← Eesti

3-10-1892/69

Obsah (4)§ 180§ 182§ 108§ 109

3-10-1892 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 4.aprill 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1892 Haldusasi AbeStock AS kaebus M

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9). I ASJAOLUD 1.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis AS Abe

Stock käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil detsember 2009.a. Kontrolli 1 tulemusena koostas PMTK AS-le AbeStock maksuotsuse, milles maksuhaldur leidis, et AS AbeStock on kajastanud 2009.a. detsembrikuu käibedeklaratsioonis õigusvastaselt sisendkäibemaksu summas 27 244 351 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et AS AbeStock ja AS Tungren vahel ei ole toimunud Randvere tee 6 kinnistu võõrandamise tehingut, vaid aset leidis ettevõtte üleminek. 2.AS AbeStock esitas 14.05.2010 maksuotsusele vaide.Maksu- ja Tolliamet jättis 21.06.2010 vaideotsusega vaide rahuldamata.

  1. AS AbeStock esitas kaebuse halduskohtule, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.04.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/1050 tühistamist. II KAEBUSE MOTIIVID 4.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsuse seisukohtadega, et AS-i Tungren ja AS-i AbeStock vahel ei ole toimunud kinnistu võõrandamise tehingut, vaid ettevõtte üleminek, mille tõttu ei pea maksuhaldur põhjendatuks AS-i AbeStock poolt sisendkäibemaksu mahaarvamist. Samuti ei nõustu kaebaja PMTK seisukohaga, mille kohaselt on kontrolli käigus PMTK-le antud seletused vastuolus tegelikult toimunuga ning koos kinnistuga lepingute üleandmine kinnitab müüja soovi võõrandada terviklik majandusüksus, mitte ainult kinnisasi. Lisaks ei nõustu kaebaja maksuhalduriga, et kinnistu müümise tehingu sisuks oli maksukohustuslase soov vältida topelttagamisest tekkinud riske ja ka soov tekitada võimalus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Kaebaja peab kinnistu võõrandamistehingut jätkuvalt kinnisasja võõrandamiseks, mitte ettevõtte üleminekuks. AS AbeStock ja AS Tungren ei ole tehingu sisu maksuhalduri eest varjanud ning nende seisukohad on kooskõlas tehingule kohalduvate õigusaktidega ja tehingu majandusliku sisuga. 5.Kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud seisukohtade vahel esineb vastuolusid ja maksuotsuses on esitatud uusi seisukohti. Vaideotsuses esitatud seisukohad on väidetavalt eksisteeriva kohtupraktikaga seostamata ning argumentatsioon olematu, osasid väiteid pole maksuhaldur varem kordagi esitanud. Osadele eriarvamuses esile toodud ja vastustaja jaoks ebamugavatele vastuargumentidele on maksuotsuses ja ka vaideotsuses jäetud vastamata. Kaebaja selgitab, et eelneva tõttu on kaebuses kõrvutatud vastustaja poolt nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses esitatud seisukohti.
  2. Põhistamaks seisukohta, et kinnistu võõrandamisel toimus tegelikult ettevõtte üleminek, viitab vastustaja väidetavale vastuolule J. Särgava ja J. Vips’i selgitustes ning tegelikkuses toimunu vahel. Kaebuse väitel on väidetavad vastuolud selgitustes näilised. Maksuhaldur on võrdsustanud kinnisvara arendamise ja haldamise mõiste, mis on sisult erinevad. Maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei vaidle vastustaja enam vastu faktile, et AS Tungren mitte ainult ei teinud otsust lõpetada kinnisvara arendamistegevus, vaid ka tegelikkuses lõpetas arendustegevuse. Seega polnud AS-l Tungren vastavas osas isegi teoreetiliselt võimalik võõrandada AS-le AbeStock kinnisvara arendamistegevusega tegelevat ettevõtet.
  3. Asjaolu, et kinnistu võõrandamisel läksid AS-le AbeStock üle üürilepingud, on tingitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisest. PMTK seisukohtades puudub mis tahes loogiline seletus sellele, kuidas ja miks pidi AS AbeStock seadust ja lepinguid rikkudes lõpetama üürilepingud. 8.PMTK on kaebaja arvates asunud maksuotsuses demagoogiliselt ja alusetult käsitlema AS-i AbeStock mis tahes tegevust AS-i Tungren varasema tegevuse jätkuna ning omistama selle 2 kaudu kinnistu müügi tehingule meelevaldselt vastustajale sobivat sisu. Kaebaja väidetava rikkumise tuvastamise aluseks oli varem „arendustegevus“, nüüd on selleks mis tahes puutumus kinnisvaraga.
  4. Kinnistu võõrandamine oli kontserni jaoks vajalik ja tehingu eesmärk oli seaduslik. Kaebaja viitas eriarvamuses (punkt 2.3) muu hulgas sellele, et AS-i AbeStock poolt kinnistu omandamise tagajärjel lõppes topelttagamise olukord, kus kinnistu arendamiseks võetud kohustuste ja nende tagatiste maht ja vorm ohustas nii AS-i AbeStock kui ka AS-i Tungren. Eelnev oligi kinnistu võõrandamise tehingu majanduslikuks sisuks. Maksuotsuse punkti 2.1.3 viimases lõigus kinnitab maksuhaldur sõnaselgelt, et kinnistu võõrandamise sisuks oli topelttagamise vältimine, mis oli olemuselt seaduslik ja ka vajalik. PMTK näeb alates maksuotsuse punktis 2.1.3 väljendatud seisukohtadest ühe ja sama tehingu sisuna nii topelttagamise vältimise kui ka ettevõtte võõrandamise koosvormistamist. Erinevalt topelttagamise vältimise soovist, mida kinnitavad nii tõendid, kui ka PMTK oma hinnangutes, ei ole ettevõtte võõrandamise soov ja faktiline toimumine olnud kordagi veenvalt tõendatud ja vastustaja väited on alusetud. 10 . Käesoleval juhul ei sõltu maksu deklareerimise õigsus tehingu tegemisest kontsernisuhte kestmise ajal, sest lepingu, millega kinnistu võõrandati, on allkirjastanud AS-i Tungren juhataja J. Särgava, kellel oli selleks luba AS –i Tungren nõukogu vastava otsuse alusel. Asjaolu, et eelmine juhatuse liige oli mingi otsuse vastu võtnud, ei mõjuta talle ajaliselt järgnevate volitustega juhatuse liikme otsustuspädevust olukorras, kus pole tehtud mitte mingit tehingut. J. Särgaval olid seadusest ja põhikirjast tulenevalt samad AS-i Tungren juhatuse liikme õigused nagu J. Vipsilgi. Ka on kaebuse väitel maksuhalduri seisukohad vastuolus, sest maksuotsuses on maksuhaldur veendunud, et J. Särgava täitis varasemalt paika pandud plaani ja vaideotsuses ( p III 7) on maksuhaldur hoopis seisukohal, et J. Särgava tahe kinnistu müügitehingu tegemiseks ei ole oluline.
