Obsah (7)

§ 48§ 811§ 2§ 76§ 46§ 77§ 28

3-12-131 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2012 a, Tallinn Haldusasja number 3-12-131 Haldusasi AS Evore kaebus Veet

) § 48). EÕK lahendamisel on ringkonnakohus arvestanud oma varasema otsusega nr 3-081424 ja ka tuginedes oma 16.12.2009 otsusele nr 3-08-1472 leidis, et akvatooriumi piiritlemine ei tähenda, et akvatooriumi koosseisu hõlmatud vee-ala minetaks oma õigusliku režiimi. Kuna Suur-Holmi sadama akvatooriumiga hõlmatud vee-ala kuulub avaliku veekogu hulka asjaõigusseaduse (AÕS) § 159 mõttes, siis võib avalikku veekogu AÕS § 159 lg 2 ja veeseaduse (VeeS) § 18 lg 1 kohaselt liiklemiseks kasutada igaüks, kui seadus seda ei piira. Kuna kaebaja oli korduvalt väitnud, et temal akvatooriumi olemasolu ei kohusta VTA seatud nõudeid täitma, siis kohtud on jäänud seisukohale, et seadusest tulenevalt akvatooriumi määramine õiguslikus olukorras kaebajale teistsuguseid õigusi ei anna, vaid määrab sadama valdaja kohustused ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamisel sadamas. Sadama akvatooriumi määratlemine ei kõrvalda sadama valdaja kohustust hoiduda avalikus veekogus rajatiste ehitamisest, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist (AÕS § 160 lg 2). Samuti näeb SadS § 4 lg 6 ette, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Kaebuse esitaja EÕK taotlust selle pikendamiseks ei rahuldatud. 8) OÜ Pool ja Pool esitas taotluse 14.02.12 (tlk 111 I kd), et teda ei kaasataks menetlusse kolmanda isikuna ja palus kohtumäärust kaasamise osas muuta ning kohus rahuldas taotluse määrusega 12.04.12.a. (tlk 32 II kd), millele keegi vastu ei vaielnud ning määruskaebust ei esitatud. AS EVORE KAEBUSE SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 9) Kaebaja leiab, et eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele ja VTA 28.07.2008 otsusele nr 5-6-5/1724 enam toetuda ei saa. VTA on vaidlusaluse ettekirjutusega ületanud oma pädevust ja tegemist on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühise haldusaktiga (pädevuse küsimused). Veel leiab kaebaja, et haldusakt on tühine ka HMS § 63 lg 1 p 4 alusel (sunnitakse toime panema õigusrikkumine) ja § 63 lg 2 p 5 alusel (selle arusaadavuse küsimus). Kaebaja leiab, et HMS § 60 lg 1 ja § 63 lg 1 järgi tühisel haldusaktil õiguslikke tagajärgi pole ning seega ei pea ta seda ka täitma. 3 3-12-131 Kui kohus leiab, et ettekirjutus ei ole tühine, vaid õigusvastane, kuulub see tühistamisele. 10) Vastustaja ei ole ettekirjutust andes lähtunud hea halduse põhimõttest. See on antud Veskiviigi sadama pidaja majanduslikes huvides. Ettekirjutuse väited on vastuolulised ja ebaõiged. 11) Ettekirjutuse tühisuse osas märgib kaebaja järgmist: Ettekirjutusest ei selgu üheselt, kuidas peaks seda haldusakti täitma. Selgusetust suurendab asjaolu, et objektiivses reaalsuses on tagatud läbipääs Suur-Holmi sadama akvatooriumist nii läbi kui ümber akvatooriumi. Täiendavaks tegevuseks Suur-Holmi sadama akvatooriumis või väljapool seda puudub kaebajal seadusega nõutud tegevusload, puudub võimalus neid taotleda. Kaebaja peab mõistatama haldusakti andja soove, kuid selline haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Tõlgendades vastustaja soove saab kaebaja aru, et ta peaks kaid lammutama või siis ta peaks tagama läbipääsu oma akvatooriumist väljapoole jääva merepõhja süvendamise teel. Kuid mõlema tegevuse puhul peaks olema kaebajal load, uuringud jms. Selliselt on haldusakt tühine, kuna sellest ei selgu adressaadi õigused, kohustused, märgitud kohustused on ebaselged ja vastukäivad, neid ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Ettekirjutuse täitmiseks anti aega kuni 31.12.11, kuid et ettekirjutus annab võimaluse seda mitmeti tõlgendada, siis mistahes lubade saamiseks läheks vältimatult kauem aega. See süvendab kahtlust, kas selle andja saab ise oma tegevuse eesmärgist aru. HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning põhjendatud. Eelnev kinnitab, et see ei ole selge ka vastustajale ja see kinnitab, et haldusakt on tühine HMS § 63 lg 2 p 5 järgi ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu; selle sisu ei ole vastustaja soostunud selgitama. 12) Ettekirjutus on tühine, kuna seda ei andnud pädev haldusorgan. Kuna nõutakse kaide lammutamist põhjusest, et VTA ei ole andnud nende rajamiseks kooskõlastust, siis nähtub tegelikkuses, et ujuvkai ei ole iseseisvalt kasutatav ning on betoonkai osa; tegemist on seadusliku rajatisega, seda tõendav KOV poolne ehitusprojekti kooskõlastus, ehitise kandmine ehitisregistrisse ja sadamaregistrisse ning väljastatud kasutusluba. EhS § 72 lg 5.1 mõttes on need õiguslikul alusel ehitatud ehitised. EhS § 23 lg 1 kohaselt väljastab ja tunnistab kehtetuks ehitusloa kohalik omavalitsus, kaebaja viitab siinkohal veel KOKS § 3 p 1, § 6 lg 3 p 1 , EhS § 2 lg 1, lg 3, lg 6 p 5, § 12 lg 2. Lubamatult on tungitud KOV pädevusalasse. EhS järgi on vajalik kaebajale KOV poolt väljastatav lammutusluba, vajalik on koostada ehitusprojekt. EhS § 59 lg 2 kohaselt on aga ehitusjärelvalve teostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses; Haapsalu linnavalitsus on oma kirjas 24.11.11. kinnitanud, et ta ei ole pädevust vastustajale üle kandnud. Seega saab tulenevalt EhS § 23 ja 24 anda lammutusloa KOV ja ta võib sellest ka keelduda. Veel tuleneb EhS § 19 lg 3, 2 ja lg 3.3, et projekteerimistingimused peab kooskõlastama Tehnilise Järelevalve Amet ( TJA), kes omakorda võtab seisukohad EhS § 19 lg 3 .3 märgitud institutsioonidelt. Seega on pädevateks isikuteks TJA ja KOV, mitte aga vastustaja. Samas ei sõltu lammutamine ainult kaebajast vaid eelkõige KOV ja TJA. Vastustaja ei saa ka kuidagi kahtluse alla seada KOV antud õiguspärase haldusakti kehtivust, veel vähem anda haldusakti, mis on sellega vastuolus. HMS § 63 lg 2 p 3 alusel on haldusakt tühine, kui seda pole andnud pädev organ. 4 3-12-131 Ettekirjutuse teine alternatiivne lahendus näeb ette, et nõutakse merepõhja süvendamist väljapool kaebaja akvatooriumi, kuid VeeS § 8 lg 2 p 6 kohaselt on selleks vajalik vee erikasutusluba, mille annab välja VeeS § 9 lg 5 järgi Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsioon on kinnitanud, et kaebajal sellist luba ei ole võimalik taotleda; süvendamine ilma loata on VeeS § 38.5 lg 2 järgi rikkumine. Toetudes ka SadamaS § 5 lg 1 saab kaebaja järeldada, et vastustaja on tunginud pädevust ületades Keskkonnaameti ja Vabariigi Valitsuse pädevusalasse. Seega on tegemist HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühise haldusaktiga. 13) Ettekirjutus tuleb tühistada, kuna see on motiveerimata, vastuoluline ja selles esitatakse valed faktiväited. Suur-Holmi sadam ei osuta tasulisi sadamateenuseid, kuigi on tasunud riigilõivu ja viide SadS § 4 lg 6 on ebaõige; läbivalt kasutatakse ebaõigesti mõisteid laevatee, sissesõidutee, läbipääsuala. Haapsalu Tagalahel puudub laevatee, see lõpeb Bürgemeistri holmi juures Tahu laevatee lõiguga, see nähtub Eesti VTA merekaardilt vol 2 ja vastavalt Eesti VTA lootsiraamatutest. Suur-Holmi sadamast väljapoole jääv veeala on tegelikusse Veskiviigi sadama sissesõidutee, see nähtub ka ettekirjutuse p-is 3.4. Kaebaja sadamat ei läbi üksi laevatee, seda kinnitab ka sadamaregister ja laevatee projekteerimiskatse, mil VTA kinnitas, et laevatee puudub ja navigatsioonimärgitus on mitteametlik. Kohatu oleks ka viidata Soome Vabariigi likvideeritud mereadministratsiooni soovitusliku iseloomuga projekteerimistingimustele laevateede projekteerimiseks sügavusega 2 m ja laiusega 20 m. Hetkel lahendatakse Veskiviigi sadama laevaliiklus, m juurdepääsuteed ja kaide asetus DP-ga. SadamaS § 4 lg 6 käsitleb läbipääsu tasuta; norm ei kohusta tagama kahesuunalist vms meelevaldset läbipääsu. 5 tegevusperioodi jooksul ei ole ükski laeva soovinud sellist läbipääsu, seda ka ei hakata soovima., sellega kaasneks VV määrusega nr 194 kehtestatud „laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korra“ kohane 24 tunnine etteteatamis- ja registreerimiskohustus. SadS § 4 lg 6 kohaselt ei pea sadama pidaja tagama tasuta läbipääsu akvatooriumist, kui tegemist ei ole ainuvõimaliku teega piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Käesolevalt pole Suur-Holmi sadama akvatoorium ainuvõimalik tee naabersadamasse; ükski veetee ei läbi kaebaja sadamat; viide sadS § 4 lg 6 on kohatu. Kaebajal ei ole kohustust ühegi normi alusel tagada tema sadamast väljapoole jäävale alale. Ettekirjutus on motiveerimata täielikult selle p 3.4 osas, mis märgib, et väljaspool Suur-Holmi sadama kavatooriumi asuv Veskiviigi sadama sissesõiduteel on navigeerimine ohtlik. Puuduvad tõendid, kinnitused vms. Ohtlikkuse kohta puuduvad mistahes teated, määratlemata õigusmõistet kasutatakse vääralt. Sellest punktist nähtub ühtlasi, et tegutsetakse Veskiviigi sadamaomaniku huvides, kaebaja viitab sadamS § 4 lg 3. Veskiviigi sadam peab ise süvendama oma sissesõidutee; ka § 4 lg 6 kohaselt peab sadamapidaja tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata. Kui kaebaja osutaks tasulisi sadamateenuseid, kohalduks talle § 4 lg 6 sätestatud kohustus juhul, kui Veskiviigi sadamasse kulgeks ainuvõimalik tee. Ettekirjutuse p 3.4 kohaselt pole tegemist ainuvõimaliku teega. Kui sissesõudutee oleks ohtlik, siis pidi vastustaja seadma Veskiviigi sadamale piirangud või selle sulgema; seda ei tehtud, seega ei ole võimalik kõnelda mistahes ohust. Resolutsioonis tugineb vastustaja SadamaS § 44 lg 1, millega ettekirjutus seonduda ei saa, kuna p-1 -3 on ettekirjutuse tegija pädevuses juhtida tähelepanu õigusrikkumisele või esitada nõue selle lõpetamiseks; esitada vajaduse korral nõue ettekirjutusega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks; või kohustada tegema edasise tegevuse 5 3-12-131 õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ühtegi konkreetset nõuet ettekirjutus ei sisalda, esitatud arusaamatud nõuded ei liigitu nende nõuete hulka, seega on ettekirjutus tehtud õigusliku aluseta. Ettekirjutus on tühine HMS § 63 lg 2 p 3,4,5 järgi. Kui kohus leiab, et see ei ole tühine, siis kuulub see õigusvastasuse tõttu tühistamisele. 14) Kaebaja esitas lisaks taustainformatsioonile ka uuesti kokkuvõtte täiendavatest seisukohtadest (tlk 86 I

