← Eesti

2-13-25401/9

Obsah (7)§ 33§ 1§ 31§ 78§ 86§ 23§ 150

2-13-25401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-2

) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

  1. Kohustada likvideerijat AL kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 15.08.2013 kell 09.
  2. Vanne tuleb anda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas saalis nr
  3. Kui AL vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  4. Määrata pankrotihaldur Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot (summa sisaldab käibemaksu 208 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 47 (nelikümmend seitse) eurot pankrotivara arvelt. Tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
  5. Teha käesolev määrus

§ 33lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK EOÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas 20.05.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku ainsaks varaks nõue AK vastu summas 12 343,12 eurot. Kohustusi on kokku summas 25 487,43 eurot. 07.06.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine haldur esitas 27.06.2013 aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on nõude näol vara 12 343,12 eurot ning kohustusi ligikaudu 47 100 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pankrot tuleb 2 2-13-25401 välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Oliver Ennok ja määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EOÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul esemeline vara puudub. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on nõue summas 12 343,12 eurot endise juhatuse liikme AK vastu. Nimetatud nõude rahuldamise tõenäosus ei ole hetkel teada, kuid ajutise halduri hinnangul omab nõue siiski arvestatavat väärtust. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 47 099,63 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku omakapital negatiivne juba

  1. aasta majandusaasta lõpuks, samuti lõppes majandusaasta kahjumiga. Kahjum suurenes järgmiste aastatega. Maksejõuetuse põhjustas ka endise juhatuse liikme AK poolt ettevõtte raha omastamine summas 285 000 krooni, mille tulemusel lõpetati võlgniku majandustegevus. Lähtudes ajutise pankrotihalduri hinnangust saabus maksejõuetus seni tuvastatu põhjal tõenäoliselt
  2. aasta lõpus. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda maksejõuetuse põhjustamise süüteokoosseisu tunnused. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Vastavalt

§ 31

lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 31

lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub

§ 78

lg 1 kohaselt mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.

§ 86

lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sellisel juhul peab võlgnik sama paragrahvi teise lõike kohaselt vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§-st 90 tulenevalt võib juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldada sama seaduse §-s 86 sätestatut juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot ning taotlenud ka vajalike kulutuste (päringud, sidekulud kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) summas 47 eurot hüvitamist. Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus 3 2-13-25401 kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot) ning vajalike kulutuste katteks 47 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150

normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.