  5. Alusetu on väide, nagu oleks kaebaja olnud algusest peale teadlik, et „toimub tegelikkuses ettevõtte üleminek ning lisades tehingu väärtusele käibemaksu, ei asu müüja oma kohustusi riigi ees täitma“. Kaebaja tegevuse eesmärgiks ja tahteks pole kunagi olnud AS-i Tungren poolt maksukohustuse täitmata jätmine. AS-d Tungren ja AbeStock on erinevad juriidilised isikud, kes vastutavad oma kohustuste eest eraldiseisvalt. Faktid kinnitavad, et AS Tungren ei ole temal tekkinud raskusi maksuhalduri eest varjanud ja on püüdnud leida neile lahendusi s.t käitunud ilmselgelt vastupidiselt ebaseaduslikku tegevust kavandanud ja elluviivale isikule. Maksuhalduri poolt AS-de AbeStock ja Tungren kohta esitatud väited on meelevaldsed ja pole eluliselt usutavad.
  6. Maksuhalduri poolt eksperthinnangu pinnal tehtud järeldused ei põhine seadusel . Maksuotsuse punkti 2.1.5 viimases lõigus väidab MTA, et kontrolli käigus „selgus“, et otsus kinnistute müügiks oli vastu võetud enne J. Särgava saamist juhatuse liikmeks ning temast ei sõltunud midagi. Lepingu allkirjastanud isik juhatuse liikmena tegutsemisel oli oma otsustes vaba ja ei saanud sõltuda eelmise juhatuse liikme seisukohtadest. Nähtuvalt esitatud tõenditest tegutses J. Särgava AS-i Tungren nõukogu volitusel. MTA on nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses ilma igasuguse tähelepanuta jätnud nõukogu poolt juhatuse liikmele antud volitused.
  7. AS AbeStock ja AS Tungren eesmärgid lepingu sõlmimisel olid seaduslikud. Maksude tähtaegne tasumata jäämine pole kunagi olnud ettekavatsetud tagajärjeks. 3 Maksuotsuse punktis 2.1.3 oli MTA seisukohal, et kinnistu võõrandamisel polnud ebaseaduslikku eesmärki, punktis 2.1.6 süüdistab MTA AS-i AbeStock ja AS-i Tungren käibemaksupettuse kavandamises, mis on ilmselgelt ebaseaduslik. Eriarvamuse punktis 2.8 viitas AbeStock muu hulgas sellele, et AS AbeStock ega AS Tungren ei ole mitte mingil moel maksumenetlust takistanud ja on teinud PMTK-ga kõnealloleva kontrolli läbiviimisel koostööd; samuti sellele, et AS Tungren omas äriplaani, kuidas tasuda tekkinud maksuvõlg. Maksuotsuses on jäetud täielikult vastamata eespoolviidatud ja kontrollaktis esitatud vastuväidetele. Kõige eelneva tulemina on MTA pidanud kohaseks asuda esitama etteheiteid AS-le AbeStock seoses sisendkäibemaksu deklareerimise õigusesse puutuvaga. Asjaolu, et mõni äriühing ei suuda koheselt tasuda suurt maksuvõlga ei saa käsitada maksukohustuslasele negatiivselt ilma kaalutlemata ja põhjendamata. Maksuotsus ei sisalda negatiivset käsitlust põhjendavaid kaalutlusi ja põhjendusi.
  8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käibemaksu lisamine kinnistu maksustatavale väärtusele oli põhjendatud . PMTK väited, mille kohaselt olid AS Oma Varahalduse, AS AbeStock ja AS ABC Grupi teadlikud sellest, et AS-l Oma Varahalduse puuduvad rahalised vahendid tasumisele kuuluva käibemaksu riigile tasumiseks, ei tugine seadusel, sest ei eksisteeri keeldu lisada kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu ainult selle tõttu, et isik näeb ette, et ta ei suuda maksu õigeaegselt täies ulatuses tasuda. Lisaks rõhutab kaebaja viidates maksuotsuse punktile 2.1.7 , milles maksuhaldur väidab,et „AbeStock oli teadlik, sellest, et lisades tehingu väärtusele käibemaksu puuduvad AS-il Oma Varahalduse vahendid riigile käibemaksu tasumiseks. Nimetatud asjaolu ei ole AS Abestock vaidlustanud ega eriarvamuses vastupidist väitnud.“, et ta ei ole kunagi nõustunud väitega, et AS AbeStock oli teadlik, et AS-l Tungren puuduvad vahendid riigile käibemaksu tasumiseks.
  9. Kaebuse väitel on PMTK käitumine põhjustanud tegelikkusega selgelt vastuolus oleva ja üllatusliku kontrollakti . Kontrollakti punktis 2.5.2.5 analüüsis MTA Grupi ja AS-i Tungren raamatupidamist ja jõudis järgnevalt tsiteeritud järeldusteni. „Sellest tulenevalt, juhul kui AS ABC Grupi oleks kõnealuse kinnistu hinnamuutuse oma bilansis kajastanud tähendanuks see kontserni jaoks 47 224 371 kroonilist kahjumit. Niivõrd suure kahjumi kontserni majandusaasta aruandesse kirjutamine vähendaks oluliselt kontserni näitajaid ja kreeditoride usaldust kõigi kontserni liikmete vastu. Selle vältimiseks võttis AS ABC Grupi vastu otsuse tõsta kinnistute omandiõigused üle AS-i ABC Vara, AS-i ABC Supermarkets ja AS-i AbeStock ning müüa võlgades olev äriühing 1 krooni eest maha. Selliselt jäävad kinnistu kontserni käsutusse ühelt poolt ning kontsern väldib kinnistute väärtuse muutusest tulenevat kahjumit.“. Kaebaja esitas eriarvamuse punktis 2.9 eelviidatule selged vastuväited ja tõendid. Kuna Grupp oli
  10. juunini
  11. a Tallinna Börsil noteeritud võlakirjade emitent, siis oli ta kohustatud avaldama kogu hinnatundliku teabe börsiteadetena börsi infosüsteemi kaudu.
  12. veebruaril
  13. a on Grupp avaldanud börsiteate, milles sisaldub muu hulgas järgnev teave: 9

(14)2.8.2.
  1. „Erakorralisi tulusid teeniti
  2. aastal 218,3 miljonit krooni (14,0 miljonit eurot) ning kahjum vara väärtuse langusest tingitud allahindlustest ulatus 185,0 miljonit kroonini (11,8 miljonit eurot).“; 2.8.2.
  3. „Kinnistute õiglasesse väärtusesse hindamisest saadi ühekordset kahjumit 165,5 miljonit krooni (10,6 miljonit eurot).