1. kd)ja lisas Veskiviigi sadama kodulehe navigatsiooni kirjelduse koos kaartidega ( tlk 90 -93 I
2. kd)ja EÕK taotluse, milles jäi esitatud seisukohtade juurde. Ka edasiselt jäi kaebaja esitatud kokkuvõtete ja seisukohtade juurde rõhutades järgmist. Vastustajal ei ole pädevust anda välja haldusakti, mille täitmine sõltub teise haldusorgani diskretsiooniotsusest, veel vähem seada tähtaegu selle otsuse täitmiseks. Suur-Holmi sadamal ei ole ühestki seadusest tulenevalt igakülgset kohustust Veskiviigi sadamale juurdepääsu tagada ega tagada ühegi teise sadama liiklusohutust. Veskiviigi sadamale on olemas mitu ohutut juurdepääsu ja Suur-Holmi sadama ujuvkaid ei ole tekitanud ohtlikumat ega ohtlikku olukorda. Nad on seaduslikud ehitised EhS § 72 lg 5.1 alusel, kantud ehitisregistrisse ja omavad kasutusluba. VTA ettekirjutus on vastuolus haldusakti proportsionaalsuse põhimõttega ning kaebaja ei ole andnud lubadust teostada konkreetsete parameetritega süvendustöid, samas on kaebaja siiski teinud süvendustöid. Antud juhul ei puutu asjasse määrus „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“. Kaebaja ei soovi täita VTA tühist ettekirjutust tervikuna, ta ka ei pea seda täitma kehtiva õiguse alusel. Kaebaja jääb seisukohale, et Tallinna RK viidatud otsuses 3-08-1424 ei ole õigusliku olukorra muutust arvestatud, nimelt EhS § 72 lg 5.1 sätestatud normi jõustumisega kohus asjaolusid ei käsitlenud, kuna see ei olnud vaidluse esemeks. Käesolevas menetluses on kaebaja esile toonud asjaolu, mis annavad aluse järeldada, et VTA järeldus rajatiste meresõiduohutusest on väär ja otsus õigusvastane. See nähtub faktilisest olustikust, rajatise eksisteerimise kestel ei ole täheldatud veeliikluses ohtlikku olukorda, õnnetust. Veskiviigi sadama kodulehel sisaldub navigatsiooni juhis sadamasse pääsuks, milles ei ole ühtegi viidet ohule või ohtlikkusele. Veskiviigi sadama kodulehelt nähtub, et sadamasse sissesõidu faarvaatri ehk laevatee sügavus on käesoleval ajal 1,9 m; viited lateraalsüsteemi olemasolule, mh kodulehel leiduvatele kaartide andmetele kinnitavad dokumentaalselt kaebaja väidet, et sinna sadamasse on ohutu sissesõidutee olemas, see kuumutab VTA oletuse kaebaja ujuvkaide ohtlikkusest. Suur-Holmi sadamarajatised on praeguseni toiminud, kaide lammutusnõudega on venitatud aastaid ja ohtu neist rajatistest ei ole tuvastatud, sellest järeldab kaebaja, et tegelik oht puudub ning on esitatud ebaproportsionaalne nõue kaide lammutamiseks või vee-ala süvendamiseks väljaspool sadama akvatooriumi, eriti olukorras, kus lubatud laevatee rajab Haapsalu linn niikuinii, kui saab selleks rahalised vahendid. Veskiviigi jt sadamate kogu laevaliiklustee suunamine läbi Suur-Holmi sadama halvendab selle sadama enda liiklusohutust, kuna akvatooriumi suurus on piiratud. Kaasatud isiku seisukohad toetavad kaebaja seisukohti. Ujuvkaid on seaduslikud ehitised hoolimata Tallinna RK otsuses nr 3-08-1424 märgitust, mis viitas vajadusele ujuvkaid VTA –ga kooskõlastada. Kaebaja toetub siinkohal kehtivale EhS § 72 lg 5.1 ja märgib, et kuna märgitud kohtuotsuse aluseks olnud faktiline olustik on teistsugune, siis ei puutu ujuvkaide kooskõlastus asjasse. Ujuvkaid on kantud 6 3-12-131 ehitisregistrisse ja omavad kasutusluba (ehitisregistri kood 220260636). Ehitisregistrisse kandmiseks edastas andmed Haapsalu linn. Tulenevalt HMS § 54 proportsionaalsuse põhimõttest on ettekirjutus sellega vastuolus. Ujuvkaide pikkus on 120 m ja jääb arusaamatuks, miks peaks niigi põhjendamatult laia 20 m läbipääsu tagamiseks eemaldama sellise rajatise, suurimate väikelaevade laius on max 5-6 m, Veskiviigi sadam ei ole suuteline vastu võtma nt Muhu väina regati ajal silduvaid 80 m sügava süvisega veesõidukeid. Kui kaebaja ujuvkaid eemaldada, siis lakkab tegutsemast sisuliselt Suur-Holmi sadam, ka vanim jahtklubi tegevus, sadamas tegutsevate äriühingute tegevus. Teise sadama mugavuse huvides on ebaproportsionaalne lammutada ligi 60 000 eurot ,maksnud ujuvkai, mõttetuks muutuvad ka püsisilla tugevdamiseks tehtud investeeringud ca 300000 euro ulatuses, millele lisanduvad asendustäitmise kulud. Ujuvkai osaline lammutamine on praktikas võimatu (EhS § 23 lg 5; VeeS § 22.5 lg 1), samas puudub vastav praktika. Kaebaja ei ole kunagi andnud lubadust teha konkreetse suurusega süvendustöid, kuigi tellis 8 m laiuselt ning 2,5 m sügavuselt süvendustööd ning nende parameetritega tööd teostati. Kaebaja ei soovi VTA tühist ettekirjutust täita tervikuna, ka ei taotle ta selle täitis tähtaja pikendmaist. Kaebaja oli pakkunud välja kohtule sündmuskoha vaatluse põhjusest, et selliselt saab kohus parema ülevaate sadamate asukohast ja asjaolusid on raske kirjeldada, looduses saab vaadelda, et Veskiviigi sadamasse pääseb veesõidukit vigastamata. Käesoleval ajal kaebaja tasulisi sadamateenuseid ei osuta, mistõttu tema tegevuse suhtes SadS § 1 lg 1 p-st 2 tulenevalt sama seaduse 2. peatüki sätteid ei kohaldata. Järelikult on ebaõige kohaldada kaebaja suhtes SadS § 4 lg-t 6. Kaebaja on toetunud oma seisukohtade selgitamisel ja järelduste tegemisel VTA 28.07.08 a kirjale ujuvkaide mittekooskõlastamisest; Haapsalu linnavalitsuse kirjale keskkonnaministeeriumile; Haapsalu linnavalitsuse kirjale Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile; Haapsalu linnavalitsuse kirjale regionaalministrile; Haapsalu linna taotlusele KIK-ilt Tagalahe süvendustööde rahastamiseks; Haapsalu Tagalahe süvendusprojektile ja selle seletuskirjale, Haapsalu linna 2009-2013 ja 20102015 aasta arengukavadele; Haapsalu linna 2012-2017 a arengukava projektile, selle juurde kuuluvale tegevuskavale. Kaebaja pidas vajalikuks selgitada olukorda fotodega sadamatest, Veskiviigi sadama sissesõidutee algusest jms materjalidega. AS Evore on jätkuvalt ja läbivalt seisukohal, et ta on Suur-Holmi sadama pidajana taganud liiklemise ohutuse, temale esitati ettekirjutusega õigusvastaseid nõudeid ja varasemad vaidlused ei käsitle niisuguseid küsimusi, et nendega peaks käesolevalt arvestama. Suur-Holmi sadamale, Veskiviigi ning Haapsalu Veskiviigi sadama (sadama pidaja Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ) on registreeritud sadamaregistris, neile on määratud akvatooriumid. Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid määrati Vabariigi Valitsuse 02.02.2007 korraldusega nr 71 ja Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumide piirid Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldusega nr 285. Tingimust, et sadama valdajal tuleb teenindatavate veesõidukite süvise määramisel arvestada korraldusega nr 71 määratud Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire kaebaja tagab. AS Evore paigaldas 2007. a augustis Haapsalu Tagalahte talle määratud akvatooriumi piiresse ujuvkaid ja taotles 18.06.2008 Veeteede Ametilt (edaspidi VTA) neile kooskõlastust. VTA ei kooskõlastanud 28.07.2008 otsusega nr 5-6-5/1724 ujuvkaide paigutust põhjendusel, et need sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ja lahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud kasutama liiklemiseks sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala, meresõiduohutuse tagamiseks tuleb jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune 7 3-12-131 läbipääsuala ning et ametil puuduvad endal võimalused uue üldkasutatava veetee rajamiseks. Kaebajale ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel ja põhjusel on sellised nõuded seatud või missugust ohtu vastustaja ettekirjutuse tegemisel näeb. Varasemad kohtulahendid ei käsitlenud neidsamu küsimusi. AS Evore esitas Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724 tühistamiseks Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.04.2010 otsusega nr 3-08-1424 AS Evore kaebuse rahuldamata, leides, et ka akvatoorium on veetee osa ning AS Evore oli kohustatud sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaid Veeteede Ametiga kooskõlastama (meresõiduohutuse seaduse (

) § 48). Ringkonnakohus leidis 16.12.2009 otsusele nr 3-08-1472 tuginedes, et akvatooriumi piiritlemine ei tähenda, et akvatooriumi koosseisu hõlmatud vee-ala minetaks oma õigusliku režiimi. Kaebaja leiab, et kuna vaidlusalused küsimused olid teistsugused, siis käesolevalt on temal spetsialisti J.Nuut arvamus ja see väärab VTA tegevuse. Veesõidukite liiklemist kaebaja ujuvkaid ei takista, läbipääsu akvatooriumist antud juhul liiklemiseks ei vajata, kuna see ei ole ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse; ka ei sea ujuvkaid ohtu ühegi teise veesõiduki liiklemist, sellist ohtu ei ole senimaani ilmnenud, puuduvad õnnetused ning oht on selliselt ka sisustamata. Ettekirjutus on tühine, sest sellest ei ilmne arusaadavalt, kuidas peaks haldusakti täitma. Väljaspool oma akvatooriumi piire puudub kaebajal õigus süvendustöid teha. Läbipääs Suur-Holmi sadama akvatooriumist on tagatud nii läbi kui ümber selle, täiendavateks tegevusteks puuduvad kaebajal tegevusload. Vajalike tegevuslubade hankimine võtab ettekirjutuse täitmise tähtajast kauem aega. Veeteede Amet ei ole pädev nõudma kaebajalt ujuvkaide lammutamist. Lammutamiseks ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusel. Kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega, ei ole vastustajal alust eeldada, et kohalik omavalitsus vastava loa annab. Seejuures tuleb loa saamiseks kooskõlastada ehitusprojekt Tehnilise Järelevalve Ameti jm EhS § 19 lg-s 33 nimetatud asutustega, kelle seisukoht ei pruugi vastustaja omaga kattuda. Lubamatu on olukord, kus haldusorgan saab isikut haldusaktiga pandud kohustuse mittetäitmise eest karistada, kuigi kohustuse täitmine ei sõltunud lõplikult isikust endast. Ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad, vaid nad on betoonkai üks osa. Tegemist on seaduslike rajatistega, mida tõendab kohaliku omavalitsuse poolt ehitusprojekti kooskõlastamine, ehitiste kandmine ehitisregistrisse ja sadamaregistrisse ning kasutusloa väljastamine. Neid ehitisi tuleb ehitusseaduse (EhS) § 72 lg 51 alusel lugeda õiguslikul alusel rajatuteks. Vastustajal puudub pädevus ehitus- ja kasutuslubade õiguspärasust hinnata. Ettekirjutus on motiveerimata, vastuoluline ja sisaldab valesid faktiväiteid. Kaebaja ei osuta tasulisi sadamateenuseid, seega on viide SadS § 4 lg-le 6 ebaõige. Tegelikult puudub Haapsalu Tagalahel laevatee, see lõpeb Bürgermeistri holmi juures Tahu laevateelõiguga. Suur-Holmi sadama akvatoorium ei ole ainuvõimalik tee naabersadamasse, Suur-Holmi sadamast väljapoole jääv veeala on käsitletav Veskiviigi sadama sissesõiduteena. Suur-Holmi sadamat ei läbi ükski laevatee, mistõttu on kohatu vastustaja viide Soome mereadministratsiooni soovitusliku iseloomuga projekteerimistingimustele laevateede projekteerimiseks sügavusega 2 m ja laiusega 20 m. Läbipääsu mõõtmetele on samaväärsed oluliselt suuremate sadamate kui seda on Veskiviigi sadam sissesõiduteega. Veskiviigi sadamasse sisenevale maksimaalselt 5 m laiusele laevale on vaja vaid 3 m laiust ja 2 m sügavust vett, ülejäänud vesi võib olla 1,2 m sügavune. Seega jääb arusaamatuks, miks on Vesiviigi sadamal vaja 20 m laiust ligipääsu. Veskiviigi sadama võime 2 m süvisega laevade vastuvõtmiseks on väike, so kuni 5 laeva, kuid tegelikult ei suuda Veskiviigi sadam oma praeguse infrastruktuuri juures selliste gabariitidega laevu üldse teenindada. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et Veskiviigi sadama veeliiklus, juurdepääsuteed ja 8 3-12-131 kaide asetus lahendatakse hetkel menetluses oleva detailplaneeringuga. Viie aasta jooksul ei ole ükski laev kunagi kaebajalt läbipääsu soovinud ja tulevikus kindlasti ei soovitagi, sest sellega kaasneks Vabariigi Valitsuse 19.05.2004 määruses nr 195 ettenähtud 24-tunnine etteteatamis- ja registreerumiskohustus. Sadamapidajal ei ole kohustust tagada sadamast väljapoole jääval alal läbipääs. Tõendamata ja põhjendamata on väide, et väljapool Suur-Holmi sadamat on navigeerimine ohtlik. Ettekirjutus on antud Veskiviigi sadama omaniku huvides, sest SadS § 4 lg 3 kohaselt korraldab sissesõidutee haldamist ja hooldamist sadama pidaja. See, et Veskiviigi sadama pidaja ei ole seni sadama sissesõiduteed süvendanud, kinnitab, et Suur-Holmi sadama akvatooriumist väljaspool asuv Veskiviigi sadama sissesõidutee ei ole ohtlik. Ettekirjutuse nõue tagada läbipääs läbi või ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi ei liigitu SadS § 44 lg 1 p-des 1-3 sisalduvate nõuete hulka, seega on ettekirjutus antud õigusliku aluseta. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. EÕK taotluses märkis kaebaja, et ettekirjutuse täitmine ja sunnivahendi rakendamine on äärmiselt ebaproportsionaalne. Veskiviigi sadamal puudub kasutusluba ning akvatooriumi madaluse tõttu võimekus võtta vastu arvestatavas koguses 2 m sügavust nõudvaid aluseid. Sellisele sadamale juurdepääsu võimaldamine Suur-Holmi sadama rajatisi lammutades ei ole mõistlik. Suur-Holmi sadam suudab sellise suurusega aluseid teenindada kümnetes kordades rohkem, samuti on rajatud suuri kulutusi tehes toimiv infrastruktuur, mille lammutamine tooks kaebajale kaasa suure materiaalse kahju. Vastustaja poolt 2 x 20 m läbipääsu tagamise nõue on ebaproportsionaalne, arvestades vastustaja senist praktikat ja sadamaregistris leiduvaid andmeid Eesti sadamate vastavate olude kohta. Samuti ei ole selline nõue kooskõlas Euroopa riikides levinud praktikaga. Kuna Veskiviigi sadamasse on võimalik sõita vaid 5 m laiuse laevaga, jääb arusaamatuks, miks peab ligipääs olema 20 m laiune. Viited Soome laevateedele esitatavatele nõuetele on asjakohatud, sest Suur-Holmi sadamat ei läbi laevatee ja Veskiviigi sadama vastuvõtu võime on oluliselt väiksem. Veskiviigi sadam ei suuda oma praeguse infrastruktuuri juures selliste gabariitidega laevu üldse teenindada. Põhjendamatult laia läbipääsu tagamiseks 120 m pikkuse ujuvkai eemaldamine ei ole proportsionaalne. Lisaks ujuvkaide lammutamise maksumusele tekiks kaebajal 360 000 € suurune kahju. Veskiviigi sadamal on olemas oma sissesõidutee ja Suur-Holmi sadama akvatooriumi kasutamine ei ole ainuvõimalik ega ohutum, vaid ainult mugavam. Veskiviigi sadama pidaja ei ole teinud mingeid kulutusi omale sügavama sissesõidutee rajamiseks. Hetkel taotleb Haapsalu Linnavalitsus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust Haapsalu Tagalahe süvendamiseks. Ujuvkaide lammutamine tähendaks Suur-Holmi sadama tegevuse lõppu, tegu oleks pöördumatute tagajärgedega. EhS § 72 lg 51 jõustumisega kaotas Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus oma sisulise tähenduse rajatiste ebaseaduslikkuse küsimuses. Samuti on Haapsalu Linnavalitsusel kavatsus Haapsalu Tagalahte süvendada, mille tagajärjel muutuksid kaebaja kulutused ja kahju ujuvkaide lammutamisel asjatuteks. Kahju tekitatakse kaebajale ja Haapsalu linnale ning avalikule huvile. Kahju tekitamine kaebajale ei teeni avalikku huvi. Tegelik avalik huvi Suur-Holmi sadamast läbi- või ümberpääsuks puudub ja antud juhul tegutsetakse vaid Veskiviigi sadama huvides. Suur-Holmi sadamast linna pool asub ehitus- ja kasutusloata ning oluliselt madalama akvatooriumiga Veskiviigi sadam, mille sissesõidutee rajamine Suur-Holmi sadama pidaja kulul ei ole avalikes, vaid üksnes Veskiviigi sadama pidaja erahuvides. Haapsalu Tagalahel on toimunud süvendustööd, k.a vastustaja enda osavõtul. Veskiviigi sadamasse sisenevatele laevadele ujuvkaide kõrval navigeerides puudub mistahes oht. 9 3-12-131 Ohu puudumist tõendab Veskiviigi jätkuv kasutamine nelja aasta jooksul pärast ujuvkaide paigaldamist. Manöövrite rohkus või pöörde nurk ei kujuta laevaliiklusele mingit ohtu. SuurHolmi sadama ujuvkaide eemaldamiseta oli võimalik läbi viia Muhu väina regatt. Ujuvkaideta puudub võimalus Haapsalus ohutult silduda, ka see kõneleb avaliku huvi vastu, ettekirjutus seda ei arvesta. Kaebaja jääb seisukohale, et nagu Haapsalu linnavalitsus märkis, on ettekirjutus tehtud vaid silmas pidades mugavuse küsimust. Kaebaja ei ole kohustatud tagama kasutusloata Veskiviigi sadamale mugavamat ja lühemat sissesõiduteed, kui sinna pääseb ka mujalt. Veskiviigi sadama pidaja ei ole ise pidanud vajalikuks endale sissesõiduteed rajada. Veskiviigi sadam moodustati pärast Suur-Holmi sadama kaide asetust ning Veskiviigi sadama sissesõidutee mittekattumisele Suur-Holmi sadama akvatooriumiga viitab ka Vabariigi Valitsus oma korralduses. Tegelikkuses ei läbi ühegi sadama sissesõidutee Suur-Holmi sadamat, akvatooriumist läbipääs ei ole sadama sissesõidutee. Läbi või ümber Suur-Holmi sadama on võimalik pääseda vaid Veskiviigi sadamasse. Haapsalu sadama pidaja ei ole tegevust alustanud ja ilmselt ei kavatsegi seda teha, sest ta ei ole käesolevas haldusasjas oma seisukohti avaldanud, tema kaidel puuduvad kasutusload ja sadama akvatooriumi sügavus ei võimalda sadamana tegutseda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 15) Veeteede Amet palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud AS Evore kanda. Varasemalt läbitud menetlust ei saa jätta tähelepanuta; kaebaja tõlgendab seaduse nõudeid ebaõigesti, samuti sisustab ta valesti avaliku huvi olemasolu või puudumise. Ettekirjutus on tehtud avalikke huve silmas pidades, st tagada tuleb piirkonna ohutu laevaliiklus läbipääsemisel Haapsalu Tagalahe kaguossa. Vastustaja ei ole oma pädevuse piirest väljunud ja haldusaktil ei esine tühisuse aluseid. Vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk on saavutada ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtadesse, eelkõige Haapsalu Veskiviigi sadamasse. Selline läbipääsuala oli tagatud enne kaebaja poolt meresõiduohutuse nõudeid rikkudes ja seega õigusvastaselt läbi viidud ehitustegevust ( vastustaja esitab vastuse lisana piirkonna 2006. a hüdrograafiline mõõdistuse koos laevatee projektiga, lisa 1). Seega on ettekirjutus on suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks kooskõlas SadS § 44 lg 1, § 4 lg 5 toodud kohustuse mittejärgimisel. Ettekirjutus on vajalik avalikes huvides ning asja kiire lahendamine on vajalik ka vähemalt ühe 3-nda isiku (Haapsalu Veskiviigi sadama pidaja OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi) õiguste ja huvide kaitse tagamiseks. 30.10.2011 mõõdistusandmetest kajastavad hetkeolukorda, seega on kõnealuses piirkonnas navigeerimine puhtobjektiivselt ohtlikum, kui enne Suur-Holmi sadama välimiste sidumisrajatiste paigaldamist 2007. a (mil oli tagatud ning looduses tähistatud sirge 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala, laevatee kehtiva

-i tähenduses), kuna veesõidukid peavad nüüd liikuma ümber nimetatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala, kus 2meetrise sügavusega on tagatud käänuline läbipääsutee, mis selle kitsaimas kohas on vaid 4,6 meetrit lai, nüüdseks täpsustatud andmetel vaid 5,2 m lai (28.04.2011 mõõdistuse andmetel 4,6 m). Selline olukord on vaieldamatult ohtlikum kui varasem ning ainuvõimaliku loogilise järeldusena peab asuma seisukohale, et AS EVORE poolt läbi viidud ebaseaduslik 10 3-12-131 ehitustegevus on kahjustanud meresõiduohutust, mis ongi ainus kriteerium, millest

§ 48lg 1 sätestatud piirangu seadmisel tohib lähtuda.

