← Eesti

3-13-418/32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

  1. juuni 2013, Tallinn 3-13-418 Haldusasi OÜ Depascol kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. jaanuari 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6546-15 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
  3. mail 2013, kohtuvaidlus kirjalikus menetluses. Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Depascol Esindaja: v.adv Kersti Kägi Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Heli Insler RESOLUTSIOON
  4. Jätta OÜ Depascol kaebus rahuldamata.
  5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt
  6. juulil 2013 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
  7. OÜ Depascol deklareeris
  8. aasta märtsi- ja aprillikuu sisendkäibemaksuna muuhulgas 1786,73 euro suuruse summa kolme OÜ Baltestate KV nimel väljastatud arve alusel.
  9. aasta aprilli- ja maikuu käibedeklaratsioonidel kajastas OÜ Depascol muuhulgas 1407,36 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Estepona nimel väljastatud kahe arve alusel.
  10. aasta mai-, juuni- ja juulikuu käibedeklaratsioonidel kajastas OÜ Depascol muuhulgas 1267,84 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Moliere nimel väljastatud kolme arve alusel ning
  11. aasta mai-, juuni-, juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonidel 8279,92 euro suuruse sisendkäibemaksu üheksa OÜ Stemori nimel väljastatud arve alusel. Kõigi eelnimetatud 1 arvete esemeks on kas mingisuguste detailide valmistamine või tööjõurendi teenuse osutamine.
  12. Maksu- ja Tolliamet tegi
  13. jaanuaril 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6546-15, millega vähendas OÜ Depascol
  14. aasta märtsi- ja augustikuu vahelistel maksustamisperioodidel deklareeritud sisendkäibemaksu 12 741,85 euro võrra ning kohustas OÜ-d Depascol eelnimetatud summas täiendava käibemaksu tasumiseks. Maksuotsuses leiti, et OÜ Depascol ei teinud reaalselt tehinguid OÜ-dega Baltestate KV, Estepona, Moliere ja Stemori ning on teadlikult sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kajastanud oma raamatupidamises eelnimetatud äriühingute nimel tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest vormistatud arveid. Maksuotsuses leitakse, et OÜ Depascol ei esitanud usaldusväärset teavet ega dokumente, mis kinnitaksid tegelike tehingute toimumist, samas kui OÜ Depascol juhatuse liikme S.I.i erinevatel aegadel antud seletused tehingute kohta on vastuolulised ega kinnita üheselt tehingute toimumist. Maksuotsuses leitakse, et eelnimetatud äriühingutel puudusid võimalused ja vahendid arvetel märgitud teenuseid osutada, samas kui OÜ-l Depascol olid endal vajalikud vahendid (tööpink) ja tööjõud olemas. Maksuotsuses põhjendatakse eelnevaid seisukohti kokkuvõtvalt järgnevate asjaoludega: ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ S.I.i seletused kinnitavad, et I.Š oli teda teavitanud sellest, et OÜ Baltestate KV ning OÜ Estepona pole teenuste tegelikud osutajad, samuti ei kontrollinud S.I. I.Š volitusi eelnimetatud äriühinguid esindada. OÜ Baltestate KV juhatuse liige M.J. eitas tehingute tegemist OÜ-ga Depascol, samuti puuduvad andmed OÜ Baltestate KV reaalse majandustegevuse kohta: töötasumakse ei ole deklareeritud, tavapärase ettevõtlusega seotud väljamakseid pangakontolt pole tehtud, kontole laekunud raha edasi kantud käibemaksukohustuslaseks mitte olevale finantsteenuseid osutavale ettevõttele. OÜ Estepona kinnitas küll tehingut OÜ-ga Depascol, ent tehingu sisuks oli väidetavalt küttekeha ja keskküttekatla müük, mitte aga OÜ Depascol raamatupidamises näidatud arvetel kajastatud teenuste osutamine. OÜ Depascol raamatupidamises olevad OÜ Estepona arved ei