2-13-15155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 06.septembril 2013 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-15155 Tsiviilasi V. J. avaldus võlgade ümberkujun

-is sätestatud nõuetele. Võlgnikul tuleb täpsustada asjaolusid ja esitada tõendeid, avaldusele on osaliselt lisamata

§ 12märgitud dokumentidest.

Avaldus ei vasta

§-st 10 nõuetele.

1. 15.05.2013 esitas võlgnik kohtule varanimekirja. Võlgniku netosissetulek on 457 eurot kuus, millest 320 eurot on töölepingu alusel saadud ja 137 eurot töövõimetuspension. Võlgniku varaks on elamu, kinnistu asukohaga xxxxxxxx Võrus, hinnangulise väärtusega 52 000 eurot, mis on tagatiseks kohustusele AS SEB Pank ees. Vara on märgitud veel LHV Pension L osakud 4679, 35 euro väärtuses. Võlgnikul kulub kuus enda ülalpidamiseks 303 eurot, millest 250 eurot eluasemekuludele; toidule 50 eurot; 3 eurot sidekuludele. Esitatud võlgade ümberkujundamiskava kohaselt taotleb V. J. ümber kujundada kohustust Time Finans AB ees kogusummas 1472,38 eurot; AS SEB Pank ees kogusummas 1189, 49 eurot; OÜ Koduliising ees kogusummas 318, 47 eurot; Aktiva Finants OÜ ees kogusummas 1180, 21 eurot; Bigbank AS ees kogusummas 38 568, 41 eurot; AS SEB Pank ees kogusummas 75 864, 92 ees kogusummas 75 864, 92 eurot. Võlgnetava summa soovib võlgnik tasuda 10 eurose osamaksena iga võlausaldaja kohta, va AS SEB Pank 110 eurose osamaksena ( tl 168-171).
2. Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 määrusega rahuldati V. J. taotlus nõustaja määramise kohta ja nõustajaks määrati Ester Saag. Määrusega määrati V. J. esitada Ester Saagi kaasabil

§ 11nõuetele vastav ümberkujundamiskava hiljemalt 26.

juuliks

1. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
2. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohaselt (

) § 5 ; TsMS 475 lg 1 p 17 kohaselt menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2

§ 17

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-2818 p 13 selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel on seega esmajoones oluline hinnata võlgniku majanduslikku võimekust ning seda, kui suure tõenäosusega oleks võlgnik suuteline täitma tema poolt pakutud ümberkujundamiskava.

§ 33

lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada võlgniku pankrotiavaldust selle nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Seega võib ebarealistliku ümberkujundamiskava menetlemine ja kinnitamine tuua kaasa võlausaldaja huvide kahjustamise, kuna tal puuduks võimalus taotleda võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. 6. Nõustaja Ester Saag (MTÜ majandamisnõustaja) on kohtule esitanud seisukoha võlgade ümberkujundamiskava koostamise osas. Võlausaldajate huve arvestava ja võlgniku poolt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamine ei ole V. J. esitatavaid nõudeid arvestades reaalne. Võlgniku majanduslikku olukorda hinnates on võlgnikule jõukohane tasuda igakuiselt võlausaldajate nõuete katteks 160 eurot. Selleks, et ümberkujundamiskava oleks võlgniku poolt täidetav, peab igakuine laenumaksete kogusumma jääma kindlasti alla 200 euro. Arvestades võlgniku kohustuste suurusega peaks ümberkujundamiskava koostama võimalikult pikaks perioodiks. Krediidiasutused lähtuvad laene andes reeglina sellest, et laenude tagasimaksete lõpptähtajaks oleks hiljemalt laenusaaja pensioniikka jõudmise aeg. Ka võlgnik nõustub, et ümberkujundamiskava peaks lõppema vanaduspensioni ea saabumise ajaks (65 .a.). Seega on maksimaalne ümberkujundamiskava kehtivuse aeg 12 aastat ja 10 kuud. Võlgniku nõuete hulgas on üks pandiga tagatud nõue, mida saab ümber kujundada üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hüpoteegipidaja AS SEB Pank esindaja kinnitusel on panga nõue põhikohustuse osas 60 674,47€. Leping võlgnikuga on lõpetatud ja alustatud täitemenetlust. Ümberkujundamiskava koostamisel ei saa eeldada pandipidaja nõusolekut lepingu taastamiseks põhinõuet vähendades. 12a 10 k pikkuse laenuperioodi ja 2% intressimäära korral tuleks igakuise laenumakse suuruseks SEB-le ca 447 eurot. Pank oleks siiski nõus maksimaalselt võlgnikule vastu tulema ning laenuperioodi isegi 20 aastani pikendama, intressidest, viivistest loobuma ja seega kuumakset 265 euroni vähendama. Samas ütleb panga esindaja, et varasemalt ei ole võlgnik 250 eurost kuumakset tasuda suutnud ja 265 euro igakuuline tasumine 20 aasta jooksul ei ole tõenäoline. Võlgnik 3

