3-13-852/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik

1. juunil 2013.a. Tallinnas 3-13-852 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised 18.06.2013.a. Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo esindaja Aleksei Kuznetsov; isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.-U.Z.; tema esindaja - Maarika Pähklemäe RESOLUTSIOON Pikendada luba I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 21.08.2013.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Halduskohtu 21.04.2013.a. määrusega anti luba I.U.Z. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse alates 21.04.2013.a. kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o kuni 21.06.2013.a. Politsei- ja Piirivalveamet(PPA) esitas 17.06.2013.a. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse(VSS) § 25 alusel taotluse I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt avastas PPA Lõuna prefektuuri Piusa kordoni patrulltoimkond 20.04.2013.a. kell 1.20 Meremäe vallas Tobrova külas viis meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikud peeti kinni ning nende suhtes teostati turvakontroll. Kõikidel isikutel olid Pakistani Islamivabariigi kodanike passid, kus olid Schengeni viisad, kuid puudusid viited piiriületuse kohta ning nad toimetati täiendavaks kontrolliks Piusa kordonisse. I.U.Z. Pakistani kodaniku passi kontrollides selgus, et isiku passis on Venemaa Föderatsiooni ühekordne turisti viisa nr. 224191905, mis anti välja 1.04.2013.a. ja kehtis kuni 28.04.2013.a. viibimiseajaga 28 päeva. Venemaa Föderatsiooni viisa on avatud „Pulkovo“ lennujaama piiriületustempliga 9.04.2013.a., 14.04.2013.a on isik soovinud lahkuda Venemaa Föderatsioonist rongiga ning tema Venemaa Föderatsiooni viisa on suletud 14.04.2013.a „Viiburi“ piiriületustempliga, mis hiljem annulleeriti ning isikul ei lubatud Venemaa Föderatsioonist lahkuda. Edasisel kontrollimisel selgus, et isikul on passis olemas Hispaania Kuningriigi poolt välja antud ühekordne Schengeni viisa nr 000909454 kehtivusega 26.03.2013.a. - 25.06.2013.a., viibimisajaga 90 päeva. Isiku passi kontrollides ei leitud ühegi Schengeni riigi piiriületustempli jäljendit. Isik viidi koos teiste kaaslastega Schengeni viisade kontrolliks Koidula maanteepiiripunkti. Dokumentide esmasel kontrollimisel Koidula piiripunktis selgus, et isiku pass on ehtne, kuid seal olev Hispaania Kuningriigi poolt välja antud Schengeni viisa nr 000909454 on võltsing. Isik väidab, et saabus Venemaa Föderatsioonist 16.04.2013.a Läti Vabariiki. Läti Vabariigist saabus isik ebaseaduslikult Eesti Vabariiki 19.04.2013.a ning nimetatud kuupäevast alates viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Vastavalt välismaalaste seaduse(VMS) §-le 43 lg 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. I.U.Z.l puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et isikule väljastatud Hispaania Kuningriigi Schengeni viisa on võltsitud. 20.04.2013.a edastasid Eesti Vabariigi Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo töötajad kõigi viie Pakistani Islamivabariigi kodaniku passi andmed Venemaa Föderatsiooni piirivalvebüroole saamaks infot, kas Venemaa Föderatsioon on nõus isikuid tagasi võtma. Venemaa Föderatsiooni piirivalvebüroo esindaja teatas, et isikuid tagasi ei võeta, kuna nende ühekordsed Venemaa Föderatsiooni viisad on avatud ja ka suletud ning Venemaa Föderatsiooni piirivalvebüroo leidis, et isikud lahkusid Venemaa Föderatsioonist „Viiburi“ piiripunktist Soome Vabariiki. Kui viiel Pakistani Islamivabariigi kodanikul oleks olnud mitmekordsed Venemaa Föderatsiooni viisad, oleks Venemaa Föderatsioon võtnud isikud tagasi. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo ametnikud on kindlaks teinud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning 21.04.2013.a vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. I.U.Z. polnud võimalik koheselt saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki, samuti ei ole õnnestunud teda koheselt tagasi anda Venemaa Föderatsiooni ega Läti Vabariiki. Seetõttu on isik kohtu loal paigutatud väljasaatmiskeskusesse. 30.04.2013 esitas isik varjupaigataotluse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg 1 sätestab, et taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Direktiivi 2003/9 art 7 lg 3 kohaselt tohib varjupaigataotlejalt vabadust võtta ainult siis, kui see on põhjendatud mingi erilise konkreetsel erandjuhtumil esineva vajadusega. Asjaolu, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmismenetluse ajal, võib viidata soovile kuritarvitada varjupaigataotlemise õigust ning takistada oma tagasisaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Väljasaadetava poolt varjupaigataotluse esitamine ei saa automaatselt kaasa tuua isiku vabastamist väljasaatmiskeskusest. Praegu on isiku varjupaigataotluse menetlemine sellises staadiumis, kus ei saa öelda, et taotlus kuulub kindlasti rahuldamisele. Seetõttu leiab PPA, et I.U.Z. vabastamine väljasaatmiskeskusest oleks praegu ennatlik. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et I.U.Z. väljasaatmine ei ole käesoleval ajal varjupaigamenetluse tõttu võimalik, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS §
2. 18.06.2013.a. toimunud kohtuistungil toetas PPA esindaja A.Kuznetsov esitatud taotlust. Isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal ja seaduse järgi peavad sinna jääma kuni varjupaigamenetluse lõpuni. I.U.Z. pole väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisega nõus. Tema esitas varjupaigataotluse kohe, kui politsei nad kinni pidas. Kuna kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et 2 isik esitas kohe esmasel kokkupuutel varjapaigataotluse, tuleb ta vabastada, et ta saaks varjupaigamenetluse ajal viibida Illukal varjupaigakeskuses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et migratsioonijärelevalve büroo taotlus I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt VSS §-le 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. I.U.Z.l pole Eestis viibimiseks elamisluba ega elamisõigust, kuid ta on esitanud varjupaigataotluse, mis takistab temale tehtud Eestist lahkumise ettekirjutuse täitmisele pööramist. VRKS § 33 lg 1 kohaselt ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Direktiivi 2003/9 art 7 lg 3 kohaselt tohib varjupaigataotlejalt vabadust võtta ainult siis, kui see on põhjendatud mingi erilise konkreetsel erandjuhtumil esineva vajadusega. I.-U.-Z. saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, viibides eelnevalt Lätis, kus tal oli võimalik pöörduda riigiasutusse varjupaigataotlusega, kuid ta seda ei teinud, tema passis on võltsitud Schengeni viisa. Ka Eestisse ei tulnud isik piiripunkti kaudu, kus oleks kohe saanud esitada varjupaigataotluse, vaid salaja selleks mitte ettenähtud kohas piiri ületades. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus PPA-ga, et I.U.Z. poolt varjupaigataotluse esitamine peale tema kinnipidamist politsei poolt võib olla tingitud soovist kuritarvitada varjupaigataotlemise õigust ning takistada enda tagasisaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kuivõrd Tartu Halduskohus on 21.04.2013.a. määrusega andnud loa I.U.Z. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks, pole varjupaigataotluse esitamine pärast halduskohtu poolt isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmist asjaoluks, mille tõttu tuleks määruskaebuse esitaja väljasaatmiskeskusest vabastada. Lähtudes ülaltoodust pikendab kohus I.U.Z. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o. kuni 21.08.2013.a. Väljasaatmise täideviimise võimaluse või vabastamise aluse tekkimisel tuleb I.-U.-Z. viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt 3