles kaebaja taotles kahju hüvitamist 1000 eurot seonduvalt sellega, et kaebaja usuliste vajaduste rahuldamine ei ole vanglas tagatud – on jäetud läbi vaatamata ning kaebajale on eelpoolnimetatud otsustus kätte antud 25.08.
16. Otsustuse vaidlustamisviite kohaselt oli kaebajal kahjunõude läbivaatamata jätmise otsustust võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul. Kaebaja ei ole nimetatud otsustust vaidlustanud seaduses ettenähtud korras. Otsustusest nähtuvalt on kaebaja keeldunud nimetatud dokumendi kättesaamist allkirjastamast. Kuna vangla otsustus „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ on jõustunud, saab asuda seisukohale, et need kaebaja poolt osutatud taotlused ei tõenda vaidemenetluse läbimist 1000 euro nõudes seoses kiriku külastamise keelamisega. Samuti ei tõenda vaidemenetluse läbimist kaebaja 19.03.2012 märgukiri nr 2-3/764 ja sellele vangla poolt 03.04.2012 antud vastus 2-3/764-
17. Kohus asub seisukohale, et N. L. kaebus 1000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kiriku külastamise keelamisega vanglas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on antud kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8). Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 43 lg 2 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kohus peab siinjuures vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 47 lõikele 2, mille kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus selgitab: seoses N. L. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel. Mare Priks kohtunik 4