1-12-5848/18

(12240100186)Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Ljubov Puškova ja Svetlana Sepp Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Tõlk Vaike Hanni Kriminaalasi Irina Barinova süüdistuses KarS § 113 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Irina Barinova Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 46606243748, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 14.01.2012.a Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Irina Barinova süüdi KarS § 113 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 14.01.2012.a. Irina Barinovale valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: nuga, T-särk, kampsun – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Irina Barinovalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) 1 1-12-5848 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 724 (seitsesada kakskümmend neli) eurot 17 senti, ekspertiiside tegemise eest 934 (üheksasada kolmkümmend neli) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 21.06.2012.a eelistungil osutatud õigusabi eest 499 (nelisada nelikümmend üheksa) eurot ja 20 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 11.03.2013.a – 12.03.2013.a kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Irina Barinova, kriminaalasja number 1-12-5848, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. märtsist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas Irina Barinovat süüdistatakse selles, et ta 14.01.2012.a ajavahemikul 03:00-04:00, olles ebakaines olekus korteris aadressil xxx, alkoholi tarvitamise käigus A I , purjuspäi tekkinud tüli pinnal võttis laualt kööginoa ning viimase tapmise eesmärgil, lõi kannatanut noaga rindkere ülaosa piirkonda, tekitades temale torke- lõikehaava rindkerel vasakul pool aordi vigastusega, koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna, mille tagajärjel A I suri kohapeal. Oma tegudega pani Irina Barinova toime teise inimese tapmise s.o. KarS § 113 ettenähtud kuriteo. Kohtualusena ülekuulatud Irina Barinova andis ütlusi, et süüdistusakt on arusaadav, ta tunnistas end tapmises täelikult süüdi. Kohtuistungil Irina Barinova selgitas, et ta tekitas I noahaava, kaitstes end temapoolse vägivalla eest.
2. jaanuaril tuli ta koos S I S A külla, hakkas tema juures alkohoolseid jooke tarvitama. A juures kodus oli külas A J . Kui pudel oli lõppemas, siis S küsis Irina Barinova käest raha. Barinova andis raha. I käis mitu korda kodust väljas, siis tuli jälle tagasi, küsis Barinova käest raha, ostis alkoholi. S küsis jälle raha, Barinova andis raha ja ütles I , et ta ei ole lüpsilehm. Tekkiski tüli. I haaras teda kõrist, sel ajal kõik juba magasid, kedagi ei olnud, abi ei ole, I hakkas teda kägistama. Barinova ei saanud kuidagi temast lahti, tal oli raske hingata, laual lebas nuga. Barinova lõi teda noaga ja siis Ivanov kukkus maha. Barinova äratas A ja ütles, et tappis S ära. Seejärel ta helistas politseisse, kiirabisse. Kannatanu M I andis ütlusi, et A I on tema poeg. 14.01.2012.a helistas ta Irina Barinova emale ja too ütles talle, et A on tapetud, aga Irina viibib politseis. Ta sai Irina Barinova ema sõnadest aru, et Irina tappis A ära. 2 1-12-5848 Tunnistaja O K andis ütlusi, et 14.01.2012.a kell 03:58 juhtimiskeskuse korralduse alusel saabus aadressile xxx, korteris avastas toa põrandal meesterahva laiba. Korteris viibinud naine väitis, et ta pani toime tapmise, tema nimi oli Irina Barinova. Irina Barinova ütles, et temal tekkis Ivanoviga peale ühist alkoholitarvitamist mingisugune konflikt, kannatanu solvas teda. Barinova ei rääkinud, et kannatanu poolt oli tema suhtes vägivalda kasutatud. Tunnistaja S A andis ütlusi, et 14.01.2012.a Irina Barinova ja A I olid temal külas, kõik tarvitasid alkohoolseid jooke. A tunnistas kohtus, et tol päeval nad jõid palju alkohoolseid jooke. Irina ja A hakkasid omavahel tülitsema, vägivalda ei olnud. I käis kusagil ära, siis tuli tema korterisse tagasi. A jäi magama. Hiljem Irina raputas tema ja ütles talle:“ S , ma vist tapsin A ära“ Tunnistaja L M andis ütlusi, et 14.01.2012a.umbes 04:00 paiku helistas temale tütar Irina ja teatas, et ta tappis A . Irina oli hea tütar, kuid tulise iseloomuga, keevavereline, armastas õigust taga ajada. Kohtuistungil on avaldatud: -Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid. Sündmuskoha vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et korteri esikus aadressil xxx, on avastatud meesterahva laip noahaavaga rindkere piirkonnas. Sündmuskoha vaatluse käigus korterist on ära võetud kööginuga. (lk. 6-23) -Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud ja kirjeldatud kannatanu kampsun ja T-särk ning sündmuskohalt äravõetud nuga. Noateral on avastatud vereplekid. (lk. 24-28) -Surnu ekspertiisiakt nr 30, millega tõendatakse, et Aleksandr Ivanovi surma põhjuseks oli rinnaõõnde tungiv aorti vigastav torke-lõikehaav koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. (lk.31-38) -DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE0186 millega tõendatakse, et kööginoa teral on avastatud kannatanu A I bioloogiline materjal. (lk.42-47) -Joobeseisundis isiku (Irina Barinova) kainenemisele toimetamise protokoll (lk.91) -Irina Barinova joobeseisundi kontrollimise protokoll. (lk.90) Maakohtu seisukoht Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et Irina Barinova süü on tõendatud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu M I , tunnistajate O K , S A , L M ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ja on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kohtuistungil Irina Barinova ei tunnistanud oma süüd täielikult ja ütles, et Ivanov haaras teda kõrist, sel ajal kõik juba magasid, kedagi ei olnud, abi ei ole, Ivanov hakkas teda kägistama. Barinova ei saanud kuidagi temast lahti, tal oli raske hingata, laual lebas nuga, Barinova lõi I noaga. Süüdistatava arvamusel, ta tekitas I noahaava, kaitstes end temapoolse vägivalla eest. Vaatamata sellele, et süüdistatav Irina Barinova ei tunnistanud oma süüd täielikult, on süüdistatava Barinova süü kuriteo toimepanemises Kars § 113 järgi tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: 3 1-12-5848 Kannatanu M I andis ütlusi, et ta 14.01.2012.a helistas Irina Barinova emale ja too ütles talle, et A on tapetud, aga Irina viibib politseis. Ta sai Irina Barinova ema sõnadest aru, et Irina tappis A ära. Tunnistaja O K andis ütlusi, et 14.01.2012.a kell 03:58 juhtimiskeskuse korralduse alusel saabus aadressile xxx, korteris avastas toa põrandal meesterahva laiba. Korteris viibinud naine väitis, et ta pani toime tapmise, tema nimi oli Irina Barinova. Irina Barinova ütles, et temal tekkis I konflikt, kannatanu solvas teda. Barinova ei rääkinud, et kannatanu poolt oli tema suhtes vägivalda kasutatud. Tunnistaja S A andis ütlusi, et 14.01.2012.a Irina Barinova ja A I olid temal külas, kõik tarvitasid alkohoolseid jooke. Irina ja A hakkasid omavahel tülitsema, vägivalda ei olnud. I käis kusagil ära, siis tuli tema korterisse tagasi. A jäi magama. Hiljem Irina raputas tema ja ütles talle:“ S , ma vist tapsin A ära“ Tunnistaja L M andis ütlusi, et 14.01.2012a. umbes 04:00 paiku helistas temale tütar Irina ja teatas, et ta tappis A . Irina oli tulise iseloomuga, keevavereline. Sündmuskoha vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et korteri esikus aadressil xxx, on avastatud meesterahva laip noahaavaga rindkere piirkonnas. Sündmuskoha vaatluse käigus korterist on ära võetud kööginuga. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud ja kirjeldatud kannatanu kampsun ja T-särk ning sündmuskohalt äravõetud nuga. Noateral on avastatud vereplekid. Surnu ekspertiisiakt nr 30, millega tõendatakse, et A I surma põhjuseks oli rinnaõõnde tungiv aorti vigastav torke-lõikehaav koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE0186, millega tõendatakse, et kööginoa teral on avastatud kannatanu A I bioloogiline materjal. Joobeseisundis isiku (Irina Barinova) kainenemisele toimetamise protokoll. Protokollis on märgitud, et visuaalseid vigastusi Barinoval ei avastatud (lk.42). Irina Barinova joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli Barinova nii purjus, et ei suutnud torusse puhkuda (lk.41) Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et
3. jaanuaril Irina Barinova tuli koos A I S A külla, hakkas tema juures alkohoolseid jooke tarvitama. A juures kodus oli külas A J . Irina Barinova sõnadest, tol päeval sai joodud väga palju alkoholi. Seda tõendatakse kriminaalasja materjalide juurde lisatud tõenditega. Irina Barinova joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli Barinova nii purjus, et ei suutnud isegi torusse puhkuda (lk.41). Süüdistatav Barinova ja tunnistaja A tunnistasid kohtus, et tol päeval nad jõid palju ja kaua. Õhtuks jäi tuppa, kus oli toime pandud tapmine, ainult 3 inimest: A , Barinova ja tapetud I . Teisi isikuid selleks hetkeks toas ei olnud. Ainsaks tunnistajaks, kes oli I tapmise hetkel toas, oli S. A . Kuid nagu kohtulikul uurimisel selgus jäi ta magama ja ei näinud I noahaava tekitamise hetke. Kõik A külalised olid purjus. Tunnistaja A kinnitas, et tõepoolest alkoholi tarvitamise käigus tekkis I ja Barinova vahel tüli, mitte üks kord. I käis kusagil ära, siis tuli tema korterisse tagasi. Kui korteri peremees S. A jäi magama, siis süüdistatav läks oma elukaaslase I uuest tülli. 4 1-12-5848 Irina Barinova, olles ebakaines olekus, alkoholi tarvitamise käigus A I , tekkinud tüli pinnal võttis laualt kööginoa ning lõi kannatanut noaga rindkere ülaosa piirkonda. I tapmisest sai esimesena teada A , vahetult peale selle toimepanemist. A selgitas, et Barinova äratas ta üles ja ütles: „S , ma vist tapsin A ära“. A lamas maas, Irina oli hirmunud ja endast väljas. Ta ise kutsus kiirabi ja politsei. Kõik kohtule esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ja ei kutsu esile kahtlusi selles, et A.I tappis just I.Barinova nende vahel tekkinud tüli käigus. Peale tunnistajate ütluste on Barinova süü tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga. Kohtu-arstliku ekspertiisi nr 30 kohaselt oli Ivanovile tekitatud torke-lõikehaav rindkere vasakul pool aordi vigastusega, koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna, mis oli eksperdi arvamusel selle tekitamise hetkel eluohtlik. Barinova väitis kohtus, et ta ei tahtnud Ivanovi tappa. Süüdistatava sõnade järgi, tüli käigus I kasutas tema suhtes kägistavat võtet. Tal oli raske hingata. Vastuseks sellele ta võttis laualt kööginoa ja lõi kannatanut üks kord. Arvestades seda, et I oli varem kohtulikult karistatud oma naise tahtlikus tapmises, ei saa välistada sellist sündmuste arengu stsenaariumi. Viimaste ütlustega võiks nõustudagi, kui need oleksid kohtus objektiivset kinnitust leidnud. Kuid kõik tunnistajad vastasid kohtuistungil, et Barinova ei rääkinud neile midagi sellist, et I oli tema suhtes vägivalda kasutanud. Samuti on protokollis märgitud, et mingeid visuaalseid vigastusi Barinoval ei avastatud (lk.42). Barinova teatas kinnipidamise hetkel politseitöötajatele, et tal on kõrgvererõhutõbi ja mitte ühtki sõna selle kohta, et tapetu oli tema suhtes vägivalda kasutanud. Politseitöötaja K kinnitas kohtus, et Barinova ei rääkinud, et kannatanu poolt oli tema suhtes vägivalda kasutatud. Tunnistaja ei näinud Barinoval mingeid kehavigastusi. K ei näinud toas võitlemise või enesekaitse jälgi, ainult jälgi joomingust. Kohus on arvamusel, et Barinova ütlused selle kohta, et ta oli enesekaitse seisundis, on paljasõnalised ja ei ole mitte mingisuguste tõenditega tõendatud. Kohus arvestab tunnistaja L M ütlusi, et Irina Barinova oli hea inimene, kuid tulise iseloomuga ja keevavereline. Peale selle, Barinova kainenemisele toimetamise protokollis on kirjas, et ta oli nii purjus, et ei olnud võimalik määrata tema alkoholijoobe taset. Klassifitseerides süüdistatava tegevuse KarS § 113 järgi, kohus peab lähtuma sellest, et tappa on võimalik igasuguse tegevuse toimepanemisega. Kuriteo kvalifitseerimisel on tähtis tuvastada, et toimepandud tegevuse ja saabunud tagajärje – inimese surma vahel oleks põhjuslik seos. Kohus arvab, et kõik kohtule esitatud tõendid tuvastavad ja kinnitavad, et süüdistatava poolt I noalöögi tekitamine ja selle tagajärg ongi otsene põhjuslik seos. Kohtu poolt uuritud tõendid ei tekita kahtlust, et kannatanu surm on otseses põhjuslikus seoses noahaavaga, mille tekitas talle süüdistatav Barinova. Kohtuistungil kohus veendus, et lüües kannatanut noaga, süüdistatav Barinova möönas mistahes tagajärgede saabumist, sealhulgas ka kannatanu surma saabumist. Subjektiivsest küljest süüdistatav Irina Barinova tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei oma tähtsust. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element - tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on teo vältimatu tagajärg. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Noaga löömine elutähtsasse kehapiirkonda – rindkere ülaosa piirkonda, annab aluse järeldada, et süüdistatav Irina Barinova tegutses tapmisel otsese 5 1-12-5848 tahtlusega. Süüdistatav Irina Barinova, tunnistades end süüdi talle esitatud süüdistuses, väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu käitumisega, kes oli hakanud teda kägistama. Kaitsja palus ümber kvalifitseerida Barinova teod KarS § 115-le, s.t. provotseeritud tapmisele, põhjendades seda äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga Ivanovi vägivalla tõttu. Kaitsja ja süüdistatava väited, et Irina Barinova tekitas Ivanovile noahaava, kaitstes end temapoolse vägivalla eest, lükkab kohus ümber, sest Barinova väited on paljasõnalised ja ei leidnud objektiivset kinnitust kohtuistungil. Irina Barinova ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna nad ei ole kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega ja kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus ei näe alust ümber kvalifitseerida Irina Barinova tegusid kergema kuriteo koosseisule provotseeritud tapmisele, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine. Seejuures on vajalik arvestada seda, et nad mõlemad, nii süüdistatav Barinova kui ka kannatanu, viibisid tugevas alkoholijoobes /süüdistatava alkoholijoobe tuvastamise akt, surnu kohtumeditsiinilise ekspertiisi akt/, seepärast ei ole alust arvata, et pannes toime kannatanu tapmise, süüdistatav Irina Barinova viibis tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oleks takistanud või piiranud tema võimeid aru saada oma teo tähendusest ja iseloomust ning juhtida neid. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne pool on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Süüdistatav Barinova pani toime raske esimese astme kuriteo, mis põhjustas pöördumatuid tagajärgi, pani selle toime tugeva alkoholijoobe seisundis. Kohus leiab, et kohtualune Irina Barinova tuleb süüdi tunnistada KarS § 113 järgi, kuna oma tegudega pani Irina Barinova toime teise inimese tapmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56, juhindub süüdistava süü astmest – 1 astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle arvestab kohus süüdistatava isikut, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Barinova ei ole varem kohtulikult karistatud, kohtuliku uurimise käigus ja oma viimases sõnas kahetses toimepandut, seepärast tema süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust, võtab arvesse Barinova suhtumist toimepandud kuriteosse, süüdistatava isikut, asja tehisolusid, ning leiab, et on otstarbekas mõista reaalne vangistus, mis on minimaalne karistuse liik KarS § 113 järgi. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik 6 1-12-5848 /allkirjastatud digitaalselt/ Ljubov Puškova Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Svetlana Sepp Rahvakohtunik 7