Obsah (6)

§ 251§ 249§ 252§ 45§ 121§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-735 Haldusasi OÜ PVMP-Ex kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse õigusv

§ 251

lg 1 punktist 1 tulenevalt esialgse õiguskaitse määrusega vaidlustatud haldusakti täitmise peatada. Kaebaja eesmärgiks on, et kohus reguleeriks vaidlusalust õigussuhet esialgselt läbi MTA menetlustoimingu — Läti maksuhaldurile saadetud teabepäringu „SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 — täitmise peatamise. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus olukorras, kus menetlustoimingu õiguspärasus on vaidlustatud, kuid menetlustoimingu õiguspärasuse kontrolli koos keelamisnõudega ei piira samaaegselt kuidagi Läti maksuhalduril 20.03.2013 teabepäringu alusel ametiabi osutamist ja teabe edastamist. Läti maksuhalduri poolt kaebaja tehingute kohta informatsiooni kogumisel ja teabe edastamisel maksuhaldurile muutuks kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral võimatuks, sest kaebuses esitatud tuvastusnõudega koos on esitatud nõue keelata PVMP-Ex tehingute suhtes informatsiooni kogumine Läti maksuhaldurilt OÜ Polar Tekstill kontrollimenetluses. Teabenõude täimisel oleks keelamisnõue eesmärgitu. Nõukogu määruse 904/2010 artikkel 10 kohaselt taotluse saanud asutus esitab artiklites 7 ja 9 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast. Seega on Läti maksuhalduril aega Eesti maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi taotlust täita maksimaalselt 3 kuud. Kaebajal puudub informatsioon selle kohta, et kaebuse esitamise ajaks oleks Läti maksuhaldur juba vaidlustatud teabepäringu täitnud. Kui võtta arvesse, et teabepäring on tehtud 20.03.2013, siis võib eeldada, et Läti maksuhalduri poolt ei ole jõutud ametiabi taotlust niivõrd lühikese aja jooksul täita. Olukorras, kus on vaidlustatud kaebaja suhtes läbiviidava menetlustoimingu õiguspärasus ja sellist menetlustoimingut ei ole veel täidetud, on kaebaja õiguste kaitse seisukohalt eesmärgipärane ja põhjendatud peatada rikkumise jätkumine ja ka lõpuleviimine võimalikult varases staadiumis.

1. Kohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse ja selles esitatud asjaolude kohta 05.04.2013 kohtunõudega (tl 50) MTA seisukohta. MTA asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Piisavaks ei saa pidada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhistust, et MTA menetlustoimingu õiguspärasuse kontroll koos keelamisnõudega ei piira Läti maksuhalduril 20.03.2013 teabepäringu alusel ametiabi osutamist ja teabe edastamist ning teabepäringu täitmisel Läti maksuhalduri poolt muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneksid talle pöördumatud rasked tagajärjed juhul, kui Läti Vabariigi maksuhaldur rahvusvahelise teabepäringu täidaks. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki konkreetset põhjust ega esitanud tõendeid, millest tuleneks üheselt esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Kaebaja ei ole taotluses esitanud põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et kaebajal on reaalsed eduväljavaated kaebuse rahuldamiseks. 3 Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-70-12 on sedastatud, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Rahvusvahelise teabepäringu tagajärgedest ei saa tuleneda kaebaja jaoks vältimatult tema õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas rahvusvaheline teabepäring rikub tema õigusi ja millised kahjulikud tagajärjed talle rahvusvahelise päringu täitmisest tekkida saavad. Kaebaja põhjendab kaebust vaid asjaoluga, et tema arvates väljub Läti maksuhaldurilt küsitav teave Polar Tekstiil OÜ kontrolli raamest ning sisuliselt on maksuhaldur asunud kontrollima kaebaja tegevust ilma kontrollimenetlust algatamata. Kaebaja väitel on tema tuvastamisnõue kohustamisnõudega hõlmatud. Seega juhul, kui on täitmata tuvastamiskaebuse eeldused, puudub perspektiiv ka keelamiskaebusel. Rahvusvahelise teabepäringu tegemine on ilmselgelt maksuhalduri toiming, mistõttu halduskohtul puudub võimalus ka kaebaja tühistamiskaebust rahuldada. Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses on selgunud, et Polar Tekstiil OÜ on soetanud
2. aasta maikuus Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60-ne arve alusel 1 095 588.59 euro eest kaupa. Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme Olga Tihhina seletuse kohaselt on kaup vahetult peale kätte saamist müüdud edasi kaebajale. Kokku on Polar Tekstiil OÜ koostanud kaebajale
3. aasta maikuus 61 arvet summas 1 160 284.51 eurot. Seega on tegemist suuremahuliste tehingutega, milles on oluline kauba tegeliku liikumise asjaolude väljaselgitamine. Kaebaja juhatuse liikme Alari Engmani seletuse kohaselt saadetakse kogu kaup, mis Polar Tekstiil OÜ-lt soetatakse, edasi Riiga, kuid konkreetset kauba ostjat ei osanud kaebaja juhatuse liige maksuhaldurile seletust andes nimetada. Täpsemate seletuste nõuet pidas kaebaja põhjendamatuks ning õigusvastaseks (haldusasi 3-12-2555). Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme ja kaebaja juhatuse liikme seletustest ilmneb, et Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja on rõivakaupade vahendustegevust korraldanud viisil, kus mõlema äriühingu tegevus kaupade käitlemisel on tihedalt seotud. Arvestades Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute mahtu ja tihedust, peab maksuhaldur vajalikuks ja põhjendatuks välja selgitada kaebajalt kaupade edasise liikumise asjaolud. Isik, kellelt Polar Tekstiil OÜ kauba soetas, (Spordi ja Töörõivad OÜ), ei ole maksuhaldurile soovinud anda sisulist seletust rõivakaupade soetamise ja müügi asjaolude kohta ning on vaidlustanud maksuhalduri teabe nõudmise korralduse (haldusasi 3-12-2170). Seega on maksuhalduril suuremahuliste tehingute kohta (peale arvete) üksnes üldsõnalised andmed ning rahvusvahelise teabepäringu tegemine on neil asjaoludel igati põhjendatud. Seega ei pea vastustaja kohaseks kaebuse väidet, et rahvusvahelise teabepäringuga nõutav teave ei ole seotud Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrollimisega. Lahendis nr 3-3-1-98-10 on Riigikohus selgitanud, et üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla erinevad. Ka käesoleval juhul kogub maksuhaldur teavet, mis on seotud kaebaja ja Lätis asuva äriühinguga, kuid samal ajal omab saadav informatsioon tähendust ka Polar Tekstiil OÜ tehingutega seoses. Võttes arvesse asjaolu, et Polar Tekstiil OÜ müüs kogu Spordi ja Töörõivad OÜ-lt soetatud kauba kaebajale, kes sama kauba Riiga edasi müüs, on maksuhalduril õigus üle kontrollida ja täpsustada Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja juhatuse liikmelt saadud informatsiooni, eriti arvestades seejuures asjaolu, et äriühingute juhatuse liikmetelt saadud teave ei olnud kaupade liikumisega seotud asjaolude seisukohalt piisav, usaldusväärne ega andnud kogu vajalikku teavet. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-24-11 avaldanud, et määrav ei ole see, et maksuhalduri poolt kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka teise isiku maksustamise seisukohast. Määrav on asjaolu, et need võivad mõjutada kontrollitava isiku maksukohustust. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt teabe nõudmine. Rahvusvahelise teabenõude tegemise korral ei koormata teabe andmise kohustusega kaebajat. Seega ei saa päringu täitmisest järgneda kaebajale mingeid negatiivseid tagajärgi ja Polar Tekstiil OÜ suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses ei saa maksuhaldur muuta kaebaja maksukohustust. Juhul, kui ka tekiks kaebaja maksukorrigeerimise vajadus, peab maksuhaldur alustama MKS § 59 lõikes 2 nimetatud maksumenetlust ning selles menetluses oleksid kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, nagu oleks 4 kaebaja ja tema tehingute kohta info kogumine teise isiku maksumenetluses põhjendamatu ja vastuolus MKS § 61 lõikega
4. Avalikes huvides on vajalik tagada, et maksuhaldur saaks Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses läbi viia vajalikke kontrollitoiminguid, et täita MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. Avalikes huvides ei ole olukord, kus maksuhaldur ei saaks täita oma MKS §-s 10 sätestatud ülesandeid. Kontrollitava isiku, Polar Tekstiil OÜ, huvides ei ole tema suhtes läbiviidava kontrollimenetluse põhjendamatu pikenemine rahvusvahelise teabenõude täitmise peatamise tõttu. Vastustaja leiab, et puudub vajadus käesolevas kohtuvaidluses kohaldada esialgset õiguskaitset, kuna avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi, kaebuse väited on põhjendamatud ning kaebus on seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252lg 1).

Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Selline taotlus tuleb kohtul jätta sisuliselt läbi vaatamata ning kaebeõiguse puudumine toob kaasa ka kaebuse tagastamise.
2. Kaebus on esitatud nõuetega tuvastada MTA tegevuse õigusvastasus Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise teabepäringuga „SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 teabe taotlemisel kaebaja tehingute kohta või alternatiivselt tühistada märgitud rahvusvaheline teabepäring ja keelata MTA-l kaebaja tehingute suhtes informatsiooni kogumine Läti maksuhaldurilt OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluses. Kaebaja lisab selgitavalt, et esitatud tuvastamisnõue on kohustamisnõudega hõlmatud ehk MTA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik samas esitatud kohustamisnõude rahuldamise eeldusena (tl 7). Esitatud kaebuse näol on seega tegemist keelamiskaebusega. Keelamiskaebuse esitamist reguleeritakse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 45 lõikega 1. Halduskohtule esitatud keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb Riigikohtu hinnangul (lahend nr 3-3-1-84-11) aga lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikest 1 ja

-st nende koostoimes.

§ 45

lõikes 1 sätestatakse, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lõikes 1 sätestatakse, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

§ 45

lõike 1 järgi on keelamiskaebuse esitamiseks seatud seega teatud menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad Riigikohtu viidatud seisukohalt esinema üheaegselt: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui 5 on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RVastS § 5 lg 1 on lähedane

§ 45

lõikele 1, kuid erinevalt

§ 45lõikest 1 ei sätestata RVast

S § 5 lõikes 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lõikel 1 ja

§ 45

lõikel 1 sisulist erinevust.

§ 45lõike 1 ja RVast

S § 5 lõike 1 alusel esitatud keelamiskaebuse saab Riigikohtu osundatud seisukohalt tagastada

§ 121

lg 2 punkti 1 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

1. Käsiloleval juhul on kaevatav rahvusvaheline teabepäring Läti maksuhaldurile esitatud OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluse raames (tl 19). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-24-11 (p 14) sedastanud, et määravaks ei ole, kas kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka tehingupartnerite maksustamise seisukohast, vaid määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada kontrollimenetluse subjekti maksukohustust. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohtadest lahendites nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11, milles nenditakse, et kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta, järeldub samuti, et nõutav teave peab teenima kontrollimenetluse eesmärki. Riigikohus märgib viimati viidatud lahendis, et üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla erinevad. Seega on määravaks, et teabepäringuga küsiti andmeid küll kaebaja ja Läti ettevõtte vaheliste tehingute toimumise kohta, ent saadav info on oluline ning küsitud eesmärgiga saada OÜ Polar Tekstiil maksukontrolli puutuvat usaldusväärset teavet. Teabepäringu E osast (tl 19) järelduvalt ei ole maksuhaldur soovinud rahvusvahelise teabepäringuga kontrollida kaebaja tehinguid, kaubatarneid ja sellega seotud tulusid, vaid maksukohustuslase OÜ Polar Tekstiil tehingute reaalset toimumist
2. aasta maikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsusse puutuvalt. Tegu on menetlustoiminguga, millele saab järgneda üksnes OÜ Polar Tekstiil kui kontrollimenetluse subjekti õigusi puudutav haldusakt ja kaebajale teise isiku kontrollimenetluses läbiviidavad menetlustoimingud negatiivseid tagajärgi kaasa tuua ei saa. Rahvusvahelise teabenõude tegemisega ei koormata teabe andmise kohustusega kaebajat. Teabepäring teise isiku käibemaksu tasumise õigsuse kontrollimenetluses ei saa eeltoodust tulenevalt kaebaja õigusi rikkuda. Polar Tekstiil OÜ suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses ei saa maksuhaldur kaebaja maksukohustust muuta. Kui OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluse käigus tekib vajadus ka kaebaja maksukorrigeerimise järele, peab maksuhaldur alustama MKS § 59 lõikes 2 nimetatud maksumenetlust ning selles menetluses on kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Muu hulgas on kaebajal sel juhul võimalik kaebaja maksukorrigeerimist puudutavas maksumenetluses tehtavaid haldusakte tühistamiskaebusega vaidlustada, taotledes konkreetse haldusakti vaidlustamisel ka esialgset õiguskaitset. Seega pole ükski

§ 45lõike 1 eeldustest antud konkreetsel juhul täidetud.

8. Kuivõrd keelamiskaebuse esitamiseks vajalikud eeldused on täitmata, ei ole selline kaebus lubatav. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul kaebeõigus puudub. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

9. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt

§ 104lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 6