  4. aastal loobuti täielikult kinnisvaraarendusega seotud projekteerimisest ja ehitusest. Oma Varahalduse AS kinnistud võõrandati õiglaste hindadega firmadele ABC Vara AS, Abestock AS ja ABC Supermarkets AS, lähtudes põhitegevusest ning laenude tagatistest, summas kokku 198,0 miljonit krooni (12,65 miljonit eurot). Oma Varahalduse AS, kui endise kinnisvaraarenduse ettevõtte, firmaväärtus muutus peale kinnistute 4 õiglasesse väärtusesse hindamist nulliks. Firma võõrandati 23.12.2009 kolmandale isikule. Seoses tehinguga kontserni kohustused vähenesid 43,5 miljonit krooni (2,8 miljonit eurot) ning varad vähenesid 37,7 miljonit krooni (2,4 miljonit eurot).“; Tallinna Börsi kodulehel oli maksuhalduril võimalus tutvuda ka Grupi esialgse konsolideeritud auditeerimata
  5. a majandusaasta aruandega, mis kinnitab eelnevaid väiteid
  6. Ka pärast vaiet ning enne kaebust äriregistrile esitatud auditeeritud aruandes sisaldub samasisuline teave . Maksuotsuses pole eelviidatule mitte mingil moel vastatud. Maksuotsusest ei selgu, kas maksuhaldur on jäänud oma seisukohtadele kindlaks või tunnistab oma väidete sisutust.
  7. Maksuhaldur esitab jätkuvalt valesid ja tõendamata väiteid. 16.1.Kontrollaktis väideti, et S. Meringo kinnitas AS-i Tungren deklaratsioonid. Kaebaja selgitas eriarvamuse punktis 2.10, et S. Meringo ei kinnita AS-i Tungren deklaratsioone. AS-i Tungren
  8. aasta detsembri käibedeklaratsiooni esitas ja kinnitas E-Maksuametis M. L., kes osutas pearaamatupidamisteenust. PMTK vastupidised väited on valed ja tõendamata. Maksuotsuses väidab MTA, et E-maksuameti lepingu sõlmis S. Meringo ning et lepingu tingimustest tulenevalt eeldatakse, et deklaratsioonide esitaja on E-maksuameti lepingu sõlmija. PMTK väide on tõendamata – maksuhaldur pole esitanud E-maksuameti lepingut, mille tingimustele ta oma väidetes tugineb. AS-l AbeStock ei ole MTA ja AS-i Tungren vahel sõlmitud E-maksuameti lepingut. 16.2.Maksuotsuse punkti 2.1.7 viimases lõigus on PMTK esitanud seisukoha, et „Maksuhaldur selgitab siinkohal, et arvestades kontrolli käigus selgunud asjaolusid, ei saa AS AbeStock väita, et tema on heauskne ostja, kes ei olnud teadlik, et müüja jätab oma seadusest tulenevad kohustused täitmata.“. Seisukoht on õiguslikust küljest absurdsuseni ebaloogiline. Heauskne saab isik olla tehingu teise poole või poolte suhtes. Seega sai AS AbeStock olla hea- või pahauskne ainult AS-i Tungren suhtes. PMTK ei olnud tehingu pooleks. PMTK ei ole kahtluse alla seadnud kinnistu olemasolu ja omandiõiguse üleminekut AS-lt Tungren AS-le AbeStock. Ostja heausksust ei saa isegi teoreetiliselt mõjutada see, kui tegelikult eksisteeriva lepingu eseme faktiliselt tõendatud ülemineku korral oleks ostja teadlik, et müüja ei täida oma kohustusi maksude tasumisel. Maksuõigussuhte poolteks on näiteks AS Tungren ja riik ning eraldiseisvalt AS AbeStock ja riik. Eelnevalt viidatud vastustaja seisukohaga seoses märgib kaebaja, et vastustaja lähtub järjepidevalt seisukohast nagu oleks riigile õigeaegselt maksude mittetasumine alati pahatahtlik. Maksuvõla tekkimine ja võimetus seda koheselt täies ulatuses tasuda ei tähenda soovi riiki petta. Ka maksuseadustes on arvestatud võimalusega, et isikud ei suuda koheselt maksuvõlga tasuda. Seega on sisult vale ja seadusel mittepõhinev maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt AS-l Tungren maksuvõla tekkimise tõttu süüdistatakse nii AS-i Tungren kui ka AS-i AbeStock automaatselt ebaseaduslike skeemide kavandamises.
  9. Maksuhaldur nõustub, et üürilepingute üleminek on seadusest tulenev, kuid on seisukohal, et kinnisasja omandaja peaks need kõik üles ütlema. Sisuliselt kohustab PPMTK mis tahes kinnistute omandajaid üles ütlema kinnistutega seaduse alusel üle läinud lepinguid, sest vastasel juhul peab ta tehingu sisuks automaatselt ettevõtte üleminekut. Kaebaja on veendunud, et selline automaatne ettevõtte ülemineku käsitlus (VÕS § 291 kohaldumise korral VÕS § 323 lg-1 põhjal ülesütlemiskohustus) ei ole olnud seaduseandja eesmärgiks. Lisaks on PMTK poolt VÕS § 323 lg-le 1 antud tõlgendus väär. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta eelviidatud lõike teise lause, mille kohaselt „Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.“. Ilmselgelt ei saa äriruumi tungivajaks omavajaduseks pidada ohtu, et maksuhaldur asub vastaselt juhul tehingut käsitlema ettevõtte võõrandamisena. VÕS § 323 lg 2 sätestab, et „Kui 5 uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest.“. Seega, kui kaebaja käituks nii, nagu näeb ette PMTK, siis tooks see tõenäoliselt kaasa AS-i Tungren vastutuse lepingu lõppemisega tekkinud kahju eest. Juhul, kui AS Tungren sellise kahju kannaks, siis oleks tal põhjendatud huvi ja juhtorganitel ka kohustus nõuda selline kahju sisse kaebajalt, sest just kaebaja käitumine (ülesütlemine) oleks kahju põhjustajaks. Kaebaja arvates on PMTK poolt kinnisasjaga kaasnenud üürilepingu üle võtnud omandajatele väljamõeldud kohustused ilmselgelt ebaproportsionaalsed ja seadusest mittetulenevad. Selliste seisukohtade toetamine viiks kinnisvaraturu seiskumise ja üürilepingu lõpetamisest tulenevate kahjuhüvitusnõuete vaidluste hüppelise kasvuni. Kaebaja väiteid kinnitab ka see, et paljud üürilepingud on sõlmitud tähtajalisena ning kaebajal puudub võimalus nende põhjendatud erakorraliseks ülesütlemiseks. Tulenevalt lepingutest pole ka võimalust korraliseks ülesütlemiseks. 