Obsah (5)

§ 186§ 187§ 131§ 130§ 132

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 30. august 2013 Kohtuasja number 2-13-35255 Kohtuasi L H avaldus nõusoleku saamise

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse R H nimele avatavale eraldi arvele (kontole) ja seda võib ilma kohtu loata kasutada üksnes hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks. 1

1. Jätta R H menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse jõustumine
2. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
3. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik L H esitas 26.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse R H nimel tehingu tegemiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 05.08.2013 määrusega, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja ja küsis esindajalt ning eestkosteasutuselt arvamust esitatud avalduse osas. Avaldus Avaldaja soovib anda üürile lapsele kuuluva kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX), samuti taotleb avaldaja õigust kinnistu koormamiseks hüpoteeklaenuga. Harju Maakohtu 28.02.2011 määrusega 2-11-2768 rahuldati L H taotlus ja L H anti nõusolek kinnistu võõrandamiseks hinnaga mitte vähem, kui 350 000 eurot ning kinnistu müügist saadava summa eest tuli osta uus elukoht R H nimele. Tänaseks on kinnistu müügis olnud kuus aastat, mille vältel ei ole õnnestunud kinnistut võõrandada. Võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeolukorra on kinnistu üürile andmine hetkel tõenäolisem, kui müük. Kinnistu üürile andmine on äärmiselt oluline kinnistu säilimise tagamise seisukohalt, sest majas ei elata pidevalt ning see seisab osaliselt tühjana, seoses sellega vajab kinnistu olulisi remonditöid. Kinnistu üürile andmisega saaks lahendada olukorra, kus maja seisab osaliselt tühjana, L ja R H elavad seoses R H õpingutega osaliselt XXX, seega neil puudub võimalus pidevalt maja heakorraga tegeleda ja maja eest aastaringselt hoolt kanda. Samuti taotleb L H õigust kinnistu koormamiseks hüpoteeklaenuga. Käesolevaks ajaks on ilmnenud vältimatu vajadus eramu remondiks. Laenurahaga saaks majas teha vajalikke remonditöid, tagamaks R H kuuluva eramu säilimise ning väärtuse. Parandused tagaks omakorda võimaluse kinnistu võõrandamiseks või üürile andmiseks. L H puuduvad isiklikud vahendid maja remonditööde läbiviimiseks, 2 2-13-35255 mis omavad hetkel kriitilist tähtsust, nimelt on majja tekkinud niiskuskahjustused. Esindaja arvamus Lapsele menetluses määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi esitas arvamuse 18.08.2013, mille kohaselt kohus võib avalduse rahuldada, sest see on R H huvides. Avaldaja on R H ema ja R H on 11 aastat vana. 28.02.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-2768 andis Harju Maakohus L H nõusoleku kinnistu, asukohaga, XXX võõrandamiseks hinnaga mitte vähem kui 350 000 eurot. Seega on kohus kontrollinud juba varasemalt olulisi asjaolusid ja leidnud, et R H vara võõrandamine on põhjendatud. Esindaja leiab, et see asjaolu kinnitab avaldaja väiteid, et põhjendatud on ka R H vara välja üürimine. Avaldajal ei ole õnnestunud kinnistut võõrandada. Avaldaja soovib seetõttu anda kinnistu üürile. Lisaks soovib avaldaja koormata kinnistut hüpoteegiga, et võtta laenu ja remontida elamut. Esindaja leiab, et nõusoleku andmine kinnistu üürile andmiseks on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega, kuna R H elab XXX ja elamu seisab seetõttu tühjana, kuid maja eest on vajalik hoolt kanda ja kinnistu heakorraga on vajalik tegeleda. Üürile andmine võimaldab teenida selleks vahendeid. Esindaja sai 18.08.2013 avaldajalt teada, et R H viibib XXX ja Eestisse niipea ei tule. Samuti avaldaja nimetas, et hüpoteek on vajalik seada selleks, et võtta 100 000 eurot laenu, millega seada korda elumaja, sest muidu keegi elumaja üürile võtta ei soovi. Esindaja on arvamusel, et nõusoleku andmine avaldajale kinnistu XXX koormamiseks hüpoteegiga on lapse huvides. Nõmme Linnaosavanema 25.04.2008.a korraldusega nr 131 p 3 on antud nõusolek kinnistu koormamiseks hüpoteegiga. Seega on kohalik omavalitsus kontrollinud tegelikke asjaolusid ja leidnud, et enne maja müüki on tarvis seda remontida müügikõlblikku seisukorda. Nõusoleku andmine kinnistu hüpoteegiga koormamiseks 100 000 eurot remondilaenu tagamiseks on põhjendatud, et elamu saaks üürikõlblikku konditsiooni. Hiljem on laekunud üüriraha arvel võimalik laen tagasi maksta. Kooskõlas

§ 186

lg 1 ja lg 3 tuleb kinnistu väljaüürimisest laekunud raha paigutada avaldajal oma varast eraldi ja seda võib kasutada üksnes hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks. Eestkosteasutuse arvamus Nõmme Linnaosa Valitsus esitas arvamuse 23.08.2013, milles toetab esitatud avaldust osaliselt. Kinnistu aadressil XXX (katastritunnus xxx) kuulus eelnevalt TH ning on alaealise R H omanduses alates 16.01.2002. L H selgitab oma 12.08.2013 ja 19.08.2013 e-kirjades täiendavalt, et 2002-2003 tehti R H kuuluvas majas kapitaalremont, investeeriti eramusse ning krunti suur summa, mille tagajärjel maja väärtus tõusis märgatavalt. Samuti on igal aastal teostatud hädavajalikke remonditöid, et poja vara 3 säilitada. Krundi ning maja eest hoolitseb igakuiselt sugulane, samuti on majal turvafirma valve, et vältida sissetungijaid ajal kui pere viibib välismaal. L H sõnul on kõik need aastad makstud viivituseta kõik R H eramut ja krunti puudutavad arved. L H sõnul on soovitava hüpoteeklaenu suurus kuni 100 000 eurot. Hüpoteeklaen on vajalik, sest on ilmnenud tungiv vajadus teha kapitaalsemaid remonditöid lapsele kuuluvas majas, sanitaarremondist ei piisa, sest on ilmnenud niiskuskahjustused keldri täies ulatuses, mis tuleks kindlasti likvideerida, et tagada R H vara säilimine. Tekkinud on ka vajadus osaliselt välja vahetada veesüsteemid, boilerid ning segistid. Hetkel ei ole võimalik kogu remonditöödeks vajaliku raha ise investeerida, seega on vaja täiendavat rahalist abi laenu näol, mille vanemad tasuvad esimesel võimalusel kas maja müügi- või renditulust. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul on lapsele kuuluva kinnistu üürile andmine lapse huvides, kuna see võimaldab saada kasu eestkostetava varalt ning selle abil muuhulgas vara säilitada ning katta vara korrapärase valitsemise kulud. Sellest tulenevalt toetab Nõmme Linnaosa Valitsus L H avaldust lapsele R H kuluva kinnistu asukohaga XXX, üürile andmiseks. Arvestades seda, et hüpoteeklaen 100 000 eurole on oluliselt suurem kohustus, kui eeldatavasti vara remontimiseks kulub ja ei tõsta vara väärtust selle summa võrra, siis ei ole Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul hüpoteegi seadmine R H huvides. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse nõusolekut alaealise lapse R H nimel anda üürile lapsele kuuluv kinnistu asukohaga XXX Tallinnas ning kinnistu koormamiseks hüpoteeklaenuga, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ja lapsele määratud esindaja ning osaliselt eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub alaealise lapse huvidest ega kahjusta tema huve. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 4 2-13-35255 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 131

lg 1 ja § 187 p 1 ja p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ning anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 130

kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186

lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

§ 132

lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma lapse R H nimel tehingu tegemiseks so R H kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu asukohaga XXX Tallinnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, üürile andmiseks ja koormamiseks hüpoteeklaenuga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on anda nõusolek kinnistu koormamiseks hüpoteegiga laenu summas kuni 100 000 eurot tagamiseks. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema vara kaitsmiseks vajalikud. Kinnistu (registriosa nr XXX) väljaüürimisest saadud tulu tuleb paigutada avaldajal oma varast eraldi, s.o.

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse R H nimele avatavale eraldi arvele (kontole) ja seda võib kasutada ilma kohtu loata üksnes hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. 5 Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et lapsele määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6