Ka sadamaseaduse § 4 lg 6 käsib VA-l hinnata veeliikluse ohutuse aspekti (st, kas veesõidukit ei seata akvatooriumist läbipääsu võimaldamata jättes ohtu), mitte ainult läbipääsu ainuvõimalikkust. Ükski Veeteede Ametile teadaolev laevateede projekteerimiseks kasutatav juhendmaterjal (sh Soome Vabariigi vastav riiklik juhend), ei pea juba üldreeglina ohutuks alla 20-meetrise laiusega laevateid ja enamasti peaks ohutu laevatee olema veelgi laiem. Vaidlusaluste ujuvkaide (vastuse lisa 2, 28.04.2011 ja 30.10.2011 mõõdistusandmed koos sildumisrajatistega) ja faktiline olustik Haapsalu Tagalahel on toodud kaardil. Helesinisega märgistatud ala on antud piirkonnas sügavam veeala. Tumesinise katkendjoonega on märgitud antud piirkonna sadamate akvatooriumide piirid. Vaidlusalaste ujuvkaide asetus (vastuse lisa 2- vaade ujuvkaide asetusele) on märgitud kaardile katkendjoonega – põiki kaldaga paigutatud 37 m pikk (ujuvkai F) ja paralleelselt kaldaga paigaldatud 60 m pikk (ujuvkai H). 2 m sügavune ja 20 m laiune ala jääb kaardil märgitud heledamale veealale, kuhu on paigaldatud ujuvkai pikkusega 37 m.) Ujuvkaide H ja F paigaldamise õiguslikes aspektides (nagu seda on akvatooriumi õiguslik reziim, veetee olemasolu, ujuvkaide VA-ga kooskõlastamise õiguspärasus jm) tuleb lähtuda 12.04.2010 Tln Ringkonnakohtu otsusest nr 3-08-1424 ja 16.12.2009 Tln Ringkonnakohtu otsusest nr 3-08-1472. Nimetatud kohtuotsuseid tuleb käsitleda tõenditena ja ei ole põhjendatud kolmandat korda vaidlus samas asjas (osas, mis puudutab vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamist), samas esemes ja ulatuses. Veeteede Ameti otsust nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta, ettekirjutuse p 1.6 (vastuse lisa 7) õiguspärasuse tuvastamisel kaalus kohus nii formaalseid kui sisulisi asjaolusid sh pädevust, menetlusnõudeid, vorminõudeid, õigusliku aluse olemasolu volitusnormi (

§ 48lg 1) piiride ja eesmärgi järgimist.

VTA on olnud alati seisukohal, et AS-i EVORE kõnealune tegevus on olnud vastuolus meresõiduohutuse nõuetega ning otsustanud samadel asjaoludel 24.08.2009 karistada AS-i EVORE l laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja segamise eest

§ 811lg 2 järgi väärteomenetluse korras (lisa 3).

Otsus vaidlustati kaebaja poolt Harju Maakohtus ning ei ole tänaseni jõustunud, kuigi seda arutati juba 15.02.

1. Kuni käesoleva kui ka viidatud vaidluse lõppemiseni ei pea VTA otstarbekaks alustada probleemi lahendamist muude seaduses sätestatud vahenditega, mille hulka võib kuuluda ka kohtunõude lk 4 viidatud SuurHolmi sadama akvatooriumi piiride muutmise algatamine. Selle ja teiste võimalike meetmete mõju ning otstarbekuse üle otsustamiseks tuleb algatada täiesti uus ning uutele vaidlustele avatud protsess. Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramise menetlemise käigus eelmise sadamaseaduse alusel juhtis VA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui taotluse menetleja tähelepanu sellele, et akvatooriumi määramine taotletud kujul võib väljenduda tänaseks juba avaldunud probleemides. Vastupidiselt praegu kehtivale sadamaseadusele ei olnud VTA arvamus tookord akvatooriumi määrajale siduv. Kuigi asja lahendamiseks ei ole see teave otseselt vajalik, loetleb vastustaja kohtu palvel Haapsalu Tagalahes paiknevate sadamate akvatooriumide järjestuse ja ajad:
2. Haapsalu sadam – 24.12.1999;
3. Suur-Holmi sadam – 02.02.2007;
4. Westmeri sadam ja Westmeri jahisadam (sadam jagunes hiljem kaheks) – 09.08.2007;
5. Haapsalu Veskiviigi sadam – 25.06.
6. Ühtegi uut Haapsalu Tagalahte sadama akvatooriumi määramise taotlust VA andmetel hetkel menetluses ei ole. 11 3-12-131 Nagu VTA on (mh kaebaja seisukohti ära kuulates) välja selgitanud, võib ettekirjutuse eesmärgi saavutamiseks (st ettekirjutuse täitmiseks) olla mitu võimalust. Oluline aspekt ettekirjutuse p 3.3 ja 3.4 toodud asjaoludel (lisa 8,16.03.2011 istungi protokoll) ja VTA kaalutlustel olukorras, kus kaebaja on omaalgatuslikult teinud alternatiivseid tegevusi ehk süvendustöid ujuvkai H tagant. Tagalahe kui tervikliku mereala seisukohalt ja mereala kasutatavate sh Suur-Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva Veskiviigi sadamat külastavate veesõidukite laiused ulatuvad kuni 5 m-ni ja need ei mahu sellisesse süvendatud alasse sõitma. Kui enne vaidlusaluste ujuvkaide paigutust oli tagatud läbipääs 37 m laiuselt, siis minimaalselt saab ohutuks lugeda 2 m sügavust ja 20 m laiust ala. Lisaks laiusele on oluline ka sügavama veeala kuju. Ümber SuurHolmi süvendatud veeala lõpeb 90 kraadise pöördega. Olukorras kus AS Evore on ise esitanud seisukoha, et sellisel viisil ei ole ohutu laevade sildumine Suur-Holmi ehk tema enda A kaile (kohtuasjas nr 1472 kaebuse motiivist sõltumata tuleb seda asjaolu aktsepteerida). Eeltoodut arvestades jääb VTA ettekirjutuses esitatud kaalutluse juurde ehk ohutuks laevade liikumiseks vajaminev veeala ei saa olla väiksem kui 2 m sügav ja 20 m lai. Eelkõige saab rajada uue läbipääsuala ümber kaebaja poolt ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks nimetatud rajatised kas osaliselt või täielikult eemaldada. Välistada ei saa ka lahendust, millega tagatakse ohutu läbipääsuala olemasolu nimetatud rajatiste ümberehitamise teel. Et kaebaja on korduvalt avaldanud soovi säilitada Suur-Holmi sadamas võimalikult palju sildumiskohti ja juba süvendanud seal asuvate sildumisrajatistega külgnevat veeala, on VA arvamusel, et parimaks lahenduseks on uue läbipääsuala rajamine ümber Suur-Holmi sadama täiendava süvendamise teel. Seda on VA kaebajale ka selgitanud (viimati oma 17.01.2012 kirjaga, vastuse lisa 6). Arvestades SuurHolmi sadama sildumisrajatiste eemaldamise või ümberehituse kuludega (esimesed on vastavalt VA-le esitatud hinnakalkulatsioonile kuni 30 000 eurot) ning võimaliku sildumiskohtade vähenemisest tingitud saamata jäänud tuluga, ei oleks süvendustööde läbiviimine „selgelt ebaproportsionaalne töö“. VTA on tulnud kaebajale vastu ja jätnud talle endale õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähemkoormavaim viis. Vastuseks 10.02.2012 kohtu küsimustele rajatiste eemaldamisest ja ümberpaigutamisest leiab vastustaja, et eemaldamine tähendab rajatiste veekogust eemaldamist ning ümberpaigutamine tähendab ümberpaigutamist veekogu piires. Kuna mõlema töö eesmärgiks on tekitada 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala, tuleb seeläbi määratleda ka tööde täpne maht. Tegevused on esitatud alternatiivselt, kuna lõpliku otsuse selles asjas saab langetada alles siis, kui on välja selgitatud vastavad täpsed tehnilised võimalused (st ujuvkaide paigaldamisankrute tehniline seisukord, teisaldatud rajatiste hoiustamisvõimalused jne), aga ka töödeks vajaminevate lubade saamise ajaline mõõde. VTA alustab asendustäitmise tööde ettevalmistamisega kohe, kui on lõpuni selge, et kaebaja ei kavatse ettekirjutust täita. Siis saab ka selgeks, milliste töödega on tegemist õiguslikus mõttes ning millised load, kooskõlastused vmt peab seoses asendustäitmiseg taotlema. Seda enam on vajalik vastustajale kaebaja selgelt sõnastatud seisukoht selle kohta, kas ta soovib ettekirjutust täita (ja kuidas) või mitte. Kui kaebaja sooviks oleks täita ettekirjutus ja teha tööd mingiks konkreetseks tähtajaks, siis peaks ta näitama, kui kaua mingi tema konkreetne kavandatud töö aega võtaks; siis oleks VTA-l võimalik lahendada küsimus ettekirjutuse tähtaja pikendamisest ja osutada vajadusel ja võimalusel kaebajale ettekirjutuse täitmisel kaasabi. VTA on kaebajale (vaideotsuse p 2.3 ja oma 30.12.2011 kirjaga) selgitanud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotlemise korda ning hetkel ei nähtu, et kaebaja 12 3-12-131 oleks taotlenud kooskõlastusi, lubasid jmt või üldse astunud mingeid samme ettekirjutuse täitmiseks, mille pinnalt saaks konstateerida täitmise võimatust või isegi täitmise tähtaja pikendamise vajadust. Arvestades asjaoluga, et kaebaja avaldas 21.03.
7. a VTA-le valmisolekut viia läbi täiendavad süvendustööd juhul, kui osutub tema poolt
8. a teostatud süvendustööd ei ole läbi viidud kavandatud mahus (mida need ka ei olnud), sai VTA eeldada, et kaebaja on teinud ka vastavaid ettevalmistusi. Seda enam, et VTA-le oli teada, et kaebajale on Suur-Holmi sadama akvatooriumis süvendustööde läbiviimiseks 22.10.2010 väljastatud vee erikasutusluba kehtivusajaga kuni 22.10.2015 (vastus lisa 9), mille toimeala laiendamist oleks kaebaja saanud soovi korral taotleda (st tegemist ei oleks olnud uue loa taotlemise, vaid olemasoleva loa muutmisega, mille menetlemine oleks eelduslikult võimalik lihtsustatud korras). Samuti ei saanud kaebajale ootamatult tulla läbipääsuala tagamiseks kohustav ettekirjutus, kuna selle ettevalmistav menetlus oli ettekirjutuse andmise ajaks kestnud ligi aasta (vt ettekirjutuse p 3.1–3.6). Seetõttu võttis kaebaja kunstlikke probleeme püstitades ja ettekirjutuse täitmisega viivitades endale riisiko, et asendustäitmise korras rakendab VTA ettekirjutuse täitmiseks kiiremat alternatiivi, mis võib olla kaebajale ebasoodsam variant (nagu kaebaja on VTA-le selgitanud). Asendustäitmise viisi valiku on tinginud just vajadus tagada avalike huvide ja 3-nda isiku õiguste kaitse aegsasti, enne väikesadamate navigatsioonihooaja algust. Kuna vastavalt AS-ile EVORE väljastatud vee erikasutusloa tingimustele, ei ole süvendustööde läbiviimine Haapsalu Tagalahes ka võimalik 01.04–15.07 ega 01.09–31.
9. on see asendustäitmise viis ilmselt ka ainuvõimalik. Kaebaja väited sellest, et ta ei ole kohustatud läbipääsu tagama, on jõustunud kohtulahendiga ümber lükatud ja vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 haldusasjas 3-08-1424 tehtud lahendi p 27 väljendatud seisukohaga. Sadamateenuste osutamiseks ei ole kehtiva sadamaseaduse alusel vajalik taotleda spetsiaalselt tegevusluba. Küll aga oli sellise loa (sadamapassi) olemasolu nõutud eelmise sadamaseadusega. Suur-Holmi sadama kohta sellist luba veeliikluse ohutuse nõuete täitmata jätmise tõttu ei väljastatud, Veskiviigi sadama kohta aga küll (03.03.2009). Tuleb ka silmas pidada, et praeguse Haapsalu Veskiviigi sadama sildumiskohad olid aktiivses kasutuses juba ammu enne kummagi sadama moodustamist ja sadamateenuste osutamist eelmise sadamaseaduse tähenduses. VTA on ettekirjutuse andmisel (ja eriti ajastamisel) tõendeid hinnates tõepoolest kaalunud võimalust, et Haapsalu Linnavalitsus rajab Haapsalu Tagalahte uue ohutu laevatee, mis ennistaks varasema olukorra veeliikluse ohutuse aspektist. Seetõttu on seda küsimust ka ettekirjutuse p 3.6 kajastatud ning nagu seal öeldud, puuduvad VTA-l andmed, et Haapsalu Linnavalitsus asuks seda projekti teostama. Asjaolu, et linnavalitsus pöördus 13.01.2012 Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega selle projekti rahastamiseks, lubab pigem järeldada, et Haapsalu linnal endal vastavad vahendid puuduvad. Kui aga kaebaja omab kindlust, et selline laevatee mõistliku aja jooksul rajatakse, ei tohiks tema jaoks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala tõkestavate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni kõnealuse projekti realiseerumiseni. VTA pädevuse küsimuses jääb vastustaja seletuste juurde, mis ta on andnud, sj 19.12.2011 vaideotsuse p 2.2 esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. VTA ei ole vaidlusaluse ettekirjutusega oma pädevust ületanud HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. SadS § 4 lg 5 ,

§-st 76 lg 1 ja § 77 lg 1 p 1 tuleneb, et VTA teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus. Akvatooriumide kasutamise õigusliku režiimi küsimus on vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamise vaidluses läbi arutatud kahel korral (kohtuasjas 3-081424 p 27 ja 3-08-1472 p 10) ja tulenevalt sellest on akvatoorium veetee osa, millele kehtivad 13 3-12-131

-is toodud nõuded veeteele, mille meresõiduohutuse aspekti hindamine kuulub VTA järelevalve alla. Seega

§ 2p-d 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol (Sad

S § 2 p 2). Ka laevatee mõistet tuleb käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala (

§ 2p 101) olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal.

Meresõiduohutuse aspekti seisukohalt on oluline vaadata mereala tervikuna, seda ei saa vaadata üksikute osade kaupa.