§ 1

lg 1 järgi on seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Lõike 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Seega ei saa isik, kes taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist olla maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. V. J. poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgniku igakuiseks netosissetulekuks 457 eurot kuus, millest 320 eurot on töölepingu alusel saadud ja 137 eurot töövõimetuspension. Võlgnik on avaldanud, et kulutused eluasemele kuus on (elekter, küte, kanalisatsioon, prügi) on 250 eurot; sidekulud 20 eurot; sidekulud 20 eurot, transpordile 50 eurot; toidule 50 eurot ( tl 11, 164). Samuti on võlgnikul igakuised kulutused ravimitele. Võlgnik on avaldanud, et toiduraha teenib ta juhutöödega. 4

§ 24

lg 6 esimese lause kohaselt ei saa pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Nõustaja poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt on hüpoteegipidaja AS SEB Pank nõue põhikohustuse osas 60 674, 47 eurot. Pank on nõus maksimaalselt võlgnikule vastu tulema ning laenuperioodi maksimaalselt isegi 20 aastani pikendama, intressidest, viivistest loobuma ja seega kuumakset 265 euroni vähendama. Samas nähtub AS SEB Pank teatisest, et võlgnik ei ole olnud suuteline kokkulepitud suuruses (nt 250 eurot) makseid tasuma. Esitatud ümberkujundamiskava kohaselt taotleb võlgnik ümber kujundada veel kokku viie võlausaldaja tagatiseta nõudeid (summas 42 728,96 eurot). Nõustaja on leidnud, et isegi juhul, kui ümberkujundamiskavaga taotleda võimalikult pikka maksetähtaega –12a 10k- ning vähendada tagatiseta nõudeid väga olulisel määral, on võimalik kuumaksete kogusumma üle 600 eurot kuus. Kohtu hinnangul, arvestades võlgniku poolt deklareeritud tulu ja sissetulekud, ei oleks võlgnik suuteline sellises suuruses võlgasid tasuma. Samuti tuleb võlgnikul arvestada ka igakuiste vältimatute püsikulutusega. Võlgnik on avaldanud, et soovib leida lisatööd. V. J. puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga (invaliidsus 40%), kelle puhul ei saa tervislikust seisundist lähtudes eeldada, et isik suudaks lisaks töökohale Lõuna-Eesti Haigla AS-s, tegeleda sellises suuruses tulutoova tegevusega, mille abil oleks tõenäoline ümberkujundamiskava kinnitamisel võimalik võlgasid tasuda. 10. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on ebatõenäoline ning arvestades võlgniku maksevõimelisust on ebatõenäoline ka selle täitmine. Esitatud andmed viitavad võlgniku maksejõuetusele, mis on püsivat laadi. Võlgnikul oleks võimalus taotleda pankroti väljakuulutamist. 11. Muuhulgas märgib kohus järgmist.

§ 16lg 1 järgi võtab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, kui avaldus vastab Ts

MS –is ja

-is esitatud nõuetele.

§ 12

lg 1 p 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisadavõlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Tulenevalt on

§ 13

lg 1 kehtestab Justiitsminister määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava vormid, mille kasutamine on võlgnikule kohustuslik.

§ 11

lg 1 p 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatakse võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud milliste kohususte ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ja ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Võlgnik on kohtule esitanud võlgade ümberkujundamiskava (tl 168-171), mis on täidetud puudustega, sh on võlgnikul on märkimata ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. 5

§ 11nõuetele vastav ümberkujundamiskava hiljemalt 26.

juuliks 2013. Võlgnik ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud

§ 11nõuetele vastavat ümberkujundamiskava. Seega esineb ka Ts

MS § 3401 lg 2 sätestatud alus jätta avaldus menetlusse võtmata.

1. Kuna kohus jätab V. J. avalduse menetlusse võtmata, tühistab kohus määruse jõustumisel tulenevalt TsMS §-dest 386 lg 4; 4771 lg 2 käesolevas asjas 10.aprilli 2013 ( tl 110-11) ja 09.mai 2013 (tl 151) määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse korras peatati kohtutäitur Sirje Taela poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 193/2013/3 ja 193/2013/4; kohtutäitur Taive Peedosaare poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 119/2011/1047; kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/4306, kuni tsiviilajas nr 2-13-15155 lõpplahendi jõustumiseni . Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 168 lg 1; 477 lg 1 järgi jäävad avaldaja kanda menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja kohus tagastab selle. Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013 määrusega on rahuldatud V. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja Vilma Jaanimäele on antud riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohutuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 4 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi isiku majandusliku seisundi ja maksevõime kohta, vabastab võlgniku TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
3. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt TsMS 150 lg 1 p 2 ; lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb V. J. riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus, kuhu on märgitud andmed riigilõivu tagastamise koha kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6