← Eesti

2-13-12022/31

Obsah (6)§ 22§ 1§ 29§ 31§ 23§ 130

Tsiviilasi nr 2-13-12022 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02. august 2013, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Ts

§ 22lg 5 mõttes. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-13-12022 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1

lg 2 ja 3 mõttes, sest võlgnik pole suuteline korraga tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikule kuuluv vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Juhul kui õnnestub võõrandada ülalnimetatud metallesemed, mida käesoleval hetkel ei ole võimalik ette prognoosida, võib nende müügist saadud rahaliste vahenditega katta üksnes osaliselt ajutise menetluse kulud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni põhjal on võlgniku varade väärtus 0 eurot. Bilansi kohaselt on võlgniku täitmata kohustuste maht 4 660 442 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul võisid võlgniku maksejõuetuse põhjustada nimetatud asjaolud, samas võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra ebarealistlik hindamine ning ebaefektiivne äriplaan ning võimetus seda ellu viia. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur toob välja, et on toimunud tehingud võlgniku ja tema osanike ning juhatuse liikmete vahel, samuti võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühinguga. Ajutine pankrotihaldur leiab, et aktuaalne on võlgniku juhatuse liikme isikliku vastutuse küsimus võlausaldajate ees. Ajutine haldur leiab, et võib esineda alus juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamiseks. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks on tarvilik pankrotimenetluse käigus teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need (sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Urmas Ustav palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-13-12022

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et KXM OÜ majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on KSM OÜ-l varasid 0 euro väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 660 442 euro ulatuses. Kohustused ületavad vara mitmekordselt. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KXM OÜ pankrotihalduriks. Urmas Ustav tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada KXM OÜ pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Urmas Ustav on kohtule esitanud KXM OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 20 tundi, tunnihinnaga 96 eurot, s.h: võlgnikult dokumentide ja informatsiooni väljanõudmine, järelepärimiste edastamine võlgniku juhatuse liikmele ja lepingulisele esindajale, järelepärimiste teostamine erinevatesse registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku vara väljaselgitamiseks, esitatud ja kogutud dokumentide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Tasule lisandub käibemaks. Võlgnik ei ole 27.06.2013 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Urmas Ustav taotleb ajutise haldur tasu väljamõistmist büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele 5

(6)Tsiviilasi nr 2-13-12022 lisandub käibemaks 384 eurot, tuleb võlgnikult OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista. Kohus määrab KXM OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 30. augustil 2013.a, algusega kell 10.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn). Maksu- ja Tolliamet on 12.07.2013 esitanud kohtule taotluse KXM OÜ raugemise alustel äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Maksu- ja Tolliamet toob taotluses välja, et KXM OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on alustatud menetlust. Maksu- ja Tolliamet taotleb äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamist kuue kuu võrra ning enne kuue kuu möödumist lubada esitada KXM OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. Ajutine pankrotihaldur leiab, et kuna raugemise vältimiseks on deposiit tasutud, ei esine alust KXM OÜ registrist kustutamiseks ning tähtaja pikendamiseks puudub vajadus. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti avaldus äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna KXM OÜ pankrotimenetluses ei ole otsustatud äriühingu lõpetamist, millest tulenevalt Harju Maakohtu registriosakond teeb äriühingu registrist kustutamise kande. Käesoleva kohtumäärusega on Harju Maakohus otsustanud KXM OÜ pankroti väljakuulutamise ning vastavalt

§ 130

lõikele 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur, st viib läbi likvideerimismenetluse. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamiseks puudub vajadus ning Maksu- ja Tolliametil on nõude olemasolu korral võimalik esitada pankrotimenetluses oma nõue KXM OÜ vastu pankrotiseaduses ette nähtud korras. Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada. /digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.