Obsah (7)

§ 190§ 187§ 430§ 432§ 173§ 168§ 1741

2-12-15073 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Astrid Asi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 23. augustil 2013, Narva kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindaj

§ 190

lg 7 alusel vabastada hageja J N menetluskulude (riigilõiv ja riigi õigusabi kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. 1/3 2-12-15073

1. Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
2. Saata kohtumäärus menetlusosalistele Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik J N esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Rakvere tn.87 korteriühistu vastu õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, mille kohus

1. aprilli 2012 määrusega osaliselt rahuldas, vabastades J N riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hagejale oli Viru Maakohtu määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus arutas tsiviilasja Rakvere tn. 87 korteriühistu vastu õigussuhte puudumise tuvastamise ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes kohtuistungil 07.augustil
2. Kohtuistungil loobus hageja oma osa nõuetest, mis puudutab seda tagantjärgi õigussuhe puudumise tuvastamist. Kohtuistungil avaldasid pooled soovi sõlmida kompromiss ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Sõlmitud kompromissi kohaselt KÜ Rakvere 87 esitab XXX, Narva korteriomanikule J N või igakordsele XXX, Narva korteriomanikule arved kütte eest 15% ulatuses alates 2013 aasta sügisese kütte hooaja algusest (s.o soojuse jääktarbimise makse arvutatakse lähtudes 15 % eluruumi pinnast), tühistatakse KÜ Rakvere 87
3. märtsi 2012 üldkoosoleku otsus. Varasemate perioodide arvete alusetuse tuvastamise nõudest hageja loobub. Menetluskulud paluvad pooled jätta poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2/3 2-12-15073 Eelnevast nähtuvalt avaldasid pooled kohtuistungil soovi lahendada vaidlus kompromissiga. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168

lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt

§ 1741

lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et iga pool kannab oma menetluskulud ise. Kuna pooled on jõudnud kokkuleppele menetluskulude osas, teeb kohus menetluskulude jaotuse ning jätab poolte menetluskulud (v.a riigilõiv ja riigi õigusabi kulud) poolte endi kanda. Viru Maakohtu 24. aprilli 2012 määruse alusel vabastati J N riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hagejale oli Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Vastavalt

§ 190

lg-le 7 võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, leiab kohus, et hageja tuleb vabastada riigilõivu ja riigi õigusabi kulu riigituludesse kandmise kohustusest. Tulenevalt ülaltoodust tuleb jätta hageja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3/3