§ 76

ja § 77 pädevus on hõlmatud

§ 46lõikega 6 sh § 79 lg 3 järgse tegevusega.

Seletuskirja kohaselt ei panda sellega Veeteede Ametile seadusest tulenevat omaalgatuslikku kohustust (SE sõnastuses „...Samuti välistatakse Veeteede Ameti kohustus kõrvaldada laevaliiklust ohustavad või segavad objektid sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Nõue sissesõiduteedelt takistusi kõrvaldada tekitab riigile suuri ja ebamõistlike kulutusi“) eemaldada segav objekt sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteedelt, nii nagu see on üldkasutatava veetee puhul just ebamõistlike kulutuste vältimiseks. Antud juhul on SadS § 4 lg 5 suunavaks volitusnormiks eeltoodud sätetele ja täiendavalt SadS § 44 lg 5 toodule.

§ 48

lg 1 tähendusest ja mõttest tulenevalt on seadusandja pidanud vajalikuks seaduse tasandil reguleerida olukorda, kui ei järgita Ehitustegevuse korda (

§ 48lg 2) ja ka Eh

S-st tulenevaid nõudeid. Ehitustegevuse piirangu

§ 48lg 1 olemusest ei saa see olla õiguslikuks aluseks määratlemata juhtudel.

Ehitustegevuse korrast tulenevad õigused ja kohustused sadama pidajale sh ka vastutus, mis omakorda on allutatud VA riiklikule järelevalvele ja diskretsiooniotsuse toimele

§ 48lõike 1 mõistes.

Ettekirjutusest tulenebki, et haldusakt, (kehtestatud piirang vaidlusaluste ujuvkaide sellisele asetusele) mida AS EVORE rikkus on 28.07.

1. a Veeteede Ameti otsus nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta (toodud ettekirjutuse
2. punktis, õigusrikkumise sisu p 1.6). Vaidlusaluste ujuvkaide puhul (kasutusotstarvet, kasutamise viisi ja ujuvkaide tehniliselt iseloomustavaid tunnuseid arvestades) tuli ka enne EhS muudatuste jõustumist ja tuleb ka praegu kehtiva seaduse regulatsiooni kohaselt lähtuda

§ 48lg 2 toodud nõuetest.

Ujuvkaid tohib paigaldada ehitustegevuse planeerimise raames ainult kooskõlastatult VA-ga

-i nõudeid järgides. See asjaolu on kohtus juba selgeks vaieldud ning seda tähendust ei muuda EhS rakendussäte § 72 lg 5 1. Ehitustegevust veeteel tuleb vaadelda laiemalt (eraldiseisvalt EhS –st), mis hõlmab igasuguste asjade ja objektide paigaldamist veealale sh piiratud veealale, milleks on akvatoorium. Hüdrotehnilised tööd, veekogusse paigaldatavad ehitised, rajatised, asjad sh ujuvasjad ehk siis kõikvõimalik, mida inimtegevuse tulemusena veekogusse panna annab tuleb käsitleda

§ 48lg 2 ehitustegevusena ja nende meresõiduohutuse aspekti kaalub VTA.

Vaidlusaluste ujuvkaide asjas on ehitusregistri andmete tähendus informatiivne ja statistiline ning ei oma sisulist puutumist käesolevas asjas (17.12.2002 Vabariigi Valitsuse määrus "Riikliku ehitisregistri" asutamine ja pidamise põhimäärus nr 405 § 24). Vastustaja lisab tomikusse ja menetlusosalistele:

1. a eelsed mõõdistusandmed koos laevatee projektiga „Tagalehe joonis nr 4“ (Joonisel on näha kaid, mis 2006 a. olemas olid, 2 m isobaat, sügavusandmed ja projekteeritud navigatsioonimärgistus. Lisa 1-2007 eelsed mõõdistusandmed; 28.04.2011 ja 30.10.2011 mõõdistusandmed koos sildumisrajatistega. Lisa 2-täpsem vaade ujuvkaide asetusele; VTA 24.08.2009 otsus väärteoasjas nr 1-8-9/16; asendustäitmise kulude kalkulatsiooni; VTA 30.12.2011 kirja nr 5-6-1/2570 AS-ile EVORE; VTA 17.01.2012 kiri nr 5-6-1/2570 AS-ile EVORE; 28.07.
2. a Veeteede Ameti otsus nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta; 16.03.2011 istungi protokolli; KK -1517 loa. Kohtuistungil jäi VTA oma selegituste ja seisukohtade juurde ja ei nõustu kaebaja esitatud nn ekspertarvamuse tõendina arvestamisega ja kui kohus sellega arvestab, siis esitatud tõend ei ole asjakohane, sisaldab õiguslikke ebaõiged järeldusi, see ei saa tõendada VTA ettekirjutuse õigusvastasust, spetsialisti pädevuses ei ole õigusküsimuste lahendamine. 14 3-12-131 Kokkuvõttes nähtub, et ettekirjutuse nõue ujuvkai eemaldamise/ümberpaigutamise osas on korrelatsioonis vajalike mõõtmetega ohutu läbipääsuala tagamiseks ning kaebajale on eelnevalt selgitatud, et soovitud eesmärgi saavutamiseks ei ole ilmtingimata vaja ujuvkaisid eemaldada ja kaebajale on jäetud võimalus valida vähemkoormavam viis nõutud vahemaa saavutamiseks. Haapsalu linna perspektiivid teha süvendustöid on endiselt suunatud kaugesse määramatusse tulevikku, nendega ei ole võimalik veel arvestada. Kaebaja enda poolt tehtud süvendustöö tulemust ei saa hinnata ohutut liiklemist tagavaks ning kaebaja endiselt jääb umbmäärakse, kui viitab, et olukord on muutunud. Faktiliselt ei ole kaebaja tänaseni ujuvkaisid eemaldanud, ta kinnitab hoopiski soovimatust need ise eemaldada. Kaebaj ei esitanud tõendeid, et ta on teinud töid, et saaks kõnelda, et ta muul viisil on ettekirjutuse eelse seisu taastanud. Avalikkuu huvi sisustab kaebaja ja kaasatud isik valesti, kaebaja on asjakohatult ületähtsustanud Veskiviigi sadamat puudutada asjaolud. Ettekirjutuse meede on kohane ja vajalik. Vastustaja on tuvastanud ujuvkaide mittevastavuse meresõiduohutuse nõuetega ning kaebajalt nõutakse endise olukorra taastamist ohu tõttu veesõidukitele ja see oht ei ole ära langenud. Nõudest ja eelnevast menetlusest on või peab olema kaebajale üheselt mõistetav, et soovitakse saavutada olukord, mis oli enne, kui kaebaja paigaldas ujuvkaid. Enne ujuvkaide paigaldust oli tagatud läbipääs 37 m laiuselt; minimaalselt saab ohutuks lugeda 2 m sügavust ja 20 m laiust ala; see on läbi arutatud ja leidnud kinnituse kahes kohtuasjas, need otsused on jõustunud. EhS § 72 lg 51 ei muuda

-st ega SadS-st tulenevate nõuete tähendust nende olulises eesmärgis meresõiduohutuse tagamisel ja nendes toodud volitusnormid kehtivad EhSst eraldiseisvalt. Ujuvkaide sellise asetuse paigaldamise piirang oli kaebajale esitatud 2008. a, piirang on õiguspärane ja sellega tuleb jätkuvalt arvestada. HAAPSALU VANA JAHTKLUBI OÜ SEISUKOHAD (kolmas isik) 16) Vastustaja teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus. Vastavalt SadS § 42 lg-le 3 teostab riiklikku järelevalvet SadS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle vastustaja. Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi

) § 76 lg 1 kohaselt on vastustajal pädevus ka riikliku järelevalve teostamiseks meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.

§ 77

lg 1 p 1 sätestab riikliku järelvalve eesmärgi, milleks on tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus. SadS § 4 lg 5 kohutab sadama pidajat tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sissesõiduteel toimuks vastavalt

alusel kehtestatud korrale. SadS § 44 lg 1 kohaselt on SadS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ettekirjutus, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks; 2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või 3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. SadS § 44 lg 3 kohaselt võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik SadS § 44 lg 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 960 eurot, juriidilise isiku puhul 3200 eurot. 15 3-12-131 Kaebaja paigaldas Suur-Holmi sadama akvatooriumisse L-tähe kujulise ujuvkai juba 2007. a juulis-augustis, millega sisuliselt suleti laevaliiklus sadamast kagu poole ehk Haapsalu Veskiviigi sadamasse. Kuna Haapsalu Tagalaht on madal ja lahte läbiv sügav kanal jääb Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride sisse, saavad pärast ujuvkai paigaldamist Suur-Holmi sadamast kagu poole sõita vaid madala süvisega laevad. Vaidlust ei ole ega saa olla selles, et ettekirjutuses viidatud ehitustegevus on kaebaja poolt läbi viidud ilma vastustaja kooskõlastuseta meresõiduohutuse nõudeid rikkudes. Arvestada tuleb Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga haldusasjas nr 3-08-1424 (kohtuotsuse p 27) ja Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-08-1472 (kohtuotsuse p 10), et akvatoorium on veetee osa, millele kehtivad

-s toodud nõuded veeteele, mille meresõiduohutuse aspekti hindamine kuulub vastustaja järelevalve alla. Seega

§ 2p-s 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol, mis tuleneb Sad

S § 2 p-st 2.

§ 2

p 101 kohaselt tuleb ka laevatee mõistet käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala, olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 308-1424, et

§ 48

on kohaldatav veetee suhtes ning sadama sissesõidutee ja akvatoorium veetee osana allub vastustaja järelvalvele. Ringkonnakohus nõustus seisukohaga, et

§ 48

lg 2 alusel kehtestatud ehitustegevuse kord kohustab ehitustegevuse veeteedel kooskõlastama vastustajaga. Kokkuvõtteks nähtub, et VTA ei ole ületanud pädevuse piire, ta on arvestanud kohaldamisele kuuluvaid asjakohaseid õigusakte ning jõustunud kohtulahendeid. Kaebaja õigusvastaselt paigaldatud ujuvkai takistab laevaliiklust, on meresõiduohtlik ja seetõttu lubamatu. Tallinna Ringkonnakohtu 12. 04. 2010. a otsuse p-s 28 on juba põhjalikult käsitletud seda, et vastustaja 28. 07. 2008. a otsus nr 3-08-1424, millega jäeti kooskõlastamata

§ 28lg 1 alusel ujuvkai paigutus Suur-Holmi sadamas, on õiguspärane ja põhjendatud.

Ringkonnakohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud otsusega hinnanud ehitustegevust veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja tuvastas, et kaebuse esitaja rajatiste tõttu on veesõidukid sunnitud liiklemiseks kasutama ohtlikku veeala, rajatised kahjustavad meresõiduohutust ja on seetõttu lubamatud. Käesolevaks ajaks ei ole eelnimetatud olukord muutunud, mistõttu vastustaja on teinud kaebajale ettekirjutuse, mille eesmärk on saavutada ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtadesse, eelkõige Veskiviigi sadamasse. Ettekirjutus on vajalik avalikes huvides ning et asja kiirem lahendamine on vajalik ka vähemalt ühe kolmanda isiku (Haapsalu Veskiviigi sadama pidaja OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi) õiguste ja huvide kaitse tagamiseks. Eelnimetatud läbipääsuala oli tagatud enne kaebaja poolt meresõiduohutuse nõuete rikkumist ja õigusvastaselt läbi viidud ehitustegevust. Seega on ettekirjutus suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamisele ning vastustaja kooskõlastuseta, st õigusvastaselt paigaldatud ujuvkai tuleb kõrvaldada Suur-Holmi akvatooriumist, sest see takistab endiselt laevaliiklust ning on meresõiduohtlik. Enne vaidlusaluste ujuvkaide paigutust oli veesõidukitele tagatud läbipääs 37 m laiuselt, kuid nüüd peavad veesõidukid liikuma ümber nimetatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala, kus 2-meetrise sügavusega on tagatud käänuline läbipääsutee, mis selle kitsaimas kohas on vaid 4,6 meetrit lai, nüüdseks täpsustatud andmetel vaid 5,2 meetrit (