sarnane teiste OÜ Estepona arvetega, küll aga sarnanevad vormiliselt väga OÜ Baltestate KV arvetega. OÜ Depascol ei esitanud tõendeid, milles oleks kajastatud, millises kogused anti väidetavatele tehingupartneritele üle detailide valmistamiseks vajalikke materjale ning millises koguses võeti vastu valmisdetaile. S.I. ei kontrollinud tehingute tegemisel OÜ-ga Moliere ja OÜ-ga Stemori nende esindajate isikusamasust ega nende volitusi äriühingute esindamiseks, samas kui R.S. ei olnud nende äriühingute juhatus liikmeks vaidlusaluste tehingut tegemise ajal
  15. aasta mais ja juunis ning E.K., kes on
  16. mail 2011 sõlmitud lepingus märgitud OÜ Moliere juhatuse liikmena, kanti äriregistrisse juhatuse liikmena alles
  17. mail
  18. OÜ Depascol ei kontrollinud kas OÜ-l Moliere ja OÜ-l Stemori on vajalik kvalifikatsioon ja võimalused vastavate teenuste osutamiseks, kuid väidetavalt andis nendele isikutele toodete valmistamiseks üle materjali, mis kuulus AS-ile Estel. OÜ Moliere ja OÜ Stemori on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna tõendamist ei leidnud, et nad oleksid Eestis ettevõtlusega tegelenud. Need äriühingud pole teinud väljamakseid töötajatele ega deklareerinud töötasumakse R.S. ei olnud teadlik OÜ Stemori ja OÜ Moliere tegevusest. OÜ Moliere ega OÜ Stemori ei esitanud maksuhaldurile raamatupidamisdokumente oma ettevõtluse tõendamiseks. 2 ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ ▫ S.I. väitis, et kuigi leping oli sõlmitud OÜ-ga Moliere, teatas R.S. ühel päeval, et edaspidi hakkavad arved tulema OÜ Stemori, samas reaalselt on OÜ Depascol raamatupidamises olevad OÜ Stemori arved on esitatud vaheldumisi OÜ Moliere arvetega ning esimene arve kuupäevaliselt on esitatud OÜ Stemori nimel.
  19. novembril 2012 antud ütlustes kinnitavad OÜ Depascol töötajad, et OÜ-l Depascol oli piisavalt töötajaid tellimuste täitmiseks ning kõik detailid tehti OÜ-s Depascol kohapeal. OÜ Depascol kontrollitava perioodil käibedeklaratsioonide kohaselt on käive olnud stabiilne, mistõttu ei ole tõene S.I.i väide töömahtude suurenemise kohta. OÜ Depascol ja AS Estel vahelises koostöölepingu kohaselt oli OÜ-l Depascol olemas vajalik tööpink AS-i Estel poolt tellitud detailide tootmiseks. OÜ Depascol ei ole esitanud andmeid väidetava renditööjõu kohta, sh. andmeid konkreetsete töötajate, reaalselt tehtud töötundide kohta, OÜ Depascol töötajad ei kinnita renditööjõu viibimist OÜ-s Depascol. OÜ Depascol maksis tööjõurendi kasutamise eest alltöövõtjatele, kes tegid väidetavalt abitöid, töötunni eest 4-6 korda rohkem kui palka oma töötajatele. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  20. OÜ Depascol esitas
  21. veebruaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksuja Tolliameti
  22. jaanuari 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6546-15 tühistamist. Pärast kaebuse arutamist kohtuistungil esitas kaebaja
  23. mail 2013 kirjalikult kohtuvaidluse teesid, jäädes kaebuses esitatud nõude ja põhjenduste juurde.
  24. Kaebaja selgitab, et OÜ Baltestate KV ning OÜ Estepona arvetel näidatud töid tegi I.Š oma brigaadiga, kus oli kuni 7 meest. Kaebaja hinnangul ei ole tõendatud maksuhalduri seisukoht, et S.I. teadis, millega I.Š tegelikult tegeles ning et OÜ Depascol ei soetanud arvetel näidatud teenuseid tegelikult OÜ-delt Baltestate KV ning Estepona. Kaebaja selgitab, et I.Š teatas S.I.ile, et ta osutab teenuseid OÜ Baltestate KV vahendusel, milline esitas kaebajale ka arved. Kaebaja märgib, et teadis, millise äriühingu kaudu I.Š oma teenuseid osutab ning peale OÜ Baltestate KV käibemaksukohustuslasena registreerimise kontrollimise ei olnudki kaebajal võimalik muud moodi tehingupartneri tausta kontrollida.
