3-11-1405/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Agu Timmi

1. märts 2013, Tartu 3-11-1405 Articer OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 16.05.
2. a maksuotsuse nr 12.2-3/4026-32 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.12.
3. a otsus Articer OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Articer OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Halduskohtu 14.12.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. aprillini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. MTA viis maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1, lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel läbi üksikjuhtumi kontrolli Articer OÜ poolt käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodil 01.03.2010 – 31.03.
11. MTA tegi 16.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4026-32, millega määras Articer OÜ-le tasumisele kuuluvaid makse summas 24 513 eurot, millest käibemaks moodustab 15 338,80 eurot ja tulumaks 9174,20 eurot.
12. Articer OÜ esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse MTA 16.05.
13. a maksuotsuse nr 12.2-3/4026-32 tühistamiseks. MTA on uurimisprintsiipi rikkudes jõudnud väärale seisukohale kontrollitud tehingute toimumise ja sellest tulenevalt maksukohustuse tekkimise osas. Maksuhalduri kogutud tõendite alusel tuvastatuks loetud asjaoludega ei ole tõendatud kaebuse esitajal maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Kaebaja on OÜ-lt Forest Invest Club arvel nr 1037 märgitud XXX kinnistu ostmisel vahendusteenust heauskselt ostnud, teenust saanud ja selle eest ka tasunud. Samuti on ta OÜ-lt AAB Järve-Auto 26.01.
14. a arvel nr 1001261 märgitud puhastusmasina heauskselt ostnud, seadme saanud ja selle eest tasunud. HALDUSKOHTU LAHEND
15. Tartu Halduskohtu 14.12.
16. a otsusega jäeti Articer OÜ kaebus rahuldamata. Maksuhalduril tekkis maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamisel põhjendatud kahtlus, et tehingut, mille kohta on koostatud arve nr 1037, pole arvel näidatud poolte vahel toimunud, kuna XXX kinnistu müüja O.J. väidab oma 13.09.2010 seletuses, et XXX kinnistu vahendusteenusest ei ole ta kuulnud. Lisaks ei ole kinnistu müügiks sõlmitud eellepingut ning O.J. ei tea OÜ-t Relianc Konsultatsioonid ega pole sellenimelise äriühinguga tehinguid teinud ning ta ei tunne I.L. ega L.J. t. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda seisukohtade põhistamiseks. Seega peab kohus usaldusväärseks maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud tõendeid, mis tõendavad arve nr 1037 fiktiivsust ja kinnitavad asjaolu, et vaidlusalusel arvel näidatud tehingut pole arvel näidatud poolte vahel toimunud. Kohtule ei ole esitatud uusi tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse, et kaebaja ei ole veekogu puhastusmasinat, mille kohta on koostatud 26.01.
17. a arve nr 1001261 soetanud OÜ-lt AAB Järve-Auto. Kuna kaebaja reaalselt kaupa OÜ-lt AAB Järve-Auto ei saanud, reaalselt toimus vaid nimetatud tehing u vormistamise tulemusel raha liikumine, siis puudub ka õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur ei ole läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastanud kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigustavaid asjaolusid. Kaebaja viited heausksele käitumisele on paljasõnalised ja kontrollimatud, sest oma väidete kinnituseks ei ole ta esitanud mingeid tõendeid ja maksuhaldurile esitatud