18.Eriarvamuse punktis 2.11 väljendas AbeStock seisukohta, et tema arvates oleks ebaloogiline eeldada, et kinnisasja omandajale ei läheks üle varasemad liitumislepingud ning ta peaks need uuesti sõlmima. Sellel puuduks igasugune mõte, kui isik hakkaks ilma ühegi põhjuseta uuesti tasuma liitumistasusid. Maksuotsuse punktis 2.1.9 nähtuvalt „Maksuhalduri arvates on aga ettevõtte üleminekule iseloomulik nt Lindström OÜ-ga (vahetusvaipade üürileping), Faminer OÜ-ga (näriliste ja putukatõrje leping), K Grupp Turvateenused OÜ-ga (valve), ISS Eesti AS-ga (koristuslepig), AS-ga Cleanaway (olmejäätmete veoteenuse leping) jne sõlmitud lepingute üleminek. Nimetatud järeldusele jõudis maksuhaldur põhjusel, et eeltoodud teenuse pakkujate valik on lai, eeltoodud äriühingute käest teenuste soetamine ei ole AS-i AbeStock jaoks kohustuslik ning uute lepingute sõlmimine ei eelda liitumistasusid“. AbeStock ei nõustu eeltoodud seisukohtadega. PMTK pole isegi maksuotsuses suutnud paika panna tema arvates ettevõtte võõrandmisele viitavate lepingute täpset koosseisu. On mõeldamatu ja seadusevastane maksukohustuslase asetamine olukorda, kus PMTK pole võimeline konkreetse juhtumi (s.o AS-i Tungren ja AS-i AbeStock vahel sõlmitud leping) puhul isegi täpselt kirjeldama, milline oleks väidetavalt õiguskuulekas käitumine (millised lepingud peaks üles ütlema ja milliseid ei peaks); Sealjuures on vale väide, et AS-i AbeStock jaoks ei ole kohustuslik PMTK poolt viidatud teenuste ostmine. Näiteks lumekoristus on kaebaja kohustuseks. Ebaselge on ,miks peaks AS AbeStock maksuhalduri suva alusel taluma näriliste ja putukate poolt kinnistul asuvatele ehitistele põhjustatud kahjusid või hoopis maksuhalduri samasuguse suva alusel vastavasisulise lepingu üles ütlema ja koheselt uue sõlmima. Selgusetu on ka kaebajale kohustuse panemine öelda, sest tulenevalt vara valvamise vajadusest on selline teenus vajalik ja vastava teenuse saamiseks tuleks kohe sõlmida uus leping. Lausekatke „ning uute lepingute sõlmimine ei eelda liitumistasusid“ viitab sellele, et PMTK arvates peaks maksukohustuslane lepingu üles ütlema ja seejärel uuesti sõlmima. Selline seisukoht on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kaebajat põhjendamatult koormav ning vastuolus mõistlikult isikult oodatava käitumisega. Ka lepingu punkti 2.1.15 kohaselt ei olnud poolte eesmärgiks ettevõtte üleandmine. 19.Vaideotsuses esitatakse uusi väiteid. Maksu- ja vaideotsuse väited on vastuolus kohtupraktikaga ning väited on tõendamata Vaideotsuses väidetakse (p III 4), et „Ettevõtte ülemineku toimumist kinnitavad ka asjaolud, et Kinnistu eest ei toimunud tasumist rahaliste vahenditega, vaid ühelt poolt võttis AS AbeStock üle AS Oma Varahalduse laenu ning teiselt poolt toimus 85 000 000 krooni ulatuses kontsernikontol tasaarveldus.“. AbeStock rõhutab, et vastustaja pole sellisele väitele maksuotsuses tuginenud ega vaidega maksuotsust vastavas osas täiendanud. Väide on paljasõnaline, sest maksuhaldur ei seosta ega selgita tasaarvestuse ja ettevõtte ülemineku toimumise seost ei kehtiva õiguse ega asjakohase kohtupraktika kontekstis. 6 20.Isegi juhul, kui kõnealloleva vaidluse korral oleks võimalik leida üksikuid asjaolusid, mis viitaksid ettevõtte üleminekule, siis pole asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates võimalik teha põhjendatud järeldust, et on toimunud ettevõtte üleminek. Viitega Euroopa Kohtu kohtuasjale C-234/98 leiab kaebaja, et PMTK pole analüüsinud ja tõendanud enamust asjaolusid, mis peaksid olema eelduseks ettevõtte üleminekule. Maksuhaldur on oma seisukohta püüdnud põhjendada ainult väidetava „tegeliku“ tahte tõlgendamisega. Maksuhaldur on AS-i AbeStock tehtud tehingule lihtsalt meelevaldselt omistanud ettevõtte ülemineku aluseks oleva tehingu iseloomu ja jätnud täitmata tõendamiskoormise. Maksuotsus tuleb täies ulatuses tühistada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-105-09 (p 12) samuti väljendanud seisukohta, mis kinnitab, et üksikute asjaolude analüüsimisest ei piisa tuvastamaks, et ettevõte kui tervik on üle läinud. Analüüsima peab kõiki olulisi asjaolusid –PMTK pole analüüsinud isegi neid, mida ta on ise loetlenud. Kaebaja on seisukohal, et tal oli tema poolt deklareeritud ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest täidetud olid kõik seadusest tulenevad eeldused (teavitamine, vara kasutamine maksustatava käibe tarbeks). Tehingu eesmärgiks oli kinnistu võõrandamine, mitte ettevõtte üleandmine. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud, mistõttu puuduvad alused selle tühistamiseks. 22.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus, et Randvere tee 6 Haabneeme 74001 Harjumaa kinnistul (registriosa number 6698002) asub väljaehitatud Viimsi Kaubanduskeskus. AS Tungren avas Viimsi Kaubanduskeskuse 13.08.
  11. a. AS Tungren juhatuse liikme Jarek Särgava seletuste kohaselt ehitati Viimsi Kaubanduskeskus üüritulu teenimise eesmärgil. Viimsi Kaubanduskeskuses üürisid äripindu 22-23 üürnikku, kellelt saadav üüritulu moodustas aastas kokku suurusjärgus 11 000 000 krooni. AS Tungren avaldas
  12. a. majandusaasta aruandes, et äriühingu suurimaks prioriteediks oli Viimsi Kaubanduskeskuse arendus. 23.Kaebaja soetas 14.12.
  13. a notarilepinguga nr 3887/2009 (edaspidi notarileping) AS-lt Tungren hoonestatud kinnisasja kaasomandi osa koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kaebaja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 30.12.
  14. a. Kaebaja ja AS Tungren vahel vormistati 31.12.
  15. a Viimsi Kaubanduskeskuse üleandmise-vastuvõtmise akt.
  16. Samuti puudub vaidlus, et alates Viimsi Kaubanduskeskuse avamisest toimus aktiivselt äripindade väljaüürimine. Kokku oli hoone üleandmise hetkel Viimsi Kaubanduskeskuses sõlmitud erinevate äriühingutega 32 kehtivat üürilepingut. Üüripinnad olid üürnike kasutuses ning üürnikud viisid üüritud äripindadel läbi oma majandustegevust. Viimsi Kaubanduskeskuse hoone suhtes olid sõlmitud ka elektri- ja soojusenergia, kanalisatsiooni ning veevarustuse liitumis- ja võrgulepingud. Muu hulgas eksisteerisid ettevõtte tarbeks mitmed abistava iseloomuga lepingud, mis on loetletud 31.12.