  25. Kaebaja selgitab, et OÜ-ga Baltestate KV oli sõlmitud ka kirjalik leping, viimane esitas arved vastavat tellimiskirjadele ning kaebaja on kaubad ja teenused kätte saanud. Kaebaja ei pea tõendina asjakohaseks M.J.i seletust, kuna see on võetud enne OÜ Depascol suhtes kontrollimenetluse alustamist ning isikule ei ole esitatud ühtki konkreetset küsimust tehingute kohta OÜ-ga Depascol. Kaebaja leiab samuti, et see, et tema tehingupartnerid ei ole deklareerinud enda käibemaksukohustust või et nad on hiljem käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, ei takistada kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust, kuna kaebajal ei ole võimalik tehingupartnerite maksuarvestust kontrollida ning vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kontrollis kaebaja, et tehingupartnerid olid käibemaksukohustuslastena registreeritud.
  26. Kaebaja ei pea põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et OÜ-l Baltestate KV puudus majandustegevus, kuna on tuvastatud ülekannete tegemine OÜ-le Corptrade Capital, samas kui maksuhaldur pole põhjendanud seisukohta, et seda ei saa käsitada ettevõtlusena. Kaebaja märgib, et OÜ Baltestate KV on jätkuvalt tegutsev äriühing, kellel puudub maksuvõlg, 3 mistõttu tuleks maksuhalduril oma nõue pöörata viimase vastu, kuivõrd just OÜ-l Baltestate KV on kohustus arvete alusel saadud käibemaksusumma riigieelarvesse tasuda.
  27. Kaebaja leiab, et OÜ Estepona on kinnitanud tehingute toimumist kaebajaga ning on deklareerinud ka arvetel kajastatud käibemaksusumma, mistõttu oleks antud juhul tegemist topeltmaksustamisega. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei ole välja selgitanud, kes on OÜ Estepona nimel kaebajale kõnealused arved väljastanud. Kaebaja hinnangul ei saa välistada, et I.Š leppis OÜ-ga Estepona kokku arvete väljastamise või et I.Š kasutas OÜ Estepona rekvisiite viimase juhtkonna teadmata.
  28. Kaebaja ei nõustu etteheitega teenuste tegelikku saamist kinnitavate dokumentide puudumise kohta ning selgitab, et arvete juurde kuuluvate tellimuskirjade kohaselt oli kaebajal kohustus kontrollida detailide vastavust nõuetele ja võtta töö vastu, kusjuures S.I. on maksumenetluses selgitanud, et arvestust on peetud detailide kohta ja see info on edastatud AS-ile Estel, kust maksuhalduril oleks olnud võimalik olnud seda ka kontrollida. Samas märgib kaebaja, et žurnaal materjali ja valmistoodangu arvestuse kajastamiseks ei ole raamatupidamisdokument, mida maksukohustuslane peaks säilitama.
  29. Kaebaja leiab, et põhjendatud pole ka maksuotsuse järeldused tehingute kohta OÜ-ga Moliere ja OÜ-ga Stemori. Kaebaja selgitab, et ei ole E.K.ga kohtunud, kuid raamatupidaja kontrollis E.K. allkirjaõiguse olemasolu. Kaebaja märgib, et kuigi E.K. kanti äriregistrisse OÜ Molietre juhatuse liikmena alles
  30. mail 2011, oli ta kaebajaga lepingu sõlmimise ajal OÜ Moliere osanik ning seega OÜ-ga Moliere seotud isik. Kaebaja on ka seisukohal, et OÜ-ga Moliere ja OÜ-ga Stemori tehtud tehinguid ei saa kahtluse alla seada põhjusel, et äriühingud on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, sest vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli ta käibemaksukohustuslasena registreeritud. Ka viitab kaebaja sellele, et kaebuse esitamise ajalgi olid OÜ Moliere ja OÜ Stemori tegutsevad äriühingud ning arvete esitajatena oli neil kohustus tasuda käibemaks riigieelarvesse ning selles olukorras oleks kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramise näol tegemist topeltmaksustamisega.
