Obsah (6)

§ 187§ 428§ 429§ 432§ 168§ 150

2-13-16350 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Leanika Tamm 04. september 2013, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-13-16350 Menetlusosalised

§ 187

lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on ESTONIA PST 3 KORTERIÜHISTU hagi A. K. ja A. I.i vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse

1. aprillil
2. Hagiavaldus oli kostjatele kätte toimetatud
3. aprillil
4. Hageja esitas
5. mail 2013 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt tasusid kostjad
6. aprillil 2013 võlgnevuse ära. Seoses nõude täieliku tasumisega palub hageja lõpetada menetlus ning välja mõista kostjatelt hageja kantud menetluskulud. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjatele. Kostjad palusid menetlus lõpetada, kuid menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjate vastuse kohaselt ei ole nad hageja arveid kätte saanud ja hageja pole teinud kõike võimalikke selleks, et arved kostjatele kätte toimetada. Hageja oli teadlikud sellest, et kostja ei ela korteris, mille eest on tekkinud võlg, kuid siiski pani arved postkasti. Kostjatel aga ei olnud objektiivset võimalust (puudus trepikoja ukse võti) arveid postkastist võtta. Kohus leiab, et hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud

§ 432

alusel, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et kostjad on nõude rahuldanud pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulud Kooskõlas

§ 168

lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning kostjad vastupidi palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Toimiku materjalidest on näha, et hagiavaldus oli kohtusse esitatud

1. aprillil, hagimaterjalid olid kostjatele kätte toimetatud
2. aprillil ning kostjad tasusid võlgnevuse ära
3. aprillil, s.t kohe pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjatele kättetoimetamist. Kostjad väidavad, et hageja pole neile arveid kätte toimetanud, kuigi hagejal oli võimalus teada saada kostjate tegelikku elukohta. Kostjad leiavad, et hageja pidi tegema kõike, et lahendada asja kohtuväliselt ja mitte esitada hagi kohtusse. Kohus ei nõustu kostjate seisukohtadega. Kohus leiab, et korteriomanike kohustused tulenevad seadusest, s.h maksude (kommunaalmaksud jms) maksmise kohustus, millest kostjad kui korteriomanikud peaksid olema teadlikud. Korteriühistu andmed on igaühele kättesaadavad ja seega kostjatel oli võimalik teatada nt oma tegeliku elukoha aadressi või aadressi, kuhu kätte toimetada arved, korteriühistu esimehele. Seda kostjad aga pole teinud. Seadused ei pane korteriühistu esimehele kohustust otsida võlgnikke ja kätte toimetada korteriühistu arveid neile isiklikult kätte. Kostjad ei ole tasunud korteri eest pika perioodi jooksul. Kohus leiab, et selle aja jooksul pidid kostjad oma omandi vastu huvi tundma ja oma huvi üles näitama. Kostjad ei ole tõendanud, et nad 2 oleks korteriühistule oma andmed teatanud ega palunud neile arveid väljastada või muul viisil hagejaga kokku leppida. Kohus leiab, et hagejal ei olnud muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole ning hagi esitamine on tingitud kostjate poolt oma kohustuste rikkumisest, mitte aga hageja pahatahtlikkusest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Seega tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 75 eurot. Ülejäänud osas, s.o 75 eurot, kuulub riigilõiv väljamõistmisele kostjatelt. Eeltoodu alusel tuleb välja mõista kostjatelt hageja kasuks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud summas 120 eurot. Hagejale tuleb tagastada riigieelarvest pool menetluses tasutud riigilõivust summas 75 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 3