1. aprilli
2. a mõõdistuse andmetel 4,6 meetrit). 16 3-12-131 Suur-Holmi sadama kaguosas olevat Veskiviigi sadamat külastavate veesõidukite laiused ulatuvad kuni 5 meetrini ja need ei mahu sellisesse süvendatud alasse sõitma. Laevateede projekteerimiseks Eestis kasutatava juhendmaterjali järgi loetakse ohutuks minimaalselt 20 m laiust ala, kuid enamasti peaks ohutu laevatee olema veelgi laiem. Lisaks laiusele on oluline ka sügavama veeala kuju. Ümber Suur-Holmi süvendatud veeala lõpeb nüüd 90 kraadise pöördega, mis on ilmselgelt varasemast ohtlikum. Kaebaja poolt läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust ning kaebaja väited sellest, et Veskiviigi sadamale pääsu tagamine on ebavajalik ja pelgalt mugavus, on asjakohatud ja paljasõnalised. Seda tunnistab tegelikult kaebaja ka ise oma
5. a kaebuse täienduste p-s 2.17, öeldes järgmist: ...samas kui läbi akvatooriumi sõites tuleks vastavalt ehtivale õigusaktidele ja sadamaeeskirjale ette teatada, registreeruda, oodata väljuvate laevade väljumist ja varustada laev vendritega, mis kokkuvõttes on hoopis ebamugavam praeguse olukorraga võrreldes. Eeltooduga kinnitab kaebaja ise, et läbipääsu tagamine on vastupidiselt hoopis ebamugavam vastustaja jaoks. Lisaks rõhutab kolmas isik, et kaebaja vaidleb endiselt asjaolude üle, mis on varasemas kohtumenetluses juba välja selgitatud. Kaebaja peab tagama Tagalahe kaguosas asuvate Veskiviigi ja Haapsalu sadama laevaliikluse ohutuse, kuid kaebaja ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud Suur-Holmi meresadama akvatooriumisse õigusvastaselt paigaldatud L-tähe kujulist ujuvkaid ning sellega on jätkuvalt sisuliselt suletud laevaliiklus sadamast kagu poole Haapsalu Veskiviigi sadama suunas, mistõttu kaebajat tuleb kohustada võimaldada Haapsalu Veskiviigi sadamasse suunduvatel laevadel oma akvatooriumist ohutut läbisõitu. Kaebaja asjakohatult arutleb selle üle, miks tema peaba tagama sügavamate aluste liikumise teistesse sadamatesse, kuna sellel esitatud väitel ettekirjutuses esitatud nõude suhtes iseseisvat tähendust ei ole; liiklusohutuse tagamist saab nõuda ka suunatult tulevikku ja selles küsimuses on Tallinna Ringkonnakohus oma selgitused eeldatult ammendavalt kaebajale Kaebajat ei ole kohustatud ilmtingimata ujuvkaid lõhkuma. Vastustaja on jätnud kaebaja otsustada ja valida, millisel viisil ta ettekirjutuse täidab. Kaebajal on õigus ja võimalus valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähemkoormavaim viis. Kaebaja saab rajada uue läbipääsuala ümber kaebaja poolt ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks nimetatud rajatised kas osaliselt või täielikult eemaldada. Välistada ei saa ka lahendust, millega tagatakse ohutu läbipääsuala olemasolu nimetatud rajatiste ümberehitamise teel. Et kaebaja on korduvalt avaldanud soovi säilitada Suur-Holmi sadamas võimalikult palju sildumiskohti ja juba süvendanud seal asuvate sildumisrajatistega külgnevat veeala, on ilmselt parimaks lahenduseks uue läbipääsuala rajamine ümber Suur-Holmi sadama täiendava süvendamise teel. Seda on vastustaja kaebajale ka selgitanud viimati oma
8. a kirjaga. Kui süvendustööd ei ole ilmatikuolude tõttu võimalikud, siis on kaebaja enda kohustus taotleda süvendustööde läbiviimiseks tähtaja pikendamist. Vastustaja on kaebajale vaideotsuse p-s 2.3 ja
9. detsembri 2011 kirjaga selgitanud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotlemise korda, kuid hetkel on selge, et kaebaja ei ole taotlenud kooskõlastusi, lubasid jmt või üldse astunud mingeid samme ettekirjutuse täitmiseks. 17 3-12-131 Kaebaja viited ettekirjutuse ebaproportsionaalsusele on asjakohatud, kuna 1) kaebaja pahatahtlikult ei täida oma kohustust tagada laevaliikluse ohutus ja 2) on vastustaja andnud talle selle jaoks võimaluse valida ise viis, kuidas seda teha. Vastustaja nõuet kooskõlastuseta ehitanud liiklusohtliku kai eemaldamiseks ei saa käesoleval juhul kuidagi pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja tegevusest tulenevaid takistusi ei ole kolmas isik Veskiviigi sadama pidajana kohustatud taluma, mistõttu tuleb kaebaja poolt õigusvastaselt tekitatud takistused liiklusohutuse tagamiseks kõrvaldada. Vastustaja on kaalunud võimalust, et Haapsalu linnavalitsus rajab Haapsalu Tagalahte uue laevatee, mis ennistaks varasema ohutu veeliikluse olukorra. Kaebaja poolt esitatud viited sellele, et Haapsalu linnavalitsus pöördus
12. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega selle projekti rahastamiseks ja et linnavalitsusel on plaanis süvendamine ette võtta, ei tähenda, et Haapsalu linn seda projekti ka tegelikult teostama asub. Kui aga kaebaja on veendunud, et selline laevatee mõistliku aja jooksul ka tegelikult rajatakse, tuleb varasemat läbipääsuala tõkestavad sildumisrajatised ajutiselt eemaldada kuni kõnealuse projekti realiseerumiseni. Kolmas isik jääb ka seisukohale, mist a juba avaldas EÕK kohaldamisel, et kaebaja ujuvakai mittekõrvaldamisel, mille puhul ei ole pädev asutus ega ka kohus tuvastanud nende paigaldamise õiguspärasust, võib tekkida reaalne ja tõsine oht veesõidukitele ning reisijate elule ja tervisele. Taolise ohu avastamisel tuleb viivitamatult lõpetada õigustrikkuv olukord. Esitatud nn eskpertarvamus ei päde, see on esitatud hilinemisega, nõustub vastustajaga. Kolmas isik palub jätta Aktsiaselts EVORE kaebus tervikuna rahuldamata ja mõista AS-lt EVORE välja Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ menetluskulud; esindaja esitab menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. HAAPSALU LINNAVALITSUS (kaasatud isik) SEISUKOHAD 17) 11.06.12 vastuses leiab linnavalitsus, et vastustaja ainsaks huviks saabki olla meresõiduohutuse tagamine, linn on huvitatud, et arvukad sadamate vaidlused ei tekitaks mainekahjut linnale. Haapsalu linn on huvittaud ohutust mereliiklusest, samas võimalikult paljude kaikohtade arvust ning normaalselt toimivatest väikesadamatest, mis kujundavad merelinna mainet. Vastustaja on ka õigesti märkinud, et üksnes Haapsalu linna püüd laevateede süvendamiseks ei ole õnnestunud, kuigi nüüdseks uuesti esitati rahastamistaotlus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Linnavalitsus soovib, et kahetsusväärne oleks olukord, mil vastustaja ettekirjutuse täitmine saaks eesmärgiks omaette; linnavalitsus ei ole pädev hindama, kas meresõiduohutus on tagatud, kuid insidente ei ole linnavalitsusele teada, sellest tulenevalt oleks kohane hinnata ettekirjutuse proportsionaalsust. 16.07.12 täpsustas linnavalitsus, et kaebaja kaid on paigaldatud vastustajaga kooskõlastamata ja vastustaja teostas mõõdistamistulemused, mis kinnitavad et läbipääsuala ei vasta ettekirjutuses toodud ja varem esitatud nõuetele. 2011 a 18 3-12-131 navigatsioonihooaeg möödus õnnetusjuhtumitetea ja ka Muhu väina regatt 2012 ei andnud alust eeldada, et navigeerimine on ohtlik. Enne võis olla kaguossa sildumiskohtadesse suundumine mugavam ja ohutum, kuid tänaseni ei ole olukord niipalju ohtlikum, et ohu vältimiseks oleks ainuvõimalik lahendus just 20 m laiuse laevatee süvendamine või 40 kaikoha likvideerimine. Kuigi linnavalitsus on ise koostanud laevatee projekti isegi 25 m laiuse kanaliga, on see ideaallahend, käesolevaks ajaks on ka teada, et rahastamise projekti elluviimine lükkus edasi. Linnavalitsuse projekt kinnitab vaid huvi süvendamise vastu. Kuivõrd vastustaja oli veendunud, et ohutuks liiklemiseks on vajalik 20 m läbipääsuala, see oli teada juba 2011a navigatsioonihooajal, siis mingil põhjusel tehti lõplik ettekirjutus alles 07.10.11.a. Vastustajal oli seega kaalutlusõigus, kas teha ettekirjutus (vastustaja vastus 10.02.12.a) ja ta saab kaaluda, kas nõuda meresõiduohutuse tagamiseks 20 m laiust ala; pakkudes kompromissi võimalust saab linnavalitsus asjast aru nii, et eksisteerib võimalus ka mitte esitada nõuet 20 m läbipääsuala suhtes. Kaebaja esitas linnavalitsusele kapten J.Nuut koostatud “Ekspertarvamuse meresõiduohutusest Suur-Holmi sadamas” ja ei ole teada, kas kaebaja selle kohtule esitas, kuid linnavalitsus lisab selle enda vastusele. Selles töös asutakse seisukohale, et 20 m laiune läbipääsuala ei ole põhejendatud. Kui likvideeritakse 40 sildumiskohta, siis võib see mereturismi mõjutada, kuid hetkel ei ole ka teada planeeritud tegevusi, mis seda võiks kinnitada, see on oletus. Sildumiskohtade arvu olulisust kinnitab Haapsalu linnavolikogu 18.06.10 otsus nr 64, millega tunnistati kehtetuks 21.12.07.a. otsus nr 175, so otsus, milega oli antud kooskõlastus MKM-le Suur-Holmi akvatooriumi vähendamiseks. Linnavalitsus kinnitab, et ei ole väljastanud kaebajale ettekirjutuses märgitud ujuvkaile eraldi kasutusluba; 15.03.04 esitas ehitise omanik ehitise teatise nr 151 olemasoleva ehitise kandmiseks ehitisregistrisse. Linnavalitsuse 25.03.04.a. korraldusega anti 26.03.04.a. kasutusluba nr 151 Westmeri 3 kinnistuga püsivalt ühendatud betoonkai kasutamise otstarbe muutmisele, mis on kantud ehitisregistrisse koodiga
13. 02.06.10 esitas kaebaja ehitise teatise ja mõõdistusprojekti, millega täpsustati registris oleva betoonkai andmeid ning ujuvkaid on registri järgi betoonkai osad. Lisab eskspertavamuse, linnavolikogu otsuse nr 64; ehitisteatise ja Haapsalu linnavalitsuse korralduse nr 238, ehitisregistri väljatrüki ( tlk 123- 141 II kd). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 18) Kaebaja esitatud haldusakti tühisuse tuvastamise nõue ja tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud ja tasutud riigilõiv tema enda kanda. 19) Nähtuvalt kaebuse asjaoludest tugineb ettekirjutus seaduslikele alustele ja on tehtud avalikke huve silmas pidades, st eesmärgiga tagada piirkonna ohutu laevaliiklus läbipääsemisel Haapsalu Tagalahe kaguossa. Ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtades oli olemas, kuniks kaebaja paigaldas oma akvatooriumisse VTA kooskõlastuseta ujuvkai, sellega halvenes olukord eelkõige Haapsalu Veskiviigi sadamasse sissesõidul. Kaebajal ei ole 19 3-12-131 tõendeid, et tema ujuvkai oleks saanud kooskõlastuse pädevalt organilt, so VTA-ilt ning et selliselt on ka õigustatud seisukoht, et toimus õigusvastane ehitustegevus. Kaebaja ei ole ettekirjutuse tegemise ajaks tõendanud, et piirkonna
14. a hüdrograafiline mõõdistus koos laevatee projektiga oleks muudetud selliselt, et esineks alus väita, et laevatee ei kulgeks varsemalt määratud korras ja kohas. Ettekirjutus on suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks ja see tuleneb SadS § 44 lg 1, § 4 lg 5 toodud kohustuse mittejärgimisest. VTA on kontrollinud hetkeolukorda, vastavalt 30.10.2011 mõõdistusandmetest nähtus, et kõnealuses piirkonnas navigeerimine on objektiivselt ohtlikum kui see oli enne SuurHolmi sadama välimiste sidumisrajatiste paigaldamist 2007.a. Kaebaja ei ole senimaani ümber lükanud ettekirjutuse andmeid, et enne tema ujuvkai paigaldamist oli tagatud ning looduses ka tähistatud sirgelt kulgev 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala. Kuigi kaebuse esitaja algatas vaidlusi küsimustes, mida mõista laevatee all jms, nähtub, et ettekirjutus pidas silmas laevateed kehtiva

tähenduses. Kaebaja tegevuse tulemusel peavad veesõidukid liikuma ümber kaebaja paigaldatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala. Käesoleva ajani on looduses tagatud vaid 2 m sügavusega käänuline läbipääsutee, mis selle kitsamas kohas täpsustatud andmetel on üksnes 5,2 m lai ( 28.04.2011 a mõõdistuse andmetel oli see 4,6 m). Seega ei saa kaebajale olla arusaamatu, missuguses tähenduses käsitletakse ohuteemat; VTA loeb olukorra muutmise tulemuse senisest ohtlikumaks, see on ohtlikum kui varasem ning ka kaebaja on ise kokkuvõtteks sunnitud nõustuma, et samasugust olukorda looduses enam ei valitse, kui see oli enne tema ujuvkai paigaldamist. Kuigi kaebaja on käesolevalt esile toonud nn mugavuse mõõtme, nähtub loogiliselt, et ka selle mõõtme kaudu endist olukorda, mis oli senisest soodsam/mugavam, ei valitse. Sellest tulenevalt on vastustaja õigesti ka märkinud, et AS EVORE poolt läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus on kahjustanud meresõiduohutust, st lähtunud kriteeriumist, millest

§ 48

lg 1 sätestatud piirangu seadmisel tohib VTA oma ettekirjutuse tegemisel lähtuda. Veeliikluse ohutuse hindamine on antud Sadamaseaduse § 4 lg 6 alusel VTA pädevusse. Kohus nõustub vastustaja poolse rõhutusega, et veeliikluse ohutuse aspektist ei saa lähtuda üksnes asjaolust, kas seal on üks või mitu läbipääsu, vaid seadusest tulenevalt hindab VTA, kas veesõidukeid ei ole seatud kaebaja akvatooriumist läbipääsul või ümber selle ohtu, kui kaebaja paigutas sinna ujuvkai. Looduses oli antud juhul olemas ohutuks loetava laiusega laevatee, mida omavoliliselt keegi muuta ei tohi, sj kaebaja. VTA on olukorda kontrollinud nii ettekirjutuse tegemise ajaks kui ka hilisema vaidluse käigus ning nähtus, et vaidlusaluste ujuvkaide 28.04.2011 ja 30.10.2011 mõõdistusandmed koos sildumisrajatistega ja faktiline olustik Haapsalu Tagalahel on kontrollitavad ning vastustaja esitab ka kaardimaterjali. Kaebaja ei ole vastu vaielnud VTA poolt kindlaks tehtud andmetele ega ka vaidlusalaste ujuvkaide asetusele ( VTA esitas kaardimaterjali, milles on märgitud põiki kaldaga paigutatud 37 m pikk (tähisega F) ja paralleelselt kaldaga paigaldatud 60 m pikk ujuvkai (tähisega H). 2 m sügavune ja 20 m laiune ala jääb kaardil märgitud heledamale veealale, kuhu on paigaldatud ujuvkai pikkusega 37 m. Vastab tõele, et kaebaja on läbinud mitmeid kohtuvaidlusi akvatooriumi õigusliku reziimi, veetee olemasolu, ujuvkaide VTA-ga kooskõlastamise õiguspärasuse jm küsimustes ning talle on teada 12.04.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-081424 ja 16.12.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-08-1472 esitatud seisukohad ning järeldused. Seega ei saa kaebaja enam ka väita, et ta ei ole mõistnud endiselt ühe või teise kasutatud mõiste olemust või et on teadmata, mida kehtiv seadusandlus nõuab. Kui ettekirjutus viitab õiguslikele alustele, siis ei saa kaebaja 20 3-12-131 väita, et õiguslikud alused puuduvad või pole selged. Kaebajal on olnud kasutada täiendavalt ka advokaadi õigusabi. VTA-le ei saa ette heita, et ta on kasutanud täiendavalt oma nõuete esitamisel õiguslikele alustele viitamisel märgitud otsuste seisukohti. VTA otsust nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta (ettekirjutuse p 1.6), ei ole muudetud ning kaebaja ei ole ujuvkaidele senimaani kooskõlastust saanud. Ettekirjutus tugineb õigesti asjaolule, et AS EVORE tegevus on olnud ujuvkaide paigutamisel vastuolus meresõiduohutuse nõuetega. Vastustaja märkis, et samadel asjaoludel on kaebajat 24.08.2009 karistatud laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja segamise eest

