lg 2 p 8 järgi üldmenetluses Süüdistatav Meelis Jõgi, isikukood 37003050241, XXXXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.30.10.2012 a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Tõkendit kriminaalasjas kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313, § 314, kohus otsustas: Õigeks mõista Meelis Jõgi KarS § 25 lg 1,
Jätta Swedbank AS poolt esitatud tsiviilhagi summas (251.56) kakssada viiskümmend üks eurot ja 56 senti KrMS § 310 lg 2 kohaselt seoses õigeksmõistva kohtuotsusega läbi vaatamata. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Meelis Jõgi menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasud kogusummas (803.49) kaheksasada kolm eurot ja 49 senti DNA ekspertiiside läbiviimise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ettenähtud menetluskuluna kaitsjatasu kogusummas (550.60) viissada viiskümmend eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja Aivar Ennoki osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest Meelis Jõgi kaitsjale Aivar Ennokile kohtueelses menetluses koopiate tegemise kulud kogusummas (0.45) nelikümmend viis senti riigi kanda. 1 1-13-376 Asitõendid – ripats pakendis nr. 1A, milline asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. 3 jalatsijälje tõmmist želatiinil pakendis nr. 3, signalisatsiooni anduritelt pärinevad 3 teibiriba pakendis nr. 1, aknaliist pakendis nr.
Swedbank panga vastused sularahaautomaati kasutanud isikute nimekirjaga pakendis nr. 4, millised asuvad hoiul Lääne Prefektuuris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda Asjaolud Meelis Jõgile (Jõgi) oli käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema 13.08.2009 a., eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kella 2.00 kuni 10.40, tungis sularahaautomaadist sularaha varguse eesmärgil keldriakna eemaldamise ja sularahaautomaadi ruumi seina lõhkumise teel X, X X X asuvasse hoonesse ja ruumi, milles asus Swedbank AS-le kuuluv sularahaautomaat, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest lõpule viimata seoses hoone häiresüsteemi aktiviseerumisega. Eeltoodu alusel on Meelis Jõgile esitatud süüdistus KarS § 25 lg 1,
tahtlikus teos, mis oli suunatud süüteo toimepanemisele, võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatav Meelis Jõgi end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud väites kohtus, et tema ei ole talle süüks pandud kuritegu toime pannud. Süüdistatava ütlustel ei tea ta üldse, kus väidetav kuriteo toimepanemise koht asub, samuti ei ole ta seal kunagi käinud. M.Jõgi tunnistas, et viibis küll 13.08.2009 a. Eesti Vabariigis ning võis ka viibida sündmuskoha läheduses, kuid seda üksnes läbisõidul peatumisega läheduses asuvas Häädemeeste bensiinijaamas. Prokurör leidis, et süüdistatava Meelis Jõgi poolt kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitatud vastuväited ei ole eluliselt usutavad ning kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tema süü kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist. Prokurör taotles Meelis Jõgi süüdi tunnistamist KarS § 25 lg 1,
S § 73 järgi tingimisi. Samuti leidis prokurör, et AS Swedbank poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kannatanu, tsiviilhageja AS Swedbank esindaja leidis samuti, et Meelis Jõgi süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning taotles tsiviilhagi rahuldamist summas 251.56 eurot. Kannatanu AS Valge Hotell esindaja kinnitas kohtus, et 13.08.2009 a. öösel tungiti keldri kaudu ning vaheseina lõhkumise teel sisse AS Valge Hotell hoones asuva AS Swedbank pangaautomaadi ruumidesse. Tsiviilhaginõuet nende poolt kriminaalasjas esitatud ei ole. Kaitsja leidis, et süüdistatava Meelis Jõgi süü kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ei ole ning taotles tema õigeks mõistmist. 