  31. Kaebaja leiab, et R.S.i poolt maksuhaldurile
  32. detsembril 2011 antud seletus ei oma tähtsust, kuna kaebaja suhtes alustati kontrollimenetlust alles
  33. märtsil 2012 ning liiati ei ole R.S.ilt küsitud ühtki küsimust, mis otseselt seonduks kaebajaga tehtud tehingutega. Kaebaja ei pea põhjendatuks ka tuginemist R.S.i poolt kriminaalasjas
  34. aprillil 2012 antud ütlustele. Kaebaja märgib, et R.S. kinnitas
  35. mail 2013 toimunud kohtuistungil enda tegevust OÜ Moliere ja OÜ Stemori juhatuse liikmena, samuti kinnitas ta käimist OÜ Depascol tegevuskohas Tallinnas raudteejaama taga, mis vastab tegelikult tegevuskohale Telliskivi tn.
  36. Kaebaja toob välja, et R.S.i kohtuistungil antud selgitused ühtivad kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustega selle kohta, et kaebajal oli üks tööpink, millega ei jõutud
  37. aastal kõiki tellimusi ära teha, kui ka selles, et kaebajal ei olnud
  38. aastal piisavalt tööjõudu kõikide tellimuste täitmiseks, mistõttu ta vajas teenust väljapoolt. Samuti märgib kaebaja, et R.S. kinnitas, et OÜ Stemori arved 20110835, 20110847, 20110892 ja 20110885 on allkirjastanud tema ning arvetel kajastatud kaubad on valmistatud tema juhitud äriühingu OÜ Stemori poolt ja need kaebajale üle antud ning kaebaja on arved tasunud. 4
  39. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses tehtud järeldusega, et renditööjõu ja allhanke ostmiseks polnud tarvidust. Kaebaja selgitab, et kontrollitaval perioodil oli tal kolm kvalifitseeritud töötajat, ent kaebaja vajas vähemkvalifitseeritud töötajaid lihtsamate tööde jaoks (detailide puhastamine ja lakkimine) ning majanduslikult otstarbekam oli kasutada renditööjõudu. Kaebaja selgitab samuti, et renditööjõudu osteti teenusena, mistõttu hõlmas renditöö tunnihind ka kõikvõimalikke kulusid töötasumaksudele, samuti tööd vahendava äriühingu teenustasu. Kaebaja rõhutab, et vastustaja ei ole tõendanud, et arvete kohaselt sellise renditöö eest makstud tasu oleks olnud tavapärasest suurem. Samuti peab kaebaja meelevaldseteks maksuhalduri poolt OÜ Depascol töötajate poolt antud seletuste pinnalt tehtud järeldusi. Kaebaja viitab siinjuures A.Bi seletusele, kus viimane selgitab, et kaebajal oli
  40. aasta suvel palju tellimusi, mida ei suudetud täita ühe tööpingiga ning sellega tegeles siis keegi I., kes viis materjali ära ja tõi detailid tagasi. Samas leiab kaebaja, et asjakohaseks ei saa pidada maksuhalduri viidet V.N. seletusele, kuna see isik asus tööle alles
  41. detsembril
  42. Kaebaja toob ka välja, et S.G. ja R.G. on kinnitanud detailide valmistamist mitte ainult kaebaja enda töötajate poolt ja OÜ Depascol tsehhis, vaid ka alltöövõtuna teiste isikute poolt, kui on olnud vaja valmistada detaile, milleks endal freespinki ei ole või kui on vaja töid teha käsitööna.