§ 811

lg 2 järgi väärteomenetluse korras, mis aga veel ei ole leidnud lõplikku lahendust. Seega ei saa kaebaja ka väita, et VTA ei ole reageerinud koheselt sellisele tegevusele, mistõttu jääb talle arusaamatuks ettekirjutuse hiline tegemine. Samasugust seisukohta jagas ka Haapsalu Linnavalitsus, kuid kohtule nähtub, et käesolevalt on selline etteheide ainetu juba põhjusest, et ettekirjutuse tegemiseks pole ette nähtud seadusega aegumist ning samas on regeering olnud adekvaatne. Kui aga kaebajat senised mõjutusvahendid ei mõjutanud, tuli teha ettekirjutus; kaebaja on kasutanud seaduses ettenähtud kaebeõiguse võimalused, seda vastustaja takistada ei saaks. Käesolevaks ajaks on kaebaja tasunud ka määratud sunniraha, edasi toimetatakse asendustäitmist. Ettekirjutuses märgitud täitmise tähtaegu kaebaja ei ole palunud pikendada. Ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ja selliseks muutuseks ei saa lugeda asjaolu, et kasutusele võeti ajutised abinõud, kuidas otsest liiklusohtu ära hoida ning mida navigeerimisel jälgida, sj ei väida kaebaja, et tema on need abinõud tarvitusele võtnud ja sisse seadnud. Ettekirjutus tegemise ajaks ega ka käesolevalt ei ole kaebaja tõendanud, et ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud on muutunud, mis tingiksid ettekirjutuse tühistamise, senise ettekirjutuse täitmine ei ole muutunud võimatuks, ettekirjututs kaebaja ei ole täitnud ja ta ka ei soovi seda täita, kuna peab seda õiguslikke tagajärgedeta haldusaktiks. VTA on jälginud ka peale ettekirjutust olemasolevat olukorda ja on veendunud, et tema tehtud ettekirjutuse õiguslik ja faktiline alus ei ole ära langenud ja puuduvad alused ettekirjutuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtule nähtub, et seotult Haapsalu Linnavalitsuse vastusega ja seal tehtud etteheidetega ei saanud ega pidanud VTA oma ettekirjutust asuma muutma ega saanudki seda teha, kuna kokkuvõttes leiab ka Haapsalu linnavalitsus, et temale ie ole pädevust otsustada neid küsimusi ning ta tunnustab VTA pädevust ettekirjutust teha. Samuti ei tulenenud sellist kohustust ega võimalust ka asjaolust, et kaebaja oli esitanud linnavalitsusele T.Noot arvamuse, millest Haapsalu linnavalitsus teeb ekslikke järeldusi. Ühtlasi märgib kohus siinkohal, et eksitavad on kaebaja seisukohad, milles ta leiab, et Haapsalu Linnavalitsus oli pädev lubama temale ujuvkaide paigutust ja et linnavalitsus seda on ka teinud. Vastupidiselt kinnitab linnavalitsus, et tema ei ole ujuvkaide paigutust ja rajamist saanud lubada, ta teostas registeerimistoimingud. Vastavalt ongi kohtule vastamisel 16.07.12 täpsustanud kaasatud isiku poolt, et linnavalitsus nõustub, et kaebaja kaid on paigaldatud vastustajaga kooskõlastamata ja vastustaja teostas mõõdistamistulemused, mis kinnitavad, et läbipääsuala ei vasta ettekirjutuses toodud ja varem esitatud nõuetele; enne võis olla kaguossa sildumiskohtadesse suundumine mugavam ja ohutum. Kuigi linnavalitsus leiab mingil põhjusel, et olukord ei ole niipalju ohtlikum, et ohu vältimiseks oleks ainuvõimalik lahendus just 20 m laiuse laevatee süvendamine või 40 kaikoha likvideerimine, jääb selline seisukoht arusaamatuks. Linnavalitsus ei saaks ega tohiks soosida ühegi isiku majandustegevuse huvides ega ka linna huvides olukorda, 21 3-12-131 mil tuleks tunnustada õigusvastast ehitustegevust ja seda ka olukorras, mil selliselt rajatud ehitise kõrvaldamine võiks tekitada ettevõtjale kahju. Ilmselgelt ei saa nn sadamate tüli, mis linnale võiks väidetult mainekahju tekitada, takistada seadusega ettenähtud nõuete esitamist rikkujale ja ettekirjutuse tegemist. Mainekahjust on linnavalitsusel selliselt kahetsusväärselt ebaõige arusaam, kuivõrd mainet saab kahjustada olukord ja selle jätkumine, mil ettenähtud liiklus laevateel ei ole nõuetekohaselt tagatud. Majanduskahju või muude kahjude tekkimisel ei saa jätta olukord taastamata ja linnal ei olnud ka nii nagi kaebajal õigustatud ootust, et kui õigusvastaselt olukorda muudetakse, siis ongi tekkinud kasu õigustatud ning pole võimalik enam õiguspärast olukorda taastada. Tekkinud või loodetavast tulust ilmajäämine õigusvastase tegevuse tulemusel ei saa rikkuda kellegi õigusi ega õigustatud lootusi. Haapsalu linnavalitsus on kinnitanud samas, et lähemas tulevikus ei ole ka muid väljundeid, kuna linnavalitsusel ei ole õnnestunud realiseerida kavandatud Haapsalu Tagalahe süvendamise projekti. T.Noot esitatud töö on aga mingil põhjusel saadetud vaid linnavalitsusele, sellist tööd või analoogset tööd ei olnud kaebaja kordagi üritanud esitada ega ka esitanud VTA-le. Kohtus leidis kinnitust, et T.Noot töö oli tellitud kaebaja poolt eesmärgiga veenda Haapsalu linnavalitsust selles, et saaks läbi viia Muhu väina regatti. Kohus toob siinkohal võrdluseks, et ilmselgelt ei kavatseks linnavalitsus maine kujundamiseks ja tursimi aremdamiseks lubada nt hotellide ehitamist ilma, et poleks läbitud planeerimismenetlus ning väljastatud ettenähtud korras ehitusluba, kuigi hotellide arvukas rajamine arendaks turismi ja tooks selliselt sissetulekuid linnale. Seega ei ole asjakohane linnavalitsuse arvamus, et ohutuks liiklemiseks vajalik 20 m läbipääsuala oli teada juba 2011a navigatsioonihooajal ja et mingil põhjusel tehti lõplik ettekirjutus alles 07.10.11.a. ja et see võiks juba tõendada ettekirjutuse mittevajalikkust. Kaebaja ja linnavalitsuse vastastikku toetavad seisukohad pigem võimendavad nn sadamate vahelist konflikti ja pikendavad selles kontekstis nn linna nimetatud mainekahju jätkumist, kuid sellised seisukohad on ekslikud. Seega nähtub, et linnavalitsus märgib, et kaebaja esitas linnavalitsusele kapten J.Nuut koostatud “Ekspertarvamuse meresõiduohutusest Suur-Holmi sadamas” ja ei ole teada, kas kaebaja selle kohtule esitas, kuid kaasatud isik järeldab sealt ekslikult, et selle töö alusel tuleks jätta ettekirjutus täitmata. Haapsalu linnavalitsus järeldab, et kui likvideeritakse 40 sildumiskohta, siis võib see mereturismi mõjutada, samas märgib ka ise, et hetkel ei ole ka teada planeeritud tegevusi, mis seda võiks kinnitada, see on oletus. Kohus siinkohal lisab veel, et Haapsalu linnavalitsus on ekslikult arvanud ja järeldanud, et akvatooriumi võimaliku muutmise küsimused võivad või saavad üldse mõjutavad käesolevat vaidlust või küsimust, kas olemasolev laevatee peaks alles jääma, seega ei ole mingit tähstust käesolevas asjas, et Haapsalu linnavolikogu 18.06.10 otsusega nr 64 tunnistati kehtetuks 21.12.07.a. otsus nr 175, so otsus, milega oli antud kooskõlastus MKM-le Suur-Holmi akvatooriumi vähendamiseks. Samas on kaebaja seletused umber lükatud Linnavalitsuse kinnitusega, et ta ei ole väljastanud kaebajale ettekirjutuses märgitud ujuvkaile eraldi kasutusluba; 15.03.04 esitas ehitise omanik ehitise teatise nr 151 olemasoleva ehitise kandmiseks ehitisregistrisse. Linnavalitsuse 25.03.04.a. korraldusega anti 26.03.04.a. kasutusluba nr 151 Westmeri 3 kinnistuga püsivalt ühendatud betoonkai kasutamise otstarbe muutmisele, mis on kantud ehitisregistrisse koodiga

1. 02.06.10 esitas kaebaja ehitise teatise ja mõõdistusprojekti, millega täpsustati registris oleva betoonkai andmeid ning ujuvkaid on registri järgi betoonkai osad. Kohus nõustub vastustajaga ja 3.isikuga, et ettekirjutuse eesmärgi saavutamiseks võib olla mitu võimalust ning kui puuduvad mud võimalused, on endise olukorra taastamine 22 3-12-131 alati võimalik. Nii nagu ka keskkonnalastes ettevõtmistes ei ole tekkiv majanduskahju argumendiks, ei saa see ka siin olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis välistab seadusega ettenähtud nõuete täitmise. Kohus ei nõustu ka seisukohtadega, milles leitakse, et ettekirjutus on tehtud vaid arvestades Veskiviigi sadama huvisid. Mistahes isikule märgitud sadam ka ei kuuluks või kas tal on hetkel majandustegevust, peab olema tagatud laevatee, mida vastustaja nõuab. Kaebaja on ka ise kinnitanud oma seletustes, et kuni 5 m laiuseni ulatuvad veesõidukitel võib tekkid aprobleeme, seega arvestades, et laevaliiklus on suunatud tulevikku, ongi Tagalahe kui tervikliku mereala seisukohalt ja mereala kasutatavate sh Suur-Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva Veskiviigi sadamat külastavate veesõidukite osaga jätnud kaebaja arvestamata. Kui sõidukite laiused ulatuvad kuni 5 meetrini ja need ei mahu süvendatud alasse sõitma, siis ei pea kaebaja tegevusest teised isikud kannatama või tegema kulutusi, et tagada enne vaidlusaluste ujuvkaide paigutust olemasolnud olukorra, mil oli tagatud läbipääs 37 m laiusel alal. Samas tuleb kohtul nõustuda, et vastustaja on põhjendanud, miks lisaks laiusele on oluline sügavama veeala kuju. Kuna ümber Suur-Holmi süvendatud veeala lõpeb 90 kraadise pöördega, mida ei vaidlustanud ka kaebaja, siis saabki järeldada ettekirjutuse vajadust ja aktuaalsust. VTA on jäänud ettekirjutuses esitatud kaalutluse juurde ehk lugenud, et ohutuks laevade liikumiseks vajaminevaks veealaks ei saa olla väiksem kui 2 m sügavune ja 20 m laiune ala. Ettekirjutus on täidetav, kuna ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks kaebaja paigutatud rajatised saab kas osaliselt või täielikult eemaldada. Asjaolu, et vastustaja ei saanud siiski arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi ning kaebaja huvi suurema arvu kaide vastu välistada muid lahendusi, kuidas ehk saaks veel tagada ohutu läbipääsuala olemasoluks, nt ka nimetatud rajatiste ümberehitamise teel, siis ei saa ette heita vastustajale, et ta sellist alternatiivset võimalust ära ei võtnud. Samas ei saa kaebaja ette heita ka seda, et talle ei ole antud võimalusi kaaluda oma edasist tegevust ning et koheselt ilma mõtlemata pakuti välja vaid üks lahendus, mis toonuks kaasa koheselt üksnes kaikohtdae arvu vähenemise. Ka nähtub kaebaja seletustest, et ta ise ongi avaldanud korduvalt soovi säilitada SuurHolmi sadamas võimalikult palju sildumiskohti ja et ta ka on ise juba süvendanud seal asuvate sildumisrajatistega külgnevat veeala. Samas võib kaebaja tegevusest järeldada, et kaebaja sai teostada töid, takistuseks ei saa olla tööde teostamise vajadus väljapool akvatooriumi, vastavalt saab hankida lubasid, samas on ilmselgelt kaebaja olnud huvitatud just konkreetses ulatuses tööde teostamisest, kuna see oli temale vajalik. See veel ei tähenda aga, et kaebaj tehtud tööd on piisavad teiste isikute ja avalikku huvi silmas pidades. Kui kaebaja pidas vajalikuks tem aväidetud töid teha, ka sellest saab järeldada, et tai se ei pidanud olukorda oma tegevuse tulemusel enam sedavõrd ohutuks, et need tegemata jätta. Kui VTA ongi kaebajale selgitanud nt ka oma 17.01.2012 kirjas võimalikke lahendusi, siis see veel ei kinnita, et ettekirjutus oleks alusetu. VTA on sj teatanud kohtule, et Suur-Holmi sadama sildumisrajatiste eemaldamise või ümberehituse kulud ei saa olla nii suured, kui seda märgib kaebaja, kuna VTA on saanud seotult asendustäitmise organiseerimisega hinnakalkulatsioonid, vastavalt märgib VTA, et saadud hinnakalkulatsiooni kohaselt on tehtavad kulutused kuni 30 000 eurot. Kaebaja ei saanud loota võimaliku sildumiskohtade vähenemisest tingitud saamata jäänud tuluga, kuna ta on rajatised paigutanud vastuolus seaduse nõuetega, st teadis, et vajalik kooskõlastus on saamata. Samas on kaebaja vastuoluline, kuna ta väidab, et ta ei ole saanud majanduskasu ja ta ei võta tasu kaikohtade kasustamisest, seega ei saaks siinkohla rääkida ka saamata jäänud tulust või et ta oli õigusttaud sellisele tulule. Kokkuvõttes nähtub, et VTA on tulnud kaebajale vastu ja 23 3-12-131 jätnud talle endale õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähemkoormavaim viis. Rajatiste veekogust eemaldamine ning ümberpaigutamine tähendab ümberpaigutamist veekogu piires. Mõlema töö eesmärgiks on tekitada 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala. Vastab ka tõele, et kaebaja ei ole vastustajale selgelt sõnastatud seisukoht esitanud selle kohta, kas ta soovib ettekirjutust täita (ja kuidas) või mitte, kuid menetluse kestel oli aru saadav, et ta seda siiski ei soovi, vastupidiselt ei peaks ta ettekirjutust kehtetuks ega avaldaks, et ta seda ei pea täitma. Kohus (EÕK taotluse lahendamisel ja kaebuse käiguta jätmisel) ja ka VTA (vaidemnetluses) on kaebajale selgitanud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotlemise võimalusi ja korda ning kaebaja seda võimalust ei kasutanud, ka ei ole kaebaja olnud teadamatuses, kuidas taotleda vajalikke kooskõlastusi tööde teostamiseks, mis tuleks läbi vaadata, kuid selliseid töid kaebaja sooviks teha, vastavalt ei ole kaebaja taotlenud kooskõlastusi, lubasid jmt või üldse astunud mingeid samme ettekirjutuse täitmiseks, mille pinnalt saaks konstateerida täitmise võimatust või isegi täitmise tähtaja pikendamise vajadust. Kaebaja küll avaldas 21.03.
2. a VTA-le valmisolekut viia läbi täiendavad süvendustööd juhul, kui osutub tema poolt
3. a teostatud süvendustööd ei ole läbi viidud kavandatud mahus, mida need ei olnu arvestades kaebaja enda selstusi ja antud andmeid, nähtub, et VTA sai eeldada, et kaebaja on teinud vastavaid ettevalmistusi ja soovib teha töid. Kaebaja eksitas vastustajat. Vastustaja lootust olukorra muutumisele soodustas asjaolu, et oli teada, et kaebajale on Suur-Holmi sadama akvatooriumis süvendustööde läbiviimiseks 22.10.2010 väljastatud vee erikasutusluba kehtivusajaga kuni 22.10.
4. Kaebaja ei ole enam ka vaielnud sellele vastu, samas nähtub, et selle loa toimeala laiendamist oleks kaebaja saanud soovi korral taotleda. Seega ei ole kaebaja etteheited VTA vastu õigustatud üheski aspektis. Kaebaja ei soovinud olemasoleva loa muutmist, vastavalt ei esitanud ta andmeid. Kohus nõustub vastustajaga ja 3.isikuga, et läbipääsuala tagamiseks kohustav ettekirjutus ei saanud tulla kaebajale ootamatult, vastavalt selle ettevalmistav menetlus oli ettekirjutuse andmise ajaks kestnud ligi aasta ning kaebaja oli alustanud ka kohtuvaidlusi. Kohus selle tõttu ka nõustub seisukohaga, et kaebaja ise võttis endale tõepoolest riisiko, et asendustäitmise korras rakendab VTA ettekirjutuse täitmiseks kiiremat alternatiivi, mis võibki olla kaebajale ebasoodsam lahendus, kuid see tagab paremini 3-nda isiku õiguste kaitse ja avaliku huvi kaitse. Kohus nõustub vastustaja ja 3.isiku seisukohaga, et õiguslikus olustikus ei ole toimunud muutusi ning kaebaja ei saa uuesti vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 haldusasjas 3-08-1424 tehtud lahendi p 27 väljendatud seisukohaga leida, et õigusnormid tähendavad midagi muud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja omab kindlust, et Haapsalu Linnavalitsuse poolt kavandatud projekt viiakse ellu, siis selline laevatee mõistliku aja jooksul rajatakse, seega ei tohiks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala tõkestavate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni projekti realiseerumiseni. Kohus jääb EÕK taotluse lahendamisel antud seisukoha juurde, et VTA ei ole vaidlusaluse ettekirjutusega pädevust ületanud HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. SadS § 4 lg 5 ,

§-st 76 lg 1 ja § 77 lg 1 p 1 tuleneb, et VTA teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus. Akvatooriumide kasutamise õigusliku režiimi küsimus on vaidlusaluste 24 3-12-131 ujuvkaide paigaldamise vaidluses läbi arutatud lisaks veel ka kahel korral kohtus, st kohtuasjas nr 3-08-1424 (p 27) ja nr 3-08-1472 (p 10). Kohus nõustub siinkohal ka vastustaja seletustega. Vastavalt seadusele on akvatoorium veetee osa, millele kehtivad

-is toodud nõuded veeteele, mille meresõiduohutuse aspekti hindamine kuulub VTA järelevalve alla. Seega

§ 2p-d 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol Sad

S § 2 p 2. Laevatee mõistet tuleb käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala -

§ 2

p 101; seda ka olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Meresõiduohutuseaspekti seisukohalt on oluline vaadata mereala tervikuna.

§ 76

ja § 77 pädevus on hõlmatud

§ 46lõikega 6 sh § 79 lg 3 järgse tegevusega. Sad

S § 4 lg 5 on suunavaks volitusnormiks eeltoodud sätetele ja täiendavalt SadS § 44 lg 5 toodule.

§ 48

lg 1 tähendusest ja mõttest tulenevalt on seadusandja pidanud vajalikuks seaduse tasandil reguleerida olukorda, kui ei järgita Ehitustegevuse korda (

§ 48lg 2).

Vaidlusaluste ujuvkaide puhul (arvestades kasutusotstarvet, kasutamise viisi ja ujuvkaide tehniliselt iseloomustavaid tunnuseid arvestades) tuli ka enne EhS muudatuste jõustumist ja tuleb ka praegu kehtiva seaduse regulatsiooni kohaselt lähtuda

§ 48lg 2 toodud nõuetest.