2 1-13-376 Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava Meelis Jõgi süü kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ei ole. Süüdistatav ei ole end käesoleva kriminaalasja menetluses süüdi tunnistanud eitades kindlalt enda osalust kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes, et Meelis Jõgi seostatakse kuriteo toimepanemises sellega, et sündmuskohalt leiti sündmuskoha vaatluse käigus pangaautomaadi ruumi seina tehtud avas ripats (t.l. 36-38, 49). Nimetatud ripatsit on asitõendina vaadeldud (asitõendi vaatlusprotokoll 16.11.2009 a., t.l. 53) ning asitõend asub pakendis nr. 1A kriminaalasja juures. Kriminaalasja menetluse käigus on ripats esitatud DNA ekspertiisiks ning 03.11.2009 a. koostatud ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et ripatsil esinevad segaprofiilid ning peamiseks DNA profiiliks on meespäritolu DNA (t.l. 55-57). Kriminaalasja kohtueelses menetluses on tunnistajana üle kuulatud Meelis Jõgi X X K. A., kes aga oma tervisliku seisundi tõttu kohtuistungile ei ilmunud esitades kohtule arstitõendi, millest nähtub, et X kaasnevate terviseriskide tõttu on tema kohalesõit Tallinnast ning viibimine kohtuistungil vastunäidustatud (t.l. 31,32). Eeltoodust tulenevalt võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 3 kohaselt tema varem, kohtueelses menetluses antud ütlused vastu tõendina. K. A. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta oli 2006 a. kuni 2008 a. kevadeni süüdistatava Meelis Jõgi elukaaslaseks. Tunnistaja on fototabelis nr. 3 ära tundnud ehte (käevõru), millise nad ostsid koos Meelis Jõgiga reisil olles Malaisiast (t.l. 33, 34, 35). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegemist on sama käevõru ehk ripatsiga, milline leiti sündmuskohalt, pangaautomaadi juurest. 02.10.2012 a. koostatud uue DNA ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et ripatsil esineb DNA-d, mis on pärit mitmelt isikult. Samas on segaprofiilis eristatav peamine DNA profiil, mis langeb kokku süüdistatava Meelis Jõgi võrdlusproovist saadud DNA profiiliga (t.l. 62-63). Nimetatud asjaolu seob Meelis Jõgi sündmuskohalt leitud eseme, ripatsiga. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitas Meelis Jõgi, et kuigi tema alaline elukoht on alates 2008 a. X, viibis ta sissemurdmise ajal 13.08.2009 a. Eesti Vabariigis, saabudes siia oma tuttava, P. V. autoga. Öisel ajal peatuti Häädemeeste läheduses, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Häädemeeste - Kilingi-Nõmme tee ristmikul asuvas bensiinijaamas, kus M.Jõgi käis dušši all pesemas. Süüdistatava ütlustel unustas ta dušširuumi enda koti, kus olid sees pesemisvahendid ning kus võis olla ka ripats. Süüdistatav kinnitas ka seda, et läks bensiinijaamas viibimise ajal P.V. riidu ning viimane sõitis ära. Seejärel, suheldes omavahel mobiiltelefonide kaudu sõnumite saatmise teel, tuli P.V. Häädemeestele tagasi, misjärel lahkuti koos bensiinijaamast ning sõideti Tallinna. Süüdistatava arvates sattus ripats sündmuskohale selle isiku kaudu, kes leidis ja omastas dušširuumi unustatud M.Jõgi koti koos selles olnud pesemisvahendite ja ripatsiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kui tõepäraseks saab pidada süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi selle kohta, et tal ei ole puutumust talle süüks pandud kuriteosse. Riigikohtu lahendite 3-1-1-74-05 p. 15, 3-1-1-61-08 p. 16.6 ja 3-1-1-3-10 mõtte kohaselt peab kohus ütluste hindamisel arvestama seda, et ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus ei saa üksnes piirduda kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muuhulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Eeltoodust järeldub, et kohtul tuleb hinnata, kas süüdistatava poolt esitatud versioon on „eluliselt usutav“, samuti seda, kas tema väited on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. 3 1-13-376 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunnistaja T. V. ning kannatanute esindajad, AS Valge Hotell esindaja J. V. ja tsiviilhageja Swedbank AS esindaja O. J.. T. V. ütluste kohaselt töötas ta 2009 a. augustis IT spetsialistina. 