18. a märtsikuu käibedeklaratsiooni aluseks on fiktiivsed arved. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Maksuhaldur on maksumenetluses, lähtuvalt uurimispõhimõttest, kogunud piisavalt tõendeid ning neid kõiki kogumis hinnates teinud õige järelduse, et antud juhul ei ole ostja ja müüja vahel tehinguid toimunud, mistõttu ostjat ei saa käsitleda heauskse ostajana, kes ei teadnud, et dokumentidel märgitud äriühing ei ole tegelikult teenust osutanud. Taoline tegevus on teadlik ja tahtlik, mistõttu on käibemaksu määramine käesolevas asjas põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Articer OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Kohus on otsuse tegemisel ilmselgelt rikkunud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, sest kohus ei ole otsuses kõiki asjas kogutud tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta ei ole pidanud vajalikuks nimetatud tõendeid arvestada. Lisaks on kohus jätnud kaevatavas kohtuotsuses esitamata põhjendatud seisukoha OÜ Articer poolt esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Seetõttu ei selgu kohtuotsuse 2 motiveerivast osast põhjused, miks kohus ei nõustunud maksukohustuslase väidetega ega pidanud vajalikuks neid lahendi tegemisel arvestada. Samas ei nähtu kohtuotsusest, miks kohus ei ole I.L. ja maksukohustuslase selgitusi koos teiste asjas esitatud tõenditega arvesse võtnud ning on lugenud usaldusväärseks osaliselt ainult ühe tõendi, milleks on O.J. selgitus. Kõik maksumenetluse käigus esitatud tõendid on kohtule esitatud ning kohus on need asjakohaseks ja lubatavaks hinnates asja materjalide juurde võtnud. Kohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lg-st 2 ning sama paragrahvi lg 5 kaudu kohalduvast tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maksuhaldur ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et OÜ Articer ei ole vahendusteenust ostnud ega saanud OÜ-lt Forest Club Invest ja puhastusseadet ostnud ega saanud OÜ-lt AAB Järve-Auto. Lisaks ei nähtu kohtuotsusest, millistele tõenditele on kohus tuginenud, tuvastades, et OÜ Articer pidi teadma OÜ Forest Club Invest ja OÜ AAB Järve-Auto majandustegevuse väidetavast puudumisest ning sellest järeldama, et nimetatud äriühingutega tehtud tehinguid ei ole toimunud. Käesoleval juhul ei esine ühtegi käibemaksuseadusest või kohtupraktikast tulenevat õiguslikku alust, mis annaks maksuhaldurile õiguse piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tehingu majandusliku sisu ümberkvalifitseerimisele tuginedes. OÜ-l Articer on õigus deklareerida OÜ AAB Järve-Auto
20. jaanuari
21. a arvel 1001261 märgitud käibemaksusummat 150000 krooni sisendkäibemaksuna. Kohus on jõudnud ekslikule järeldusele maksukohustuslaste vahel tehtud majandustehingute sisu ümberkvalifitseerimise osas. Kohus on puhastusseadme SEA-DUMP müügitehingu lugenud ebaõigesti näilikuks. Kaebaja on tõendanud asjaolu, et OÜ Articer on ostnud OÜ-lt Järve-Auto puhastusmasina SEA-DUMP. OÜ Articer on täitnud igasugused hoolsusnõuded seoses teenuse OÜ Forest Club Invest ja OÜ AAB Järve-Auto kontrollimisega. OÜ-l Articer ei ole olnud kohustust kontrollida, mis toimub OÜ Forest Club Invest ja OÜ AAB Järve-Auto arvelduskontodel ning kuidas viimased arveldavad oma tehingupartneritega või deklareerivad ja tasuvad seadusjärgselt makse. OÜ Articer on käitunud heauskse ostjana. Asjaolu, et müüjad ei ole maksuõigussuhtes riigiga käitunud korrektselt, ei anna alust järeldada, et müüjad ei ole konkreetsel juhul tehinguid teinud. Lõuna MTK on OÜ Articer ja OÜ AAB Järve-Auto ning OÜ Articer ja OÜ Forest Club Invest vahel toimunud majandustehingute sisu ümber kvalifitseerinud õigusvastaselt, kuna kaevatavast maksuotsusest ei nähtu tehingute majandusliku sisu ümberhindamise aluseks olevat õiguslikku alust, mittelubatava maksueelise saamist ega ka poolte subjektiivseid kaalutlusi tehingute tegemisel. Lõuna MTK ei ole läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastanud mittelubatava maksueelise saamise fakti ega maksukohustuslase tahtlust selle saavutamiseks. Lõuna MTK ei ole tuvastanud maksuotsusest nähtuvalt OÜ Articer ja OÜ Forest Club Invest ning OÜ Articer ja OÜ AAB Järve-Auto vaheliste tehingute puhul tehingupoolte poolt lubamatu maksueelise saamist ega viimaste subjektiivseid kaalutlusi nimetatud eelise saavutamiseks. Seega puudub maksuhalduri piirkondlikul struktuuriüksusel õigus kõnesolevate tehingupoolte maksukohustuste korrigeerimiseks maksuotsuses märgitud ulatuses.