  43. Kaebaja rõhutab, et tal ei saanud tekkida vähimatki kahtlust müüja isikus ja tema õiguses müüa kaupu käibemaksuga, kaebaja täitis enda hoolsuskohustuse ja käitus heauskse ostjana, kontrollides arveid esitanud isikute registreeringut käibemaksukohustuslaste registris ja tasudes arvete eest pangaülekandega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  44. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Depascol kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise kohta tehingupartnerite isikusamasuse tuvastamisel ning toob välja, et OÜ Baltestate KV puhul ei pööranud kaebaja tähelepanu sellele, et I.Š, kellega kaebaja väidetavalt OÜ Baltestate KV puhul asju ajas, ega V.K., kelle allkirju kandsid OÜ Baltestate KV dokumendid, ei olnud selle äriühingu seaduslikeks esindajateks, ent kaebaja ei tuvastanud ka nende lepingulise esindusõiguse olemasolu, samuti ei kontrollinud kaebaja OÜ Baltestate KV tausta. Vastustaja viitab ka mitmetele vastuoludele OÜ Baltestate KV dokumentides, millele kaebaja ei ole tähelepanu pööranud (allkirjade erinevus erinevatel dokumentidel, samu teenuseid puudutaval arvel ja tellimusel viitamine erinevatele lepingu sõlmimise kuupäevadele) ning toob välja, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile tellimustes märgitud žurnaale, üleandmise-vastuvõtmise akte ega dokumente, mis kinnitaksid renditöötajate tegelikku kasutamist ega materjali andmist OÜ-le Baltestate KV või viimaselt valmistoodangu vastuvõtmist. Siinkohal ei nõustu vastustaja seisukohaga, et eelnimetatud žurnaal ei ole raamatupidamisdokument, sest lepingute kohaselt on selline žurnaal lepingu lisana lepingu lahtutamatuks osaks, samuti üleandmise-vastuvõtmise aktid.
  45. Vastustaja põhjendab seisukohta, et OÜ-ga Baltestate KV tehinguid ei toimunud ka sellega, et nimetatud äriühing ei deklareerinud vaatlusalusel perioodil maksustatavat käivet, ei deklareerinud töötasumakseid ning tema pangakontodelt ei nähtu tavapärase majandustegevusega seotud kulutuste tegemist, samuti ei kinnitanud tehingute tegemist OÜ 5 Baltestate KV seaduslik esindaja ning lepingut, mille kaebaja kohtule esitas, ta maksumenetluses ei esitanud. Vastustaja leiab, et kaebaja ning OÜ Baltestate KV vahelised
  46. veebruari 2011 ja
  47. aprilli 2011 lepingud on formaalsed ning tegelikult ei juhindunud pooled lepingute täitmisel lepingutes sätestatust, eriti mis puudutab tööde tegemise ja üleandmise vormistamist.
  48. OÜ Estepona osas välistab vastustaja hinnangul kaebaja hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise samuti see, et kaebaja ei kontrollinud äriühingu tausta ning nagu OÜ Baltestate KV puhul, teadis kaebaja ka OÜ Estepona arvete puhul, et I.Š esitab neid arveid seni, kuni tema enda firmaga seotud probleemid saavad lahendatud või kuni ta teeb endale uue firma. Vastustaja kordab ka maksuotsuses välja toodud asjaolu, et OÜ-l Baltestate KV puudus reaalne majandustegevus. Vastustaja peab asjassepuutuvaks ja lubatud tõendiks M.J.i seletust, kuivõrd see on antud umbes 5 kuud pärast väidetavate tehingute tegemist kaebaja ja OÜ Baltestate KV vahel. Vastustaja toob välja, et OÜ Baltestate KV nimel erinevatele isikutele lähedastel perioodidel esitatud arved on vormistuslikult erinevad, mis annab aluse arvata, et OÜ Baltestate KV näol oli tegemist arvevabrikuga.
  49. Vastustaja on seisukohal, et S.I.i ja I.Š vahelisest pikaajalisest tutvusest tuleneva usaldussuhte tõttu jättis S.I. I.Š volituste olemasolu kontrollimata ning seetõttu sai toimuda formaalsete dokumentide vormistamine kaebajale sisendkäibemaksu lubamatu maha arvamise eesmärgil. Vastustaja väitel kinnitab kaebaja ise kaