3-12-1192/38

Haldusasi nr 3-12-1192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1192 Haldusasi A.R.i ja OÜ Fabergate kaebus Justiitsministeeriumilt alusetu rikastumise eest intresside väljamõistmiseks Asja läbivaatamise aeg 24.05.2013.a Menetlusosalised Kaebajad A.R. ja OÜ Fabergate, kaebajate esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Tanel Kalmet RESOLUTSIOON Jätta A.R.i ja OÜ Fabergate kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Justiitsministeerium (JM) jättis 08.05.2012.a rahuldamata A.R. ja OÜ-le Fabergate 09.03.2012.a taotluse kriminaalasjas nr 05930000076 arestitud rahasummalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 23 p 1 alusel intressi 6 % aastas tasumiseks, vastavalt 7 789,14 ja 11 487,75 eurot.
3. A.R. ja OÜ Fabergate esitasid 08.06.2012.a Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse, milles paluti JM-lt välja mõista A.R.i kasuks intress 7 789,14 ja OÜ Fabergate kasuks intress 11 487,75 eurot. Kohus võttis 30.07.2012.a kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks JM. Vastustaja vastas kaebusele 01.10.2012.a. 24.05.2013.a kaebajad täpsustasid kaebust, paludes vastustajalt välja mõista intressi 9 % aastas, seega vastavalt 11 693,70 ja 17 231,62 eurot.
4. Kaebajad leiavad, et asjaolu, et riik ei võimaldanud neil mitmeid aastaid neile seaduslikult kuuluvaid varasid kasutada, on käsitletav riigipoolse alusetu rikastumisega. RVS § 23 p 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kinnipeetud summalt intressi 6 % aastas. Seetõttu on riigil kohustus tasuda A.R.ile alusetu rikastamise sätete alusel 121 873,56 krooni ehk 7 789,14 eurot ja OÜ-le Fabergate 179 744,21 krooni ehk 11 487,75 eurot. Kohtuistungil leidsid kaebajad, et tõenäoliselt ei ole selline intress kooskõlas seadusega ning nende arvates tuleks riigi poolt tasumisele kuuluva intressi suurus määratleda RVS § 7 lg 4 alusel vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 94 ja
5. 01.07.2005.a, kui kabajatel võeti õigus oma vara kasutamiseks, oli nimetatud sätete alusel intressi suuruseks 9 %. Seega on A.R.ile ja OÜ-le Fabergate tasumisele kuuluva intressi suuruseks vastavalt 182 810,33 krooni ehk 11 693,70 ja 269 616,29 krooni ehk 17 231,62 eurot.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele leitakse, et kaebajate vara on kriminaalmenetluse käigus arestitud seaduslikul alusel ja korras ning kriminaalmenetluse lõppedes on arestitud vara ja selle suhtes kehtivad kaebajate õigused täielikult tagastatud. Riik ei ole kaebajate arvelt rikastunud, sh alusetult rikastunud. Kahju olemasolu eeldamisel puudub üheselt mõistetav õiguslik alus ning isegi juhul, kui seda eeldada, oleks kahju mõeldav hüvitamine nõutud intressi ualatuses meelevaldne, asjaoludega mitte arvestav ja mitte õiglene lahendus. Seega ei ole kaebajate viidatud sätted antud juhul kaebajate nõuet õigustavad ega asjakohased. Ka kriminaalmenetlusõigus ei näe ette arestitud vara aresti alt vabastamisel intresside tasumist ning puudub eriregulatsioon kriminaalmenetluses vara arestimisega tekitatud kahju kohta. Vastustaja vaidleb vastu ka täpsustatud kaebusele. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosalise seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel jätta rahuldamata. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et 01.07.2005.a kuni 11.03.2009.a oli kriminaalasjas nr 05930000076 A.R.i ja OÜ Fabergate vara, vastavalt 549 590,41 ja 818 314,03 krooni, arestitud. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajate vara arestimine ja sellega seotud riigiorganite (kohus ja prokuratuur) tegevus on olnud õiguspärane (tl 74). Vaidlus on selles, kas kaebajatel on õigus nõuda riigilt kriminaalmenetluse käigus arestitud rahalt intressi või mitte. 5.2 Kohtule esitatud kaebuses oli intressinõude aluseks RVS § 23 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest 6 % aastas. Alusetu rikastumise nõude eelduseks on avalik-õiguslikus suhtes asja või raha üleandmiseks õigusliku aluse puudumine või selle ära langemine (vt RVS § 22 lg 1). Asjas puudub aga vaidlus, et kaebajate vara oli kriminaalmenetluses arestitud õiguslikul alusel (tl 74). Vara arestimise aluseks olid kohtumäärused (vt Tallinna Linnakohtu 01.07.2005.a määrused, tl 63-66), mida pole muudetud ega tühistatud. Seega pole tegemist olnud riigi poolt avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud rahaga, vaid õiguslikul alusel saadud rahaga. Samuti puudub vaidlus selles, et nimetatud raha on kaebajatele täielikult tagastatud. Seega kuna pole tuvastatud, et riik oleks kaebajate arvel alusetult rikastunud, pole võimalik nõuda ka RVS § 23 lg-s 1 sätestatud intressi. 5.3 Kohtuistungil kaebajad möönsid, et riigipoolset alusetult rikastumist käesoleval juhul toimunud ei ole ja tõid intressinõude aluseks RVS § 7 lg 4 leides, et selle suurus tuleks määratleda VÕS §-de 94 ja 113 järgi (tl 59-69, 72). Kohus leiab, et ka nimetatud alusel pole võimalik kaebust rahuldada. RVS § 7 lg 4 käsitleb avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul aga ei ole esitatud kaebust avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid intressinõue. Seega pole kaebajate viidatud säte asjakohane.
8. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Indrek Paukštys 2 3