22. MTA palub jätta OÜ Articeri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Väidetavat tehingut OÜ-ga Forest Club Invest on põhjalikult kirjeldatud maksuotsuse lehekülgedel 6-16 ja 29-
23. OÜ-ga AAB Järve-Auto näidatud tehing on põhjalikult kirjeldatud maksuotsuse lehekülgedel 17-28 ja 32-
24. Kohus on õigesti hinnanud kaebaja poolt tõendite esitamata jätmise asjaolusid ja maksuhalduri esitatud tõendite sisu. Kohus on põhjendatult leidnud, et OÜ Articer ei ole OÜ-lt Forest Club vahendusteenust saanud ning OÜ-lt AAB Järve-Auto puhastusmasinat SEA-DUMP ostnud, mistõttu tehingute kohta vormistatud arved on fiktiivsed. Kohus jõudis kohtumenetluses samale järeldusele, mida on väljendanud maksuhaldur oma maksuotsuses. Vahendusteenuse soetamise tõendamiseks esitatud arve nr 1037 fiktiivsust kinnitab kinnistu müüja O.J. 13.09.
25. a seletus, kes väidab, et kinnistu XXX müügi kohta tunti huvi OÜ-st Articer. O.J. l ei ole mingit vajadust varjata tehinguga seonduvat ning tema 3 antud seletused on usaldusväärsed. OÜ AAB Järve-Auto ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, vaid Articer OÜ kasutas teadlikult OÜ AAB Järve-Auto fiktiivset arvet, et saada puhastusmasina väidetavat soetamist tõendav arve. Maksuhaldurile ei ole esitatud tõendeid puhastusseadme tegeliku päritolu kohta, samuti ei ole esitatud puhastusseadme kohta mingisugust tehnilist dokumentatsiooni. Ka apellatsioonkaebuses esitatud paljasõnalised väited ei muuda maksuhalduri järeldust, et tõendite kogumi hindamisest ja äriühingute käitumisest tulenevalt, ei olnud OÜ-de AAB Järve-Auto, EDIFIS INVEST ja Olimar Trade puhul tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega. Maksumenetluse käigus on tuvastanud, et Articer OÜ ei ole kontrollitaval maksustamisperioodil OÜ-de Forest Club Invest ja AAB Järve-Auto nimel väljastatud arvetel näidatud kaupa ja teenust soetanud, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid. Kuna Aricer OÜ ei ole arvetel nimetatud teenust ja kaupa saanud, ei ole ka käivet tekkinud ning seega puudub õiguslik alus nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Articer OÜ tegi Forest Club Invest OÜ rekvisiitidega fiktiivse ostuarve nr 1037 alusel väljamakseid 25.06.2010 summas 250 000 krooni; 01.07.2010 summas 193 000 krooni; 05.07.2010 summas 97 000 krooni. Forest Club Invest OÜ rekvisiitidega vormistatud arvet mittetoimunud tehingu kohta ei saa lugeda nõuetekohaseks, sest arvel märgitud müüja andmed ei ole õiged ja arve ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seega on OÜ teinud mittenõuetekohase kuludokumendi alusel väljamakseid, mida tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. OÜ Articer peab olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ning seejuures ei saa piirduda vaid formaalsete tõenditega. Kuna Articer OÜ ei ole vahendusteenust XXX kinnistu ostumüügitehingust saanud, on apellandile tulumaksu määramine põhjendatud. Küsimus ostja heavõi pahausksusest ning sellest, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks ei ole arvel märgitud isik, saab tõusetuda juhul, kui ostja on kauba või teenuse tegelikult saanud. Käesolevas asjas on maksuhaldur kogutud tõendite kogumi hindamisest jõudnud järeldusele, et tehinguid ei toimunud, seetõttu on vastustaja seisukohalt vaidlus faktiliste aluste üle ainetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.12.
27. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. I
28. Esmalt analüüsib ringkonnakohus tehingut, mis on toimunud kaebaja ja OÜ Relianc Konsultatsioonid (praegu OÜ Forest Club Invest) vahel. Selle kohaselt vahendas viimane kaebajale XXX kinnistu müüki, mille eest kaebaja tasus 450 000 krooni ja käibemaksu 90 000 krooni, seega kokku 540 000 krooni. Kaebaja esindaja H. Toode on maksuhaldurile kinnitanud, et vahendusteenuse soetamise tingis selle soodne hind ja see, et firma oli juba varasemalt tuttav. Kaebajat esindas selles tehingus F.T. . OÜ Relianc Konsultatsioonid esindaja L.J. kinnitas, et firmat esindas selles tehingus I.L. volituse alusel, kes tundis kaebajat juba aastaid. Samas on L.J. oma seletuses suutnud anda täpseid andmeid nii vahendatava kinnistu omaniku, väärtuse, müümise aja ja samuti ka selle kohta, et kaebaja esindajad käisid seda kohapeal vaatamas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul saab L.J. ni pidada isikuks, kes oli väga hästi teadlik kõigist asjaoludest. Kuigi maksuotsuses on märgitud, et vastustajal ei õnnestunud I.L. käest seletust võtta, on tema poolt saadetud seletused olemas kontrolltoimiku lehekülgedel 568-
29. I.L. on kinnitanud, et tema tegeles antud kinnistu vahendamisega. Ta ei mäleta, kust ta sai teada, et antud kinnistu on müügis. Tema suhtles kinnistu omaniku O.J. ga, keda tundis juba varem. Omanikult sai ta kõik andmed kinnistu kohta, ise pole koha peal käinud. Hiljem pakkus ta seda kinnistut müüa 4 kaebajale ja suhtles sel teemal F.T. ga. Vahendusteenuse hind kujunes kinnistu väärtuse alusel. Mingeid kirjalikke dokumente vahenduse kohta ei koostatud. O.J. on oma seletuses kinnitanud, et tema ei ole reklaaminud oma kinnistu müüki, samuti ei kasutanud ta vahendusteenust. Selle kinnistu ostu vastu tundis huvi kaebaja, kes selle ka lõpuks ostis. Mingit eellepingut ei koostatud. O.J. ei tunne I.L. ega L.J. ja ei tea midagi sellisest äriühingust nagu OÜ Relianc Konsultatsioonid.
30. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et tegelikult mingit vahendustegevust ei ole toimunud ja tegemist on fiktiivse tehinguga. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda O.J. ütlustes, mille kohaselt I.L. pole temaga kinnistu müügi osas ühendust võtnud. O.J. puhul on tegemist isikuga, kellel puudub mõjuv põhjus anda valeütlusi tehingu toimumise asjaolude osas, kuna see ei mõjuta kuidagi tema õigusi ja kohustusi. Samas on nii H.T. l kui ka I.L. l ja L.J. l soov anda tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, kuna sellest sõltub kaebaja maksukohustus. Seda, et tehing poolte vahel ei toimunud ning pooled olid arve fiktiivsusest teadlikud, kinnitab ringkonnakohtu arvates eelkõige tehingu hind. Kaebaja maksis vahendusteenuse eest, mis väidetavalt seisnes ainul telefonikõnedes, koos käibemaksuga 540 000 krooni, mis moodustab kinnistu maksumusest 1 400 000 krooni 38,6%. Samas on maksuhaldur teiste kinnisvara vahendusteenuse pakkujate hinnakirjade alusel tuvastanud, et vahendustasu jääb tavaliselt vahemikku 3,5-7%. Praegusel momendil ületab vahendustasu keskmist mitmekordselt. Vahendustasu maksmise arve nr 1037 on koostatud 22.03.2010, kuigi kinnistu müük vormistati alles 29.04.
31. Selleks ajaks ei olnud kaebaja teinud ka kinnistu eest ühtki makset ja seega puudus tal alus eeldada, et ta saab kindlasti selle osta ja keegi ei paku selle eest kõrgemat hinda. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuigi kaebajal ei olnud kinnistu ostuks vajalikku raha ja osaliselt maksis selle eest OÜ OM EHITUS, siis samas oli ta valmis tasuma sellises summas vahendustasu. Maksuhaldur on seejuures õigustatult viidanud tehingu reaalset mittetoimumist kinnitavale asjaolule, et OÜ Forest Club Invest pangakontole laekuvad summad võetakse kohe sularahas välja, mis ei ole iseloomulik toimivale äriühingule. Seega on nii maksuhaldur kui halduskohus õigustatult leidnud, et kaebaja oli teadlik sellest, et mingit vahendust ei toimunud ja tegemist on fiktiivse arvega, mille alusel tal puudub alus sisendkäibemaksu maha arvata. II
