lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.
lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
¹ lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 4 kohaselt, 3 2-13-34919 menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus on alaealise KK ära kuulanud. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma lapse KK nimel tehingu tegemiseks so EK pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – RK seaduslik esindaja, kellele kuulub tema tütre KK isiku- ja varahooldusõigus, võib jagada EK pärandi viisil, et tema tütrele KKjääb 1/3 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX); 1/3 mõttelist osa korteriomandist (mitteeluruum nr 263) asukohaga XXX Tallinnas kinnistusregistri osa nr XXX) ning 1/6 EK (isikukood XXX) kuulunud hoiustest Nordea Pangas. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt
lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et KK riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. 4 2-13-34919 Raivo Einula 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.