) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK EOÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas 20.05.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku ainsaks varaks nõue AK vastu summas 12 343,12 eurot. Kohustusi on kokku summas 25 487,43 eurot. 07.06.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine haldur esitas 27.06.2013 aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on nõude näol vara 12 343,12 eurot ning kohustusi ligikaudu 47 100 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pankrot tuleb 2 2-13-25401 välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Oliver Ennok ja määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EOÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul esemeline vara puudub. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on nõue summas 12 343,12 eurot endise juhatuse liikme AK vastu. Nimetatud nõude rahuldamise tõenäosus ei ole hetkel teada, kuid ajutise halduri hinnangul omab nõue siiski arvestatavat väärtust. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 47 099,63 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku omakapital negatiivne juba
lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
lg 1 kohaselt mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sellisel juhul peab võlgnik sama paragrahvi teise lõike kohaselt vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
§-st 90 tulenevalt võib juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldada sama seaduse §-s 86 sätestatut juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot ning taotlenud ka vajalike kulutuste (päringud, sidekulud kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) summas 47 eurot hüvitamist. Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus 3 2-13-25401 kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot) ning vajalike kulutuste katteks 47 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub
normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast.
lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.