13.08.2009 a. hommikul tuli väljakutse Häädemeestele, kuna seal asuv panga sularahaautomaat ei töötanud. Saabunud kella 11.40 paiku kohapeale, avastas tunnistaja, et pangaautomaadi asukohta pääsemiseks oli tellistest seina lõhutud ava, samuti oli lõhutud signalisatsioon. Peale sularahaautomaadi avamist selgus, et häire oli tingitud automaati sisestatud poolikust pangakaardist, mis oli automaadi lugejasse kinni jäänud. Tunnistaja eemaldas kaardi lugejast ning asetas selle kaartide kogumise sahtlisse. Kellele kaart kuulus ning mis sellest edasi sai, tunnistaja kohtule öelda ei osanud. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et pangaautomaati sisse tungijaks oleks olnud süüdistatav, kuna T.V. ei ole näinud sisse tunginud isikut või isikuid, samuti ei kinnitanud ta seda, et pangaautomaadist leitud poolik pangakaart oleks viidanud Meelis Jõgi isikule. Kohtueelses menetluses ei ole nimetatud pangakaarti kindlaks tehtud ega seda uuritud tegemaks kindlaks selle võimalikku seost automaati sisse murda üritanud isiku või isikutega. Lisaks eeltoodule ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et on selgusetu, millal sissetungimine toimus, kuivõrd süüdistuse kohaselt toimus see ajavahemikul kella 2.00 kuni 10.40-ni, kuid häire tuli IT töötajale alles hommikul kella 10 paiku. Kuivõrd sissetungimise aeg on jäänud ebamääraseks, siis ei ole välistatud, et süüdistatav oli sissetungimise ajaks juba antud piirkonnast lahkunud. Eeltoodud kahtlusi kinnitavad ka kriminaalasja lisatud jälitusprotokollid kõnedeeristuste kohta Häädemeeste 1 ja 4 mobiilsidemastide tegevuspiirkonnas tehtud kõneeristuste kohta, millest nähtub, et Meelis Jõgi ja P. V. on omavahel vastastikku saatnud sõnumeid ajavahemikus kell 00.09 kuni 0.34, s.o. lühikese aja jooksul (t.l. 74,75). Andmeid M.Jõgi hilisema viibimise kohta antud piirkonnas tuvastatud ei ole. Samas ei tõenda ka üksnes süüdistatava viibimine eeltoodud kellaajal Häädemeeste piirkonnas veel seda, et ta sissetungimise toime pani. Kohtulikul uurimisel ütlusi andnud kannatanu AS Valge Hotell esindaja J. V. kinnitas kohtus üksnes 13.08.2009 a. AS Valge Hotell majas asunud sularahaautomaadi asukohta sissetungimist. Teo toimepannud isikust või isikutest ta ei teadnud. Swedbank AS esindaja kinnitas samuti üksnes kuriteosündmuse toimumist 13.08.2009 a., kuid ei teadnud tõendada, kas kuriteo pani toime Meelis Jõgi või mõni muu isik. Samas esitati kannatanu poolt kriminaalasjas tsiviilhaginõue summas 251.56 eurot lõhutud seina taastamiskulude hüvitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on põhiliseks Meelis Jõgi süüstavaks tõendiks sündmuskohalt leitud ja asitõendiks tunnistatud ripats ehk kaelakee, mille suhtes on läbi viidud kaks DNA ekspertiisi tuvastamaks isikut või isikuid, kellel on olnud puutumus antud esemesse. 02.10.2012 a. DNA ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamuses kinnitatakse, et esemelt leitud segaprofiilis on peamise DNA profiilina eristatav Meelis Jõgi DNA profiiliga kokkulangev profiil (t.l. 63). Eeltoodu kinnitab, et Meelis Jõgil on olnud esemega kokkupuude. Süüdistatav ei eitanud kohtulikul uurimisel, et tegemist võis tõepoolest olla talle kuulunud esemega, kuid väitis, et tema ei ole sündmuskohal viibinud ning antud ripatsit sinna toimetanud. Süüdistatava hinnangul võis ripats sattuda sündmuskohale isiku või isikute kaudu, kes leidsid bensiinijaama dušširuumist Meelis Jõgi poolt sinna unustatud koti, milles võis olla ka antud ripats. Asjaolu, et lisaks Meelis Jõgile on esemega kokkupuuteid olnud ka teistel isikutel, viitab see, et sellelt on leitud segaprofiil, ehk DNA jälgi, millised pärinevad veel teistelt isikutelt. Hindamaks süüdistatava vastuväidete nn. elulist usutavust peab kohus vajalikuks märkida järgmist – sündmuskohalt leitud ripats, millel tuvastati ekspertiisi käigus Meelis Jõgi DNA-d kinnitab seda, et Meelis Jõgil on nimetatud esemega olnud kokkupuude. Samas ei kinnita aga 4 1-13-376 eseme sattumine sündmuskohale ilmtingimata veel seda, et sündmuskohal viibis ka Meelis Jõgi, kuna erinevalt näiteks sündmuskohal tuvastatud sõrmejäljega, mis kinnitab selle jätnud isiku seal viibimist, on esemel esinevat DNA-võimalik ka koos esemega n.ö. mujalt kaasa tuua. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada võimatuks, et sündmuskohalt leitud ripats toodi sinna mitte Meelis Jõgi, vaid mõne muu, kriminaalmenetlusega tuvastamata jäänud isiku poolt. Kohtu hinnangul tekitab Meelis Jõgi poolt kohtus avaldatu küll mõningaid kahtlusi, kuid samas ei saa ka tema poolt esitatud versiooni välistada, mistõttu ei ole välistatud, et talle kuulunud kott esemetega, sealhulgas ka ripatsiga tõepoolest omastati bensiinijaama dušširuumist leituna kellegi muu isiku poolt ning ripats sattus seejärel tema kaudu ka sündmuskohale. Meelis Jõgile kuuluvat sõrmejälge, mis kinnitaks tema viibimist sündmuskohal, tuvastatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kuna ei saa välistada süüdistatava poolt kohtus avaldatud ütluste tõepärasust, siis tuleb nimetatud kahtlust tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt tema kasuks. Kriminaalasja kohtueelses menetluses on sündmuskoha vaatluse käigus pangaautomaadiga samas hoones asuva kohviku põrandalt leitud ja fikseeritud kolm jalatsijälge (t.l. 37, 47, 51) ja fikseeritud need želatiinikilele. Jälgede põhjal on võimalik järeldada, et hoones on viibinud mitu isikut. Kriminaalmenetlusega ei ole kindlaks tehtud, kelle poolt nimetatud jalatsijäljed sündmuskohale on jäetud ega võrreldud neid Meelis Jõgi jalatsitega. Seega ei ole ka jalatsijälgedega tõendatud, et seal oleks viibinud süüdistatav Meelis Jõgi. Asja kohtulikul uurimisel avaldas Meelis Jõgi, et viibis 13.08.2009 a. Häädemeestel koos P. V. ning hispaania päritoluga tütarlapsega ning koos lahkuti sealt Tallinna. Kriminaalasja kohtueelse uurimisega ei ole välja selgitatud, kas süüdistatava sellekohased ütlused on tõesed või mitte. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole süüdistatava väited ümber lükatud, siis tuleb tema ütlusi hinnata tema kasuks. Kohus leidis, lähtudes eeltoodust, et Meelis Jõgi poolt kohtus avaldatud vastuväited ei ole kohtuliku uurimisega muude tõenditega ümber lükatud, samuti ei ole tema poolt esitatu eluliselt mitteusutav. Lisaks sellele puuduvad kriminaalasjas muud tõendid, mis kinnitaks üheselt Meelis Jõgi osalust kuriteo toimepanemises ning tema süüd. Seega esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega ümber lükatud. Kuna taolisi kahtlusi tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks, siis tuleb Meelis Jõgi talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kannatanu, Swedbank AS poolt on esitatud tsiviilhaginõue summas 251.56 eurot pangaautomaadi asukohas kuriteo toimepanemise käigus lõhutud seina taastusremondi hüvitamiseks. Kuna kohtu hinnangul ei ole süüdistatava Meelis Jõgi süü antud kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist, siis tuleb tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. Menetluskuludeks kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 3 ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasud kogusummas 803.49 eurot (746.49 ja 57 eurot) kahe DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses (t.l. 59, 66), KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud menetluskuluna kaitsjatasu kogusummas 550.60 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Aivar Ennoki osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna Meelis Jõgi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas 0.45 eurot (t.l. 77). Eeltoodud menetluskulud tuleb seoses õigeksmõistva kohtuotsusega KrMS § 181 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda. Asitõendina on kriminaalasja juures pakendis nr. 1A sündmuskohalt leitud ripats. Nimetatud asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde. PPA Lääne Prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõenditena pakendis nr. 3 jalatsijälje tõmmis želatiinil, pakendis nr. 1 signalisatsiooni anduritelt pärinevad 3 teibiriba, pakendis nr. 2 aknaliist ning pakendis nr. 4 Swedbank panga vastused sularahaautomaati kasutanud isikute 5 1-13-376 nimekirjaga. Kohtu hinnangul kuuluvad nimetatud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Teet Olvik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.