← Eesti

2-09-63699/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Avastik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2010, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-09-63699 Tsiviilasi Jaak Sisask hagi Üllar Pärnmets vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6000 krooni hageja Jaak Sisask, ik XXX, viibimiskoht XXX Menetlusosalised ja nende esindajad kostja Üllar Pärnmets, XXX, viibimiskoht XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1 ja 3, 415, kohus o t s u s t a s:
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 1.
  3. Välja mõista Üllar Pärnmetsalt Jaak Sisask kasuks põhivõlg 6 000 krooni (kuus tuhat krooni) ja viivis perioodi 06.06.2007-17.03.2010 eest 1 662.24 krooni (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks krooni ja 24 senti). 1.
  4. Välja mõista Üllar Pärnmetsalt Jaak Sisask kasuks viivis tasumata põhivõlalt alates 18.03.2010 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, millele lisandub 7% aastas), kusjuures viivisenõue kokku koos punktis 1.1 välja mõistetud viivisega ei või ületada põhinõude summat.
  7. Raha kanda Jaak Sisaski kontole nr XXX SEB Pangas.
  8. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulud
  9. Jätta kõik menetluskulud Üllar Pärnmets kanda.
  10. Välja mõista Üllar Pänmetsalt riigilõiv 1 200 krooni (üks tuhat kakssada krooni) riigituludesse. Riigilõiv tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul
  11. Otsuse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata p 5 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise kohta toob kohus välja arvutuskäigu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  12. jaanuari ja
  13. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lähtudes VÕS § 94 lõike 2 alusel väljaandes 2 Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäärast on viivisearvestus alljärgnev. Periood Viivitatud päevi Viivise määr Võlgnetav Arvutuskäik summa Viivise summa 06.06.200730.06.2007 25 10.5 % 6 000 6 000 * 10.5 % / 365 * 25 43.15 01.07.200731.12.2008 550 11 % 6 000 6 000 * 11 % / 365 * 550 994.52 01.01.200930.06.2009 181 9.5 % 6 000 6 000 * 9.5 % / 365 * 181 282.65 01.07.200917.03.2010 260 8% 6 000 6 000 * 8 % / 365 * 260 341.92 Kokku 1 662.24 Seega tuleb alates 06.06.2007 kuni otsuse tegemiseni 17.03.2010 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 1 662.24 krooni. Alates 18.03.2010 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Arvestades TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 3 ning menetluskulude jaotust käesolevas asjas, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1 200 krooni, mille tasumisest hageja oli TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel vabastatud. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.