Ujuvkaid tohib paigaldada ehitustegevuse planeerimise raames ainult kooskõlastatult VA-ga

-i nõudeid järgides. Seega ei muuda neid norme EhS rakendussäte § 72 lg 5 1. Kui asjade ja objektide paigaldamine toimub veealale, sj piiratud veealale, milleks on akvatoorium, siis VTA pädevus siinkohal ei erine. Hüdrotehnilised tööd, veekogusse paigaldatavad ehitised, rajatised, asjad sh ujuvasjad, st kõikvõimalik, mida inimtegevuse tulemusena veekogusse pannakse, tuleb käsitleda

§ 48lg 2 ehitustegevusena ja nende meresõiduohutuse aspekti kaalub VTA.

Kohus siinkohal märgib, et selle tõttu ei ole ka asjakohased kaebaja väited sellest, et ta ohu teemat käsitledes märkis, et VTA peab andma ja annab igapäevaselt ülevaateid takistustest, mis võivad tekkida veealal ja ei nähtu, et ta oleks teatanud takistusest kaebaja tegevuse tõttu või suhtes, kuid teatakse, et nt on tekkinud mingi looduslikust olust takistus. Kohus siinkohal märgib, et isegi kui VTA teatab või peab teatama nn looduses tekkinud muudatustest ja ohtudest, on ikkagi seadusest tulenevalt inimtegevuse tagajärjel tekkinud obkjektide paigutuse küsimus ja kooskõlastus VTA pädevuses. Antud juhul kõneleme sellise objekti paigutamisets ja sellest tulenevatest probleemidest ja õiguslikust regulatsioonist. Seega kokkuvõttes kaebaja arvukatest selgitustest ehitisregistri andmete jms küsimustes saab järeldada, et vaidlusaluste ujuvkaide asjas on ehitusregistri andmete tähendus informatiivne ja statistiline, see ei saa käesolevas asjas väärata VTA õigust teha ettekirjutust ja esitada nõudeid. Kuivõrd vastustaja esitas kohtule tõendina toimikusse 2006. a eelsed mõõdistusandmed koos laevatee projektiga „Tagalehe joonis nr 4“ ja sellelt joonisel on näha kaid, mis olid 2006 a. olemas, 2 m isobaat, sügavusandmed ja projekteeritud navigatsioonimärgistus; lisana esitatakse 1-2007 eelsed mõõdistusandmed ning veel esitas VTA 28.04.2011 ja 30.10.2011 mõõdistusandmed koos sildumisrajatistega ning lisana 2 täpsema vaate ujuvkaide asetusele, siis ei peaks enam kaebajal tekkima kahtlusi, et vastustaja on esitandu nõuded lähtudes tõendatud andmetest ja arvestab õiguspäraselt valitsenud olukorraga. Veeteede Ameti otsust nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta on saanud kaebaja vaidlustada, selliselt ei ole käesolevalt enam asjakohane väita, et selle otsuse asjaolud ja tulemusega ei saaks kohus arvestada. Kohus leiab, et kaebaja ei saa toetuda ettekirjutuse mittetäitmisel selle tühisusele ja selle tõttu jätta seda täitmata. 25 3-12-131 Riigikohus selgitas 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise nõude vaid juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega, kuna haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Käesoleval juhul ei ole haldusorgan tunnistanud kehtetuks oma ettekirjutust, samuti ei ole muutunud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kaebuse esitaja oleks saanud kooskõlastuse ujuvkaide paigutamiseks, muudetud ei ole VTA 28.07.08.a. otsust nr 55-5/1724, mil kaebaja oli vaidlustanud VTA otsuse, kuna see ei kooskõlastanud kaebaja projektdokumentatsioonis kirjeldatud ehitustegevust. Otsuses oli leitud, et vajalik on meresõiduohutuse tagamiseks vabaks jätta vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt; sama paragrahvi lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti kehtivuse eeldusi reguleerib HMS § 61 ning selle sätte alusel kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (lg 1) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (lg 2). Tühisuse tuvastamisel saab kohus kindlaks teha vaid seaduses märgitud asjaolud. Asjas pole vaidlust selle üle, et kaebajale on ettekirjutus kätte toimetatud; ettekirjutust pole kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg pole lõppenud ja ettekirjutusega pandud kohustus pole ka tänaseni täidetud. Seega on nimetatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ja täitmata haldusaktiga. Haldusakti kehtivus tähendab, et haldusakti regulatsioon omab õiguslikku jõudu: koormava haldusakti puhul tähendab see, et on tekkinud haldusaktiga isikule peale pandud juriidiline kohustus. Kehtiva haldusaktiga isikule peale pandud kohustus kehtib sõltumata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane, ning seda kohustust eirates käitub akti adressaat õigusvastaselt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine ja käesolevas asjas võimaldanuks kaebajat sihile viia ettekirjutuse peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamine. Kohus märgib, et HMS § 63 lg 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakt on tühine, kui: sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;sellest ei selgu haldusakti adressaat;seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lg 3 kohaselt haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. HMS § 63 lg 4 sätestab, et haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. 20) Arvestades kaebuse asjaolusid ja kaebaja selgitusi, puuduvad seaduses märgitud tühisuse alused. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutust ei ole andnud pädev haldusorgan; et see kohustab toime panema õigusrikkumise, või et selles märgitud kohustused on vastukäivad ja neid ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik kellegi täita. 26 3-12-131 Kaebaja leiab, et vastustaja on ettekirjutuse tegemisega ületanud oma pädevuse piire, mistõttu on tegu tühise haldusaktiga. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et vastustaja ei ole vaidlusaluse ettekirjutusega oma pädevust ületanud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p 3 mõistes. Kohus on EÕK taotluse lahendamisel juba esitanud oma selgitused ja seisukoha, et pädevust ei ole ületatud ühelgi kaebaja nimetatud põhjusel, sj on VTA pädevus teha just seda laadi ettekirjutust. Veeteede Amet on SadS § 42 lg 3 ja § 44 lg 1 järgi pädev tegema kaebajale ettekirjutust õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Seega on ühtlasi ekslik kaebaja seisukoht, et vastustaja on tuginud teiste isikute pädevusalasse. HMS § 63 lg 2 p 3 tulenevalt ei ole ettekirjutus tühine. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutusest pole arusaadav, missugusel eesmärgil see on tehtud ja missugused kohustused ta paneb selle adressaadile või nagu kaebaja on veel ka väitnud, et objektiivsetel põhjustel polegi seda võimalik kellegi täita. Kaebaja viitab seega HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haladusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsele põhjusel kellegi täita. Kohus leiab, et selliseid tühisuse aluseid ei esine, kuna vastavalt SadS § 42 lg-le 3 teostab riiklikku järelevalvet SadS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle vastustaja ning Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi

) § 76 lg 1 kohaselt on vastustajal pädevus ka riikliku järelevalve teostamiseks meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, siis nähtub

§ 77

lg 1 p 1 kaudu ka riikliku järelvalve eesmärk, milleks on tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus. SadS § 4 lg 5 kohustab sadama pidajat tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sissesõiduteel toimuks vastavalt

alusel kehtestatud korrale. SadS § 44 lg 1 kohaselt on SadS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ettekirjutus, milles ta 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks; 2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või 3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. SadS § 44 lg 3 kohaselt võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik SadS § 44 lg 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 960 eurot, juriidilise isiku puhul 3200 eurot. Antud juhul ongi ettekirjutus tehtud meresõiduohutust tagavate abinõude rakendamiseks, see ei ole selliselt vastuolus SadS § 44 lg-ga 1, selles on toodud konkreetne eesmärk, mis peab olema saavutatud – tagatud peab olema vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala olemasolu läbi või ümber Suur-Holmi sadama. Kaebaja on neid nõudeid ka mõistnud ja analüüsinud, kaebajal on aru saanud, et tema on ettekirjutuse adressaat, mitte muud isikud. Kaebaja on samuti mõistnud, et soovitakse endise olukorra taastamist, kuna see rahuldas õigusnormidele vastavuse tõttu kõigi isikute vajadusi ja selle olukorra muutis nt kolmandale isikule Veskiviigi sadamale kahjulikumaks kaebaja tegevus, kui ta paigutas ujuvkaid, mida ta ei kooskõlastanud pädeva isikuga ehk antud juhul VTA-ga, ka on antud piirkonnas selle tõttu vajalik olnud kasutusele võtta täiendavaid abinõusid liikluse ohutuse tagamiseks ja kuigi kaebaja nimetab, et kaitstakse mugavust, nähtub, et nii see ei ole. Vastupidiselt ei ole tegemist pelgalt mugavuse küsimusega, vaid peale kaebaja ujuvkaide paigaldamist on liikluskorraldust ajutiselt sunnitult muudetud, vastavalt varasem tagatud läbipääsuala 37 m laiuselt oluline vähenemine tõi kaasa käänulise läbipääsutee kasutamise, selle kitsam koht ei ole mitte 20 m laiune, vaid hoopiski 5.2 m, sügavam veeala lõpeb 90 kraadise 27 3-12-131 pöördega, seega on manööverdamine teistsugune, st et ka navigeerimine oli objektiivselt varem ohutum. Kui looduses oli tagatud sirge 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala, laevatee kehtiva

tähenduses, siis on olukord ohtlikum varasemast. See põhistab vajaduse taastada vähemalt endine olukord, mida võimaldab ujuvkaide eemaldamine, kui muude võimaluste kasutamine ei ole võimalik. Siiski pakkus vastustaja ka alternatiivse lahenduse võimaluste kasutamise ja kuigi ei ole märgitud, missugune see täpsemalt peaks olema, ei muuda selline pakkumine ettekirjutust tühiseks. Vastavalt on ka ettekirjutuses märgitud, et kui pakutud alternatiivne lahendus ei ole mingil põhjusel kaebajale sobilik, jääb ujuvkaide eemaldamise võimalus. Seega on kaebajale olnud teada, et vastavalt on selleks lahenduseks jäetud võimalus valida endale sobivaim ja otstarbekaim viis selle eesmärgi saavutamiseks. Selliselt on kaebaja neid võimalusi ka analüüsinud, millest nähtub, et kaebajal on võimalik kas süvendada ja laiendada ujuvkai kõrval asuvat läbipääsuala ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, tõsta ujuvkaid ümber või eemaldada ujuvkaid seniselt läbipääsualalt. Kuidagi ei saanud välistada, et kaebaja kasutab nt alternatiivset võimalust, mis ei too kaasa seda, et ta peaks oma majndustegvuseks vajalikke kaikohti vähendama. Ettekirjutus selgusetu selliselt ei ole, teada on selle adressaat ja täimise võimatus ei ole leidnud kinnitust; kaebaja ei soovi endise olukorra taastamist ega teha ka kulutusi alternatiivlahenduse kasuks, samuti loeb kaebaja alusetult, et ta seda ei pea täitma, kuna see on kehtetu haldusakt. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks ja selle täitmist ei takista vajadus taotleda täiendavaid tegevuslube. Kui loa hankimine võtab vastustaja antud tähtajast kauem aega, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist. Vajalike lubade mittesaamine võib olla vastustajale aluseks ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks Kuigi kaebaja märkis, et etekirjutus on kehtetu HMS § 63 lg 4 tulenevalt põhjusel, st et see kohustab toime panema õigusrikkumise, on selline kaebaja järeldus alusetu. Ettekirjutuse täitmisele asumisel ja selle tätimine ei kohusta toime panema ühtegi õigusrikkumist. 21) Kuna nähtub, et vastustaja teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus, siis on kindlaks tehtud ja puudub ka vaidlus, et kaebaja paigaldas Suur-Holmi sadama akvatooriumisse L-tähe kujulise ujuvkai 2007. a juulis-augustis. Kuna vastustaja leidis, et selliselt sisuliselt ka suleti laevaliiklus sadamast kagu poole ehk Haapsalu Veskiviigi sadamasse, siis oli kaebajale ka pidevalt selgitatud, et kuivõrd Haapsalu Tagalaht on madal, lahte läbiv sügav kanal jääb Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride sisse, siis saavad pärast ujuvkai paigaldamist Suur-Holmi sadamast kagu poole sõita vaid madala süvisega laevad. Samuti oli välja selgitatud, et ettekirjutuses viidatud ehitustegevus on kaebaja poolt läbi viidud ilma vastustaja kooskõlastuseta meresõiduohutuse nõudeid rikkudes ja kaebajal ei ole mingit alust enam ka väita, et tal puudub vajadus sellise kooskõlastuse saamiseks. Kaebaja on eksitavalt märkinud, et kasutatakse termineid meelevaldselt ja see justkui ei võimalda aru saada, mida temalt nõutakse. Kohus selgitab, et kui kaebaja peab siinkohal silmas, et rikutakse tema õiguskindlust, siis ka siinkohal ei oleks see nii ning kaebajale ei saanud olla ootamatu, et temale võidakse teha ettekirjutus, kui ta ei jääb kasutama ujuvkaisid, millele ta kooskõlastust VTA nende paigutamiseks ei ole saanud. Riigikohus on märkinud, et Määratlemata õigusmõistete puhul on seadusandja loobunud detailsest ettekirjutuse andmisest 28 3-12-131 seaduses eneses, normi täpsustamine on delegeeritud selle rakendajale, selle sisustamine toimub seadusandja juhiste ja eesmärkide abil ( RKHK lahend nr 3-4-1-505 p 16). Vastavalt on kaebajale ka selgitaud mõisteid seadustest ning erinevatel ajaegadel kehtinud nõuetest ja vastavalt kujunenud terminoloogiat. Kohus on andnud oma seisukoha, kuidas seadust tuleb mõista, õigusliku olukorra muutust ei ole tekkinud. Kaebajale oli teada, missugusel põhjusel temalt läbipääsuala suhtes nõudeid esitatakse, see ei ole talle ootamatu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 02.12.2004 otsuses nr 3-4-1-20-04 leidnud, et õiguskindluse printsiip tuleneb põhiseaduse §-st 10; kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Vastustaja ettekirjutus ei ole nende põhimõtetega vastuolus, kuna kaebaja tegevus põhjustas avalikele huvidele ootamatult senise olukorra muutuse, kaebaja suhtes aga on varasemates kohtumenetlustes kinnitatud, millised on seadusnormid ja et need lubavad tema ujuvkaid tunnistada õigusvastaseks ja lahendatud on ka vaidlused seotult juurdepääsu tagamise kohustuse küsimustega ning kehtivate normidega. Muutusi seadusandluses ei ole toimunud ning seega ei oleks põhjust kahtlustada ka õiguskorra muutusest kaebaja kohustuste äralangemist. Asjas ei saa enam olla vaidlust selle üle, et kaebajal on kohustus tagada Haapsalu Tagalahe kaguosasse jäävatele sadamatele juurdepääs, sest tema akvatooriumi läbib ainus sügavam veeala Haapsalu Tagalahel. Kohus juba on ka selgitanud ja jääb seisukohale, et olenemata sellest, kas lugeda ujuvkaid EhS § 72 lg 51 (jõustus 10.07.2009) järgi õiguslikul alusel rajatud ehitiseks või mitte, ei võta see kaebajalt eelnevalt tuvastatud kohustust kõrvaldada õigusvastase tegevuse tagajärjed ja tagada läbipääs Tagalahe kaguosas asuvatesse sadamatesse. Seega nõustub kohus vastustaja ja 3.isiku seisukoha ja selgitustega ning kohaldatud õigusnormidega, millest tulenevalt on akvatoorium veetee osa, millele kehtivad

-s toodud nõuded veeteele, mille meresõiduohutuse aspekti hindamine kuulub vastustaja järelevalve alla. Seega

§ 2p-s 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol, mis tuleneb Sad

S § 2 p-st 2.

§ 2

p 101 kohaselt tuleb ka laevatee mõistet käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala, olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Seega neid asjaolusid tuleb jätkuvalt arvestada ja kuna eelnevast nähtus, et sadama sissesõidutee ja akvatoorium veetee osana allub vastustaja järelvalvele, siis ei ole ka sellest apsketist lähtudes kaebaja õigusi rikutud, kui tehti ettekirjutus.