  17. a hoone üleandmisevastuvõtmise aktis
  18. Seega olid loodud kõik vajalikud tingimused ettevõtte individualiseeritud majandustegevuse katkematuks jätkamiseks kaebaja poolt. 25.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 66 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. TsÜS § 66 järgi tähendab vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti.EL direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate 7 liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ art 1 lg 1 punkti b kohaselt on ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi. Euroopa Kohus lähtub ettevõtte mõiste sisustamisel paindlikkuse põhimõttest, mis tähendab, et ettevõtte ülemineku aspektide hindamisel tuleb arvestada konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid. Ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte. Ettevõttesse võivad kuuluda eeskätt kinnisasjad, tooraine, masinad, muud vallasasjad, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused ning töötajad. Nimetatud loetelu ei ole kumulatiivne ega suletud, vaid annab ülevaatliku nimistu ettevõttesse kuuluvast võimalikust varast.
  19. Väljaarendatud kaubanduskeskus kujutab endast varakogumina tervikut. TsÜS-i sätetest tulenevalt on ettevõte olemuselt teatud majanduslike eesmärkide saavutamisele suunatud üksus. Kaubanduskeskust tuleb mõista äripindade väljaüürimise teel õigusviljana üüritulu saamisele suunatud üksusena. Kaubanduskeskuse kõrvaltegevus seisneb hoone igapäevases majandamises, tagamaks põhitegevuse tõrgeteta toimimise võimalikkus. 27.Pärast Viimsi Kaubanduskeskuse omaniku vahetust ei reorganiseeritud olemasolevat vara uue tegevuse alustamise vajadusteks ning esialgset eesmärki teeniv tegevus sai jätkuda. AS AbeStock kajastab
  20. a majandusaasta aruandes, et nimetatud majandusaastal oli oluliseks sündmuseks Viimsis aadressil Randvere tee 6 kinnistu soetamine, kus asub Viimsi Kaubanduskeskus, sest majandusriskide maandamise eesmärgil oli otstarbekas kinnistu haldamine üle võtta
  21. Kusjuures enne Viimsi Kaubanduskeskuse omandamist tegutses AS AbeStock hoopis erinevate toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügi valdkonnas. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-458/05 (Mohamed Jouini jt) jaatanud ettevõtte üleminekut isegi olukorras, kus oli tegemist ajutist tööjõudu vahendava äriühinguga ning puudus selline ettevõtjasisene struktuur, mis võimaldaks võõrandaja organisatsioonilisele struktuurile vastavalt majandusüksusi eristada. Euroopa Kohus sedastas, et ainuüksi juhtivtöötajad, ajutised töötajad ja oskusteave võib kogumina vastata ettevõtte tunnustele, mille iseseisev eesmärk kujutab tasu eest ajutise tööjõu vahendamises seda kasutavatele ettevõtjatele. Nii on aga ilmselgelt iseseisva majandusüksusega tegemist kaubanduskeskuse puhul, mis taotleb äripindade üürimise näol ettevõtlustulu saamist. Seega on ettevõtte üleminekuks vajalik varade “kriitiline mass” kahtlemata AS-lt Tungren AS-i AbeStock kandunud.
  22. Kuigi vastustaja nõustub, et üürilepingute üleminek on üürnikku kaitsev seadusest tulenev imperatiivne kohustus ja uute teenuse osutamise lepingute sõlmimine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik, siis olenemata sellest on lepingute üleminek vaieldamatult üks ettevõtte üleminekule viitav fakt. Teisti öeldes ei välista ettevõtte üleminekut see, et kaebaja astus lepingulistesse suhetesse ex lege või ei soovinud majanduslikel kaalutlustel varasemaid lepinguid ümber sõlmida. Kaebaja eksib, eeldades, et sisuliselt kohustab maksuhaldur mis tahes kinnistute omandajaid üles ütlema kinnistutega seaduse alusel üle läinud lepinguid, sest vastasel juhul vaadeldakse tehingu sisu ettevõtte üleminekuna. Erinevalt kaebaja arusaamast saab nii Euroopa Kohtu kui ka siseriiklikule kohtupraktikale tuginedes väita, et klientidega lepinguliste suhete jätkamine kujutab endast ettevõtte ülemineku tundemärki. Üürisuhete püsimine kaebajaga samadel tingimustel, mis AS-ga Tungren, näitab selgelt, et kaebaja huvi oli suunatud toimiva majandusüksuse säilitamisele uue äriühingu koosseisus. Juhul kui kaebaja oleks hakanud hoonestatud kinnisasja kasutama muul majanduslikul eesmärgil, öeldes lepingud vastavalt võlaõigusseaduse9 § 323 lõikele 1 üles, siis oleks see võinud potentsiaalselt tekitada küsitavusi AS Tungren ettevõtte üleminekus AS-le AbeStock. Kusjuures üürilepingute seaduslik ülesütlemine ei tähendanuks kahju hüvitamise kohustust müüja ees. AS Tungren ja AS AbeStock notarilepingus ei sisaldu üürilepingute ülesütlemise 8 keeldu VÕS § 323 lg 1 alusel. Seega poleks ülesütlemisel toimunud lepingulise kohustuse rikkumist, mis on VÕS § 115 lg 1 kahjunõude tekkimise vältimatuks eelduseks. Kaebaja juhatuse liige Sirje Meringo maksuhaldurile 01.02.
  23. a antud suulistes seletustes ja kaebaja teine juhatuse liige Ago Raudsepp 08.03.2010.a. kinnitasid, et kinnistu soetati koos rentnikega, keda teavitati omaniku muutusest ja et uus omanik võtab lepingud üle ning et rendile andmise tingimusi muudetud ei ole.
  24. Seega kaebaja jätkas Viimsi Kaubanduskeskuse äripindade väljaüürimisel ettevõtte üleminekule iseloomuliku tundemärgina AS Tungren tegevust. Seejuures ei olnud ettevõtte majandustegevus peatunud ning Viimsi Kaubanduskeskus püsis avatuna katkematult.Kuna Viimsi Kaubanduskeskuse omanik vahetus ümberkorraldusi sisse viimata, kaubanduskeskus tegutses samas hoones endist viisi edasi, siis ei olnud kaebaja huvi suunatud pelgalt kinnisasja omandamisele, vaid toimiva majandusüksuse ülevõtmisele. Teisiti öeldes kasutatakse üleantud organiseeritud varade kogumit jätkuvalt eelnenud tegevuse elluviimise hüvanguks. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-234/98 asunud positsioonile, et ettevõtte üleminek on paljuski ettevõtte identiteedi säilimise küsimus. Viimsi Kaubanduskeskuse omaniku vahetuse järgselt säilis ettevõtte identiteet täiel määral, andes koosmõjus muude asjaoludega tunnustust ettevõtte üleminekust. Lisaks kinnisasjale, selle olulistele osadele ja päraldistele ning lepingutele võttis kaebaja üle AS Tungren kohustused panga ees. 30.Hoone üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt sai kaebaja Viimsi Kaubanduskeskuse valduse 31.12.