32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tõendamist pole leidnud kaebaja poolt veekogu puhastusmasina soetamine OÜ-lt AAB Järve-Auto ja tegemist on fiktiivse tehinguga ning kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. OÜ AAB Järve-Auto esindaja V. Ž. on kinnitanud, et tema tellis nimetatud masina S. N. OÜlt Olimar Trade
33. a veebruaris-märtsis. Selle masina ostis OÜ Edifis, kes müüs selle masina novembris 2009 OÜ-le AAB Järve-Auto. OÜ AAB Järve-Auto müüs
34. a jaanuaris masina kaebajale ning see toodi Räpinasse 2009.a juuni lõpus. Tema nägi masinat esmakordselt alles siis, kui viimane oli toodud juba Räpinasse. Kaebaja esindaja on kinnitanud, et masin toodi Räpinasse
35. a juulis. OÜ Olimar Trade tolleaegne juhatuse liige M. N.g on maksuhaldurile kinnitanud, et perioodil 26.02.2009 – 01.09.2009 ei ole ta mingit masinat kellelegi müünud ja ei ole volitanud ka kedagi teist tegema mingeid tehinguid. Kuna S. N. oli OÜ Olimar Trade juhatuse liige alles alates 31.08.2009, siis ei saanud V. Ž. seda masinat soetada S. N. seotud osaühingult, arvestades ka seda, et kuni 01.09.2009 oli OÜ Olimar Trade nimeks Hansatehnika OÜ. Need asjaolud seavad kahtluse alla tehingu tegemise kaebaja ja OÜ AAB Järve-Auto vahel, kuna ei ole tõendatud, et müüjal oli see masin üldse olemas, kuna ta ei saanud seda soetada tema poolt väidetud asjaoludel. 5 Väheoluline ei ole ringkonnakohtu arvates ka fakt, et OÜ AAB Järve-Auto, EDIFIS INVEST ja OÜ Olimar Trade pangakontodele laekunud summad võetakse koheselt sularahas välja ning nendelt ei nähtu ka äriühingule iseloomulikke kulutusi, mis on iseloomulikud reaalselt tegutsevatele äriühingutele.
36. Ringkonnakohus leiab, et tehingu mittetoimumist kaebaja ja müüja vahel kinnitab ka see, et kui V. Ž. väidab, et masin toodi Räpinasse
37. a juunis ja kaebaja, et see toodi
38. a juulis, siis maksuhaldur on tuvastanud, et foto, millel on näha antud veepuhastusmasinat, on internetis üles pandud juba 20.05.
39. Seega ei saanud antud tehing toimuda poolte poolt avaldatud asjaoludel ja kaebaja ei ole seda masinat soetanud tema poolt nimetatud ostjalt.
40. Kaebaja on esitanud ka erinevaid versioone selle kohta, kuidas toimus OÜ AAB Järve-Auto poolt esitatud arve nr 1001261 tasumine. H.T. on kinnitanud, et veepuhastusmasina eest tasumine toimus sularahas ja OÜ kassast sularaha väljavõtmist dokumentaalselt vormistatud ei ole. OÜ on kinnitanud, et laenu masina ostuks andis H.T. , mille kohta esitati ka 01.03.2010 tehtud laenuleping summas 943 000 krooni. Selle laenu kohta OÜ pearaamatus mingit märget tehtud ei ole. OÜ on 05.10.2010 selgitanud, et laen on võetud kinnistute soetamiseks. Sama kuupäeva kandvast seletusest selgub hoopis, et OÜ-l on kohustused M.H.T. ees summas 868 720 krooni. Seda, et OÜ võttis laenu M.H.T. lt ei kinnita ükski kaebaja poolt esitatud dokument. Seega ei ole kaebaja maksumenetluses ja halduskohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et antud masin soetati OÜ vahendite arvel ja tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab see veelkordselt, et tegelikult mingit raha liikumist ei ole toimunud ja vormistati ainult fiktiivsed dokumendid selle kohta, et kaebaja OÜ-lt AAB Järve-Auto puhastusmasina ostis ja selle eest sularahas tasus. Ringkonnakohus märgib ka seda, et tehingu mittetoimumist poolte vahel kinnitab ringkonnakohtu arvates ka see, et kõik tehingut kinnitavad dokumendid on allkirjastatud M.H.T. poolt. Samas on H.H.T. väitnud, et sularahas tasus V. Ž. tema ja seda tegi ta eri kohtades. H.H.T. kinnitusel nõudis ta V. Ž. paberit raha kätte saamise kohta, mille ta ka sai. OÜ AAB Järve-Auto kassa sissetuleku orderid on allkirjastanud M.H.T. . Ringkonnakohtu arvates viitab see asjaolu sellele, et kõik tehingut puudutavad dokumendid on koostatud ühel ajal ja ka ühel ajal allkirjastatud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja oli teadlik sellest, et veepuhastusmasinat ei soetanud ta OÜ-lt AAB Järve-Auto, vaid selle müüjaks on tundmatu isik. Seega puudus tal alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. III
41. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Madis Ernits Einar Vene 6 Agu Timmi