§ 48

lg 2 alusel kehtestatud ehitustegevuse kord kohustab ehitustegevuse veeteedel kooskõlastama vastustajaga, kaebaja sellist kooskõlastust ei ole saavutanud. Sõltumata, kas looduses on kaebaja arvetes võimalik teostada manöövreid ja et merenduses tegutsevad vastavalt spetsialistid, ei muutu eeltoodu ainetuks. 22) Kohus nõustub vastustajaga ja 3.isiku seisukohaga, et kaebaja õigusvastaselt paigaldatud ujuvkai takistab laevaliiklust, on meresõiduohtlik ja seetõttu lubamatu. Kaebaja on eksitavalt leidnud, et pole selge, mis nimelt mõeldakse ohu all, pole arusaadav, milles see oht seisneb jms. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12. 04. 2010. a otsuses (p 28) on juba käsitletud, et vastustaja 28. 07. 2008. a otsus nr 3-08-1424, millega jäeti kooskõlastamata

§ 28

lg 1 alusel ujuvkai paigutus Suur-Holmi 29 3-12-131 sadamas, on õiguspärane ja põhjendatud ning ringkonnakohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud otsusega hinnanud ehitustegevust veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja tuvastas, et kaebuse esitaja rajatiste tõttu on veesõidukid sunnitud liiklemiseks kasutama ohtlikku veeala, rajatised kahjustavad meresõiduohutust ja on seetõttu lubamatud, siis ei ole see olukord muutunud. Kuna sellisel juhul reageeritakse seadus kohaselt ettekirjutusega, mille eesmärk on saavutada ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtadesse, sh ka Veskiviigi sadamasse, siis ei saa ka rääkida ettekirjutuse vajaduse äralangemisest. Ettekirjutus on sellises olukorras proportsionaalne meede, kuna ta paneb kohustused, et tagada selle eesmärkide saavutamine; see on antud juhul ka vajalik avalikes huvides. Kui eelnimetatud läbipääsuala oli tagatud enne kaebaja poolt meresõiduohutuse nõuete rikkumist ja õigusvastaselt läbi viidud ehitustegevust, siis ettekirjutusega saab saavutada olukorda, mis läbipääsuala tagab. Ettekirjutus on suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamisele ning vastustaja kooskõlastuseta, st õigusvastaselt paigaldatud ujuvkai kõrvaldamisele Suur-Holmi akvatooriumist, sest see takistab endiselt laevaliiklust ning on meresõiduohtlik. Kohtule nähtub, et põhimõtteliselt ei jäänud kaebaja enam ka vaidlustama seda, et enne vaidlusaluste ujuvkaide paigutust oli veesõidukitele tagatud läbipääs 37 m laiuselt ning et käesolevalt on olukord ebasoodsam. Kaebaja ei lükanud ümber fakti, et nüüd peavad veesõidukid liikuma ümber nimetatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala, kus 2-meetrise sügavusega on tagatud käänuline läbipääsutee, mis selle kitsaimas kohas on täpsustatud andmetel 5,2 meetrit. Ka ei vaidlusta kaebaja, et Suur-Holmi sadama kaguosas olevat Veskiviigi sadamat külastavate veesõidukite laiused võivad ulatuda kuni 5 m ja need ei mahu sellisesse süvendatud alasse sõitma. Lisaks laiusele on oluline ka sügavama veeala kuju. Ümber Suur-Holmi süvendatud veeala lõpeb nüüd 90 kraadise pöördega, mis on ilmselgelt varasemast ohtlikum. Seega ei saa kaebaja järeldada, et tema poolt läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus ei saa kahjustada ega kahjusta meresõiduohutust. Kuivõrd kaebaja ei olnud kohtule ise esitanud T.Noot koostatud tööd ja selle esitas Haapsalu linnavalitsus kohtule, siis on kohus selle töö linnavalitsuse seisukohtade juures ka ära nimetanud ning toimikusse võtnud. Kohtuistungil oli asja suulisel arutamisel pea võimatu saada kaebaja esindaja selget kinnitust ja selgitust, miks kaebaja ise senimaani ei olnud sellele kui tema väiteid kinnitvatele tõenditele toetunud. Samas nähtub, et 07.10.12 kaebaja sellele kui tõendile toetus ja 04.09.12 a märkis, et tegemist saab olla dokumentaalse tõendiga, mitte ekspertarvamusega, millega menetlusosalised ja kohus nõustusid, seega ei ole vaidlust antud küsimuses. Kohus nõustub ka vastustaja ja 3.isiku seisukohaga, et tõendi taotlus on esitatud kaebajal hilinemisega. Samas selgitas kohus, et tekkinud olukorras on efektiivsem lahendada küsimus kohtuotsusega. Kohus leiab, et ta võtab vastu selle kui kaebaja tõendi vaatamata selle hilinemisega esitamisest, kuid märgib siinkohal, et kaebajal ei olnud mingit takistust sellele kui enda väiteid kinnitavale tõendile viidata juba varasemalt ja kuna kaebaja seda ei teinud, ei ole põhjust väita, et kaebajal oli tõendite õigeaegse esitamise kohustus täidetud või et talle tehti takistusi tõendite esitamisel, vastupidiselt oleks kaebaja pidanud esitama kohtu tegevusele vastulause, seda ei ole esitatud. Kuivõrd Haapsalu linnavalitsus märgib, et kaebaja esitas linnavalitsusele kapten J.Nuut koostatud “Ekspertarvamuse meresõiduohutusest SuurHolmi sadamas” ja ei ole teada, kas kaebaja selle kohtule esitas, siis on tegelikult püütud ähmastada kaebaja eksimust, et ta jättis tõendi esitamata. Samas nähtub, et sellist tööd ei saanud arvestada vastustaja, kellele seda ei ole kunagi esitatud ei enne 30 3-12-131 ettekirjutuse tegemist ega ka peale seda. Vastavalt ei ole mõistlik nõuda, et selle töö alusel oleks pidanud vastustaja ome tegevuse ümber hindama ja muutma. Ka käesolevalt ei ole põhjust konstateerida, et antud tööga saab väärata VTA ettekirjutust ning jätta nõudmata selle täitmine. See on üks võimalikest arvamustest, milles on esitatud hulgaliselt õiguslikke seisukohti, mis aga spetsialisti pädevusse ei kuulu, kuna õiguslikku ekspertiisi ei ole tellitud, see poleks ka pädev, kuivõrd seadust tõlgendab kohus ning kohtud on seda erinevatel aegadel ka teinud. J.Nuut ei saa kohtule või kohtu eest tõlgendada kohaldamisele kuuluvat seadust ka käesolevas asjas. Kuivõrd kaebaja ja kaasatud isiku seletustel oli töö teostatud hoopiski ka muul eesmärgil, siis selle esitamine ei ole käesolevas asjas juba sellest aspektist lähtudes asjakohane. Nimelt märgiti kohtule, et kaebaja soovis koos linnavalitsusega tagada edukat regati läbiviimist ning oli vaja saada selgus, kas see on ohutu või mitte. Vastavalt kehtivale seadusele on Haapsalu Tagalahel võimaldatud kõigi ujuvsõidukite liiklemine, nähtus, et sadamate tegevusele ei tehta ka takistusi sõltuvalt sellest, missugusel ajal üks või teine sadam loodi ja kuidas nad parasjagu oma tegevust on arendanud, siis ei ole asjakohane töö arutleda selle üle justkui ei peaks Veskiviigi sadama suhtes tagama seadusest tulenevat juurdepääsu ja justkui oleks vajalik ja asjakohane käsitleda küsimust aspektist, kas ühte või teistviisi on sissesõidu tagamine vaid mugavuse küsimus. Asjaolu, kas Veskiviigis on vähe või palju sildusmikohti, mis vajavad SuurHolmi süvendi kasutamist, on Veskiviigi sadamal õigus nõuda seadusega ettenähtud juurdepääsu ja ta seda ka nõuab. Sj möönab ka arvamuse andja J.Nuut, et süvendi kasutamise vajadus võib olla tingitud madalast veeseisust. Arusaamatud on arvamuse andja arutlused sellest, et VTA pole esitanud selget põhjendust, miks oleks vajalik jätta 20 m laiune ja 2 m sügavune kanal, kui selle põhjenduse on VTA esitanud. Probleem, kas sadamat külastavad perioodiliselt sellist kanalit vajavad laevad, on asjakohatu, kuivõrd sissesõidutee peab olema igaks elujuhtumiks avatud nii nagu ta seal olemas oli ja mida enam ei ole kaebaja tegevuse tulemusel, arvestada ei saa vaid hetkeolukordi, sellisel põhimõttel ei olegi VTA oma ettekirjutust teinud. Muude meetoditega samaväärset olukorda kaebaja ei ole soovinud luua ja ka ei nähtu, et selline olukord oleks loodud, seda ei kinnita ka spetsialisti arvamus. Arvamuse andjal puudub pädevus otsustada neid küsimusi, mis kuuluvad VTA pädevusse ja mida ütlevad seadusenormid, ekslikud on arvamuse andja järeldused kehtivast seadusest ja järeldus, et kaebajalt nõutakse ebamõistlikke töid, samas nähtus, et kaebajale jäeti valikuvõimalused ja ei saanud välistada, et kaebaja siiski oma kaikohtade säilitamiseks tahab teha ka kulukaid töid. Asjakohatu on arutleda selle üle, et siinkohal tuleks arvestada SadamS § 4 lg 6, mis keelab sadama liigse koormamise läbipääsuga, kuivõrd vastava korra sisseviimist ja tagamist võivad sadamad taotleda sõltumatult käesolevast ettekirjutusest. Samas nähtub, et arvamuses märgitakse, et isegi kui arutleda küsimust sellelt pinnalt, et madala veeseisu korral on Veskiviigi sadamasse sisenemine ohtlik, siis peaks ohutuse tagama sissesõidutee ja selle süvendamise seisukohalt ka teise sadama akvatooriumis see sadam, kelle sissesõidutee see on. Ka siit nähtub, et madala veeseisu korral on sadamsse sisenemisel oht olemas. Kummastaval kombel, kui kaebaja toetub sellele arvamusele, ei kinnita arvamus ohu puudumist, samuti ei kummuta see fakti, et kaebaja tegevuse tulemusel senine olukord muutus, veelgi enam, kaebaja enda spetsialist kinnitab samuti, et teise akvatooriumis on tööde tegemine võimalik. Seega ei ole antud tõendiga ümber lükatud VTA ettekirjutuse õiguspärasust ning selle täitmise vajadust. Kohus juba märkis, et küsimus (kaebaja 8. 02. 2012. a kaebuse täienduste p-s 2.17), kas läbi akvatooriumi sõites tuleks vastavalt kehtivale õigusaktidele ja sadamaeeskirjale ette teatada, registreeruda, oodata väljuvate laevade väljumist ja varustada laev vendritega, mis kokkuvõttes on hoopis ebamugavam praeguse olukorraga võrreldes, ei 31 3-12-131 puuduta kohustust, kuidas tagada sissesõidu ohutus, vaid on tõesti mingi muu küsimus mugavusest, mis on aga VTA ettekirjutuse mõttes siiski asjassepuutumatu. Kokkuvõtteks nähtub, et kaebajalt ei ole nõutud midagi võimatut, kaebaja peab tagama Tagalahe kaguosas asuvate Veskiviigi ja Haapsalu sadama laevaliikluse ohutuse ja kaebaja ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud Suur-Holmi meresadama akvatooriumisse õigusvastaselt paigaldatud L-tähe kujulist ujuvkaid ning sellega on jätkuvalt sisuliselt suletud laevaliiklus sadamast kagu poole Haapsalu Veskiviigi sadama suunas, mistõttu kaebajat tuleb kohustada võimaldada Haapsalu Veskiviigi sadamasse suunduvatel laevadel oma akvatooriumist ohutut läbisõitu. Kaebajat ei ole kohustatud ilmtingimata ujuvkaid lõhkuma. Kaebaja tegevusest tulenevaid takistusi ei ole kolmas isik Veskiviigi sadama pidajana kohustatud taluma, mistõttu tuleb kaebaja poolt õigusvastaselt tekitatud takistused liiklusohutuse tagamiseks kõrvaldada ja 3.isik kinnitab ning ka VTA, et 3.isik ei ole oma nõudmisi jätnud esitamata ja on jäänud nende nõudmiste juurde. Asjaolu, et puuduvad teadaolevalt liiklusõnnetused ei vii kuidagi järelduseni, et ohu ilmnemist peaks tõendama liiklusõnnetuste toimumine. VTA tegevus on ja peabki olema suunatud ohu ennetamisele ja ohu olemasolu ei saa tõendada sellega, et juba on toimunud õnnetus, selliselt ei ole seadusandja VTA kohustusi ja pädevust sätestanud. VTA ei saa arvestada vaid ühe eraisiku majanduslike huvidega. Samuti märgib kohus, et mitte midagi tehes ning takistavate objektide mittekõrvaldamisel, mille puhul ei ole pädev asutus ega ka kohus tuvastanud nende paigaldamise õiguspärasust, võib tekkida reaalne ja tõsine oht veesõidukitele ning reisijate elule ja tervisele, selle eest jääks vastutama VTA, seega ta peab sellise ohu avastamisel viivitamatult lõpetama õigustrikkuva olukorra. Kohus siiski ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohtadega, justkui puuduks ettekirjutuses võimalus toetuda varasemale haldusaktile või et käesolevalt on olukord muutunud. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsuses nr 3-08-1424 märgitakse, et kaebaja rajatud ujuvkaid, mis sulgesid seni eksisteerinud juurdepääsu, on õigusvastased ja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus, millega ei kooskõlastatud kaebaja ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas, on õiguspärane. Ujuvkaide paigaldamine on senimaani ettenähtud korras kooskõlastamata, VTA ei ole kooskõlastust andnud. Kuivõrd ka käesolev kohus juba leidis, et olukord ei ole muutunud, kaebaja ei ole soovinud vaidluse all olnud ujuvkaisid erinevatel aegadel ja ka mitmesugustel erinevatel põhjustel eemaldada ning ikkagi kinnitab, et kaid on samas kohas, senist juurdepääsu taastama ta ei asu, siis ei saa ka kõnelda, et kaebaja on taastanud endise olukorra. Kaebaja ei ole ka loobunud käesolevast kaebusest, milles ta vaidlustab ettekirjutuse täitmise vajaduse. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et endise või samaväärse olukorra oleks taastanud ka muud isikud. VTA on aga võtnud kasutusele vaid ajutised meetmed liiklusohu vältimiseks, see võib aidata vältida õnnetusjuhtumeid. Avalik huvi ei saa olla suunatud sellele, et kui puudub VTA vajalik kooskõlastus, siis ikkagi saaks rajada juurde kaikohti. Õigusvastaselt tekitatud kaikohtade kadumine ei saa põhjustada õigustatud ootuste purunemist ning sellisel tegevusel ei saa kõnelda ka nt linnavalitsuse puhul, et tal ikkagi on huvi või avalik huvi, et need kaikohad seal oleksid. Kõigil saavad õigustatud ootused ja majanduslikud huvid olla õiguspärase tegevuse korral, mitte vastupidi. 23) Kohus leiab, et kaebaja esitatud arvukas tasutainformatsioon selgitab küll kaebajal tekkinud probleeme ja tema asjaajamise käiku ning kestvust, kuid kaebaja ei ole esitanud siiski kokkuvõttes ühtegi ümberlükkavat tõendit, et lugeda VTA ettekirjutus kas tühiseks või et seda tühistada. 32 3-12-131 Kaebaja seisukohad, et ettekirjutuses on palju valesid faktiväiteid kohus ei jaga ning erinevalt asjadest arusaamine ei tähenda veel ebaõiget faktiväidet, seda enam, et kohtule ei nähtu, et kui neist väidetest ka kaebaja moodi aru saada, et see mõjutaks VTA ettekirjutuse seaduslikkust. Ka ei ole ettekirjutus motiveerimata, vaid vastab olulistele küsimustele, mis on ettekirjutuse andmisel ja selle täitmiseks vajalik, samuti alusmaterjalile, millest samuti selgitused ja nõuded tulenevad. Kaebaja on saanud ka arvukalt selgitustaotlusi, selles samuti vaidlust ei ole ning ometi väidab kaebaja endiselt, et ta ei ole saanud aru, mida ja miks nõutakse. VTA viis läbi ka ettekirjutuse andmiseks istungi ( tlk 132 I kd protokoll), mis kinnitab, et kaebajat on igakülgselt ära kuulatud ja ka seal olid arutlusel konkreetselt küsimused ka sellest, millised ohud tegelikkuses valitsevad, kui V