  25. a. Alates 01.01.
  26. a läks kaebajale üle õigus saada Viimsi Kaubanduskeskuse üüritulusid. Nimetatud kuupäeva tuleb vastustaja hinnangul lugeda ettevõtte ülemineku ajahetkeks, sest selleks ajaks lõppes antud valdkonnas faktiliselt AS Tungren majandustegevus. Analüüsides kaebaja ja AS Tungren
  27. a ning
  28. A käibedeklaratsioone, siis nähtub, et jaanuarist
  29. a väheneb AS Tungren deklareeritud maksustatav käive põhimõtteliselt miinimumini, samas toimub kaebajal maksustatava käibe suurenemine. Sealjuures on kaebaja saanud äripindade väljaüürimisest samas suurusjärgus tulu, mida sai Viimsi Kaubanduskeskuse väljaüürimisest enne AS Tungren. 31.Kaebaja jaoks oli oluline omandada ettevõte kui majanduslik tervik koos sellest saadava sissetulekuga, mistõttu ei saa AS Tungren ja AS AbeStock vahelist tehingut kuidagi pidada tavapäraseks kinnisasja müügiks. Seda sõltumata asjaolust, et pooled on notarilepingusse kirja pannud, et tehingut ei käsitleta ettevõtte üleminekuna. Juhul kui ettevõtte ülemineku kriteeriumid on täidetud, siis kaasneb poolte ettekujutusest või tahtest hoolimata õigusnormis ette nähtud tagajärg. Teiste sõnadega ei võimalda seadus isikutel kokkuleppeliselt välistada maksuseaduses sätestatud maksuõigusnormide kohaldumist. Kuna AS Tungren võõrandas kaebajale oma ettevõtte, Viimsi Kaubanduskeskuse, siis ei olnud müügihinnale käibemaksu lisamine lubatud, sest tegemist on mittekäibega. Ettevõtte üleminek on alati mittekäive, mistõttu puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 32.Euroopa Kohtu otsuse C-234/98 valguses on tõendatud järgmised ettevõtte ülemineku kriteeriumid:
  30. AS Tungren majandustegevuse lõppemisel algas samas valdkonnas AS AbeStock majandustegevus;
  31. Kaebaja jätkas Viimsi Kaubanduskeskuse äripindade väljaüürimisel varasemat AS Tungren tegevust;
  32. Majandustegevus ei olnud peatunud;
  33. Kaebaja võttis üle AS Tungren’i kliendisuhted;
  34. Kaebaja võttis üle tegevuse jätkamiseks vajalikud lepingud koos õiguste ja kohustustega; 9
  35. Kaebaja võttis üle AS Tungren kohustused panga ees;
  36. AS Tungren maksustatava käibe vähenemine ja kaebajal maksustava käibe suurenemine viitab majandustegevuse liikumisele AS-i AbeStock. IV KOHTU SEISUKOHT 33.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. 34.Käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuses leidis PMTK, et 2009.a.detsembrikuus ei ole toimunud AS-i Tungren ( 30.12.1997-30.12.2009 nimega AS Oma Varahaldus – I kd tl 31 , edaspidi nimetatud ka varasema perioodi puhul AS Tungren) ja AS-i Abestock vahel kinnistu Randvere tee 6 müügitehingut, mis annaks aluse AS-le AbeStock sisendkäibemaksu kokku summas 27 244 351 krooni mahaarvamiseks, vaid tuvastatud asjaolude kogumile tuginevalt jõudis maksuhaldur järeldusele Viimsi Kaubanduskeskuse kui iseseisva ettevõtte (majandusüksuse) üleminek, mille puhul käivet ei teki ning seetõttu ei ole ka AS-l Abestock õigust sisendkäibemaksu maha arvata . Halduskohtumenetluses toimuva vaidluse keskseks küsimuseks on, kas aadressil Randvere tee 6 Haabneeme Harjumaa hoonestatud kinnisasja ( kinnistu) soetamisega võttis AS Abestock üle AS-i Tungren ettevõtte või oli tegemist vara võõrandamisega.
  37. TsÜS 66.1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. TsÜS § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 tuleneb, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused , muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. EL direktiiv 2001/23/EÜ “Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 1 lg 1 punkti” b” kohaselt kui punktist a ja teistest artikli 1 sätetest ei tulene teisiti, on üleminek selle direktiivi tähenduses oma identiteeti säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena.Eespoolviidatud direktiivi alusel tehtud Euroopa Kohtu otsustes ( C-24/85; C458/05) on rõhutatud identiteedi säilitamist, tegevuse reaalset jätkamist, inimeste ja vara organiseeritud kogumit, samuti asjaolu, et ei pea olema olulist materiaalset või mittemateriaalset vara, üleminek võib toimuda kirjaliku või suulise lepingu alusel, alati ei pea olema terviklikku majandusüksust ja selle puudumine ettevõtte üleminekut ei välista.Euroopa Kohtu otsuse C497/01 tulenevalt moodustub ettevõte või selle osa materiaalsetest või immmateriaalsetest osadest, mis koos moodustavad ettevõtte või selle iseseisva osa , millega saab jätkata majandustegevust. Liidetud kohtuasjades C-232/04 ja C-233/04 selgitas Euroopa Kohus, et majandusüksuse all tuleb silmas pidadainimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist. Seega ettevõtte üleminekul on oluline, et üle läheks identiteeti ja iseseisva tegutsemise võimet säilitav majandusüksus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas kohtuasjas 3-3-1-20-11: Ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märgib, et 10 nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal.”.Eeltoodust nähtuvalt ei ole kriteeriumide loetelu ammendav. Osundatud kohtuotsuses on halduskolleegium ka asunud seisukohale, et ettevõtte kui varakogumit peab maksuhaldur põhjalikult analüüsima.
  38. Maksuhaldur on uurimisprintsiipi rakendades selgitanud asjas välja tähendust omavad asjaolud ja on neid koos kogutud tõenditega põhjalikult kirjeldanud ja analüüsinud maksuotsuse alapunktis 2 (I kd tl 56-63) ning tuvastatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud kohtu arvates põhjendatult järeldusele, et AS Tungren ja AS AbeStock vahel toimunud tehingu puhul leidis aset ettevõtte üleminek.Maksuhaldur on tuvastanud ettevõtte üleminekut iseloomustavate tunnuste esinemise ning kaebuse väited maksuhalduri järelduste õigsust kummutanud ei ole. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et maksuhaldur on eriarvamuse seisukohtadest maksuotsuses mööda läinud. Maksuotsuses on eriarvamuse seisukohti, mis muu hulgas on kõik leidnud ka maksuotsuses kajastamist, piisava põhjalikkusega käsitletud, täiendavalt on antud selgitusi vaideotsuses, mistõttu maksuhalduri järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et vastuväideteg amaksuhaldur arvestanud ei oleks.
  39. Maksuotsuses on maksuhaldur analüüsinud asjassepuutuva tehingu asjaolusid ja sellele eelnevat ning järgnevat äriühingute käitumist. Maksuotsuses on PMTK selgelt väljendanud oma seisukoha ja tulenevalt kaebuse esitaja eriarvamuses avaldatust rõhutanud, et sarnaselt eriarvamuse esitajaga jõudis maksuhaldur seisukohale, et kinnistu võõrandamise majanduslikuks sisuks oli topelttagamise vältimine ning et ka kontrollaktis ei ole väidetud, et tegemist oleks ebaseadusliku või mittevajaliku eesmärgiga. Vaidlust ei ole kinnistu võõrandamises. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt “MTA näeb/…/ ühe ja sama tehingu sisuna nii topelttagamise vältimise kui ka ettevõtte võõrandamise virtuoosset koosvormistamist”. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-20-11: “Kolleegium on seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le
  40. Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Nii näiteks oleks korteriomandite müügilepingust koostoimes teiste asjaoludega saanudki järeldada, kas ettevõte või selle osa anti üle või ei antud. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et õiguslikult ei ole reguleeritud, millise lepingu alusel ettevõte üle antakse”. Ka käesoleval juhul on maksuhaldur välja selgitatud asjaolude kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel tuvastanud ettevõtte üleandmise VÕS tähenduses, s.o. maksuhaldur tuvastas nimetatud tehingu puhul ettevõtte üleminekut iseloomustavate kriteeriumide esinemise . Seega maksuhalduri järeldus, et olemuslikult on tehingu puhul tegemist ettevõtte üleminekuga, ei tähenda maksuhalduri seisukohtade vastuolulisust. 38.Maksuhaldur on hinnanud Viimsi Kaubanduskeskuse vastavust ettevõtte tunnustele ja on tuvastanud (ning sisuliselt ei ole kohtu hinnangul selle üle ka vaidlust), et Haabneemes Randvere tee 6 kinnistul asuv Viimsi Kaubanduskeskus ehitati üüritulu saamise eesmärgil ning AS Tungren juhatuse liikme Jarek Särgava suuliste selgituste protokollist nähtuvalt ( II kd tl 18 )oli Viimsi Kaubanduskeskusel 22-23 rentnikku, kellelt saadav aastane renditulu oli ca 11 000 000 krooni. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaubanduskeskus vastas selle üleandmise ajal ettevõtte tunnustele ja kujutas endast varakogumina tervikut ning tema individualiseeritud põhiline majandustegevus seisnes kaubanduspindade väljaüürimises ja sellelt tulu saamises ja et hoone haldamisega seotud tegevused toetasid kõrvaltegevusena põhitegevust.
  41. Hoone üleandmise- vastuvõtmise akti kohaselt sai AS AbeStock kaubanduskeskuse valduse 31.12.2009.a. Hoone üleandmise ajal oli sõlmitud üürilepingud 32 äriühinguga, üüripinnad olid üürnike kasutuses ja üürnikud viisid neil pindadel läbi oma majandustegevust. Osundatud aktist(II kd tl 43-44)nähtuvalt võttis kaebuse esitaja ühes ärihoone kasutamise kohta kehtivate 11 üürilepingutega ( loetletud akti p.3”a”) üle ka kehtivad lepingud elektri, vee, kütte, kanalisatsiooni ja teiste kommunaal-, side- ja hooldusteenuste ja kommunikatsioonide liitumiste ja ostu-müügilepingute kohta, mis on loetletud osundatud üleande- vastuvõtu akti p 3.b), kokku 21 lepingut. Maksuhalduri järeldust ettevõtte ülemineku kohta ei kummuta kaebuse väide, mille kohaselt üürilepingute üleminek tähendas seadusest tuleneva kohustuse täitmist. Esmalt märgib kohus, et vastustaja ei ole järeldanud ettevõtte üleminekut üksnes üürilepingute üleminekust, vaid on kindlaks teinud ettevõtte üleminekut iseloomustavate tunnuste kogumi.Muu hulgas on maksuhaldur analüüsinud maksuotsuses, kas ja millised oli kaebuse esitaja võimalused üürilepingute ülesütlemiseks juhul, kui kaebuse esitaja oleks hakanud kasutama muul majanduslikul eesmärgil ja olukorras, kus kaebaja huvi oli tegutseva majandusüksuse ülevõtmine ühes saadava tuluga. Vastupidiselt kaebuses väidetule ei ole maksuhaldur esitanud seisukohti, millest järelduvalt tuleks asjaomastel isikutel teha ebavajalikke ja majanduslikult ebaproportsionaalseid otsustusi ja toiminguid , vältimaks ettevõtte üleminekule kaasnevaid tagajärgi. Sealjuures ei ole ettevõtte ülemineku tunnuste tuvastamisel jätnud maksuhaldur arvestamata seadusest tulenevate nõuete või konkreetse teenuse pakkujate reaalse valikuvõimalusega . Jättes hoone üleandmisevastuvõtmise akti punktis 3b loetletud lepingute hulgast välja AS-ga Fortum Elekter, AS-ga Fortum Termest ja AS-ga Viimsi Vesi sõlmitud lepingud, on ülejäänud lepingute osas maksuhaldur õigesti leidnud, et nende lepingutega kaebuse esitaja poolt jätkamine tunnistab ettevõtte üleminekule omast kliendisuhete jätkamist.
  42. AS AbeStock omandatud vara koosseis ( Randvere tee 6 kinnistu koos kinnistul paiknevate hoonete ja päraldistega, üürilepingud üürnikega, kohustused laenuandjate ees kaubanduskeskuse korrapäraseks käitamiseks ja ettevõtluse korraldamiseks sõlmitud muud lepingud ( kehtivad lepingud elektri, vee, kütte, kanalisatsiooni jm kommunaal-, side- ja hooldusteenuste ja kommunikatsioonide liitumiste ja ostu-müügilepingute kohta) on käsitletav tervikliku majandusüksusena .Majandustegevus ei olnud peatunud ,Viimsi Kaubanduskeskus tegutses katkematult ning AS AbeStock jätkas Viimsi Kaubanduskeskuse äripindade väljaüürimisel varasemat AS Tungren tegevust, sealjuures säilis ettevõtte identiteet. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud tuvastatud asjaoludele tuginevalt tehtud maksuhalduri järeldust, et AS AbeStock huvi ei olnud suunatud ainult kinnisasja omandamisele, vaid huviks oli tegutseva majandusüksuse ülevõtmine. Maksuhaldurile antud selgitustes on kaebuse esitaja juhatuse liikmed Sirje Meringo ( II kd tl 8-9) Ago Raudsepp ( IIkd tl 16-17) kinnitanud, et Randvere tee 6 soetati koos rentnikega , kehtivad rendilepingud võeti üle ja rendile andmist jätkati samadel tingimustel nagu oli see olnud varem. Ka ABC Grupi juhatuse liige Jüri Vipsi selgitustest tehingute toimumise kohta AS AbeStock ja AS Oma Varahalduse vahel nähtub, et „Ennetamiseks olukorda, kus pank oleks Viimsi kaubanduskeskust ära võtnud, mis tähendaks 11 miljoni rahavoo kadumist ning see ohustaks kogu kontserni pankrotistumist, otsustati ( otsuse võttis vastu kogu kontsern), et AS AbeStock soetab Viimsi kaubanduskeskuse“ ( II kd tl 11). Vastustaja on põhjendatult viidanud AS AbeStock
  43. a majandusaasta aruandele ( II kd tl 79 jj),mille tegevusaruande kohaselt ( II kd tl 80) oli aruandealusel majandusaastal oluliseks sündmuseks Viimsis aadressil Randvere tee 6 kinnistu soetamine, kus asub Viimsi Kaubanduskeskus, sest majandusriskide maandamise eesmärgil oli otstarbekas kinnistu ära osta, võtta üle sellega seotud laen ning asuda kinnistut haldama. Sealjuures tegutses AS AbeStock senini erinevate toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügi valdkonnas. Nagu on ka eespool viidatud,on asjas tuvastatud ja selles osas puudub vaidlus, et lisaks võttis kaebaja kokkuleppel AS-ga SEB Pank üle AS Tungren kohustuse AS SEB Pank ees summas 5 014 898,11 eurot(I kd tl 41). Samuti on ettevõtte ülemineku üheks kinnituseks ühes teiste tuvastatud kriteeriumidega maksuhalduri poolt AS AbeStock ja AS Tungren 2009.a. ja 12 2010.a. käibedeklaratsioonide võrdleva analüüsi tulemused, mis kinnitavad AS Tungren äripindade väljaüürimises seisneva majandustegevuse liikumist alates 2010.a. jaanuarist AS-i
  44. Maksuhaldur on analüüsinud AS ABC Grupi ja AS Oma Varahalduse vahel toimunud tehinguid ning on esitanud faktilised asjaolud, millest nähtuvalt AS-l Oma Varahalduse riigile käibemaksu tasumiseks vahendid puuduvad. Sealjuuures , arvestades, et AS Oma Varahalduse ja AS AbeStock vahelise tehingu korraldjaks oli J.Vips, on põhjendatud maksuotsuse p.2.1.4 järeldus, et ostja ja müüja on tegutsenud sama isiku (Jüri Vips) juhtimisel, seega oli ostja algusest peale teadlik, et toimub ettevõtte üleminek ning lisades tehingu väärtusele käibemaksu, pidi kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et müüjal vahendid käibemaksu tasumiseks puudusid. Kaebuse väitel on maksuhaldur omistanud olulisuse sellele, et J. Vips oli AS-i Tungren juhatuse liikmeks enne kinnistu müügitehingut ja samal ajal jätnud hindamata, et kinnistu võõrandamise lepingu on allkirjastanud AS-i Tungren juhataja J. Särgava, kellel oli selleks luba AS –i Tungren nõukogu vastava otsuse alusel Maksuhaldur ei ole eriarvamuse osundatud väidet jätnud tähelepanuta, vaid on seda maksuotsuses käsitlenud. Vastustaja ei ole väitnud J.Särgaval juhatuse liikme õiguste puudumist ja tuvastatud asjaoludena on maksuhaldur muu hulgas märkinud , et kinnistu võõrandamise lepingu on allkirjastanud AS-i Tungren juhataja J. Särgava, kellel oli selleks luba AS –i Tungren nõukogu vastava otsuse alusel . Eeltoodu ei kummuta maksuhalduri põhjendatud seisukohta, et kuigi asjassepuutuva tehingu toimumise ajal 14.12.2009 ei olnud J.Vips ei AS Oma Varahalduse ega ka AS AbeStock juhatuses, võttis otsuse kinnistu ülekandmiseks AS-le AbeStock vastu AS ABC Grupi ainsaks juhatuse liikmeks olev J.Vips. Sellisele järeldusele on maksuhaldur põhjendatult jõudnud, arvestades sealjuures AS Oma Varahalduse juhatuse liikme Jarek Särgava, kuni 20.01.2009 AS-i Oma Varahalduse ainsaks juhatuse liikmeks ja perioodil 15.12.1997-19.08.2009 AS Abestock juhatuse liikmeks olnud Jüri Vipsi ning alates 19.08.2009 AS AbeStock juhatuse liikmeks oleva Ago Raudsepa suuliste selgitustega. Maksuhaldur on eespoolviidatud suulisi selgitusi, millel rajanevad järeldused ostja ja müüja tegutsemisest J.Vipsi juhtimisel , kajastanud piisava detailsusega ka maksuotsuses. Kaebuse esitaja ei ole maksuhalduri järeldust, et ostja ja müüja tegutsesid sama isiku - AS ABC Grupi ainsa juhatuse liikme J.Vipsi juhtimisel ning et uutest juhatuse liikmetest kinnistu ülekandmine AS-lt Oma Varahalduse AS-le AbeStock ei olenenud, ümber lükanud. Riigikohus on eespoolviidatud kohtuasjas 3-3-1-20-11 selgitanud, et KMS § 4 lg 2 p 1 on analoogne KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud olukorraga, kus käibemaksuga ei maksustata kinnisasja kui kauba käivet. Samas kohtulahendis asus Riigikohus seisukohale, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Eelltoodust tulenevalt kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 42.Alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuses väidab AS AbeStock muu hulgas, et vaideotsuses esitatud seiskohad on väidetavalt eksisteeriva kohtupraktikaga seostamata ning argumentatsioon olematu, osasid väiteid pole maksuhaldur varem kordagi esitanud ning et osadele eriarvamuses toodud vastuargumentidele on jäetud vaideotsuses vastamata. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses on AS AbeStock vaidlustanud PMTK maksuotsuse, taotledes nimetatud haldusakti tühistamist. Asja arutamisel on muu hulgas juhitud kaebaja tähelepanu tähelepanu kaebuse esemele, kaebuse täiendamiseks kaebaja soovi avaldanud ei ole.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta seonduvalt vaideotsusega esitatud kaebuse väited. 13 V MENETLUSKULUD 43.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja selleks sätestatud korras menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jäävad kummagi poole menetluskulud tema enese kanda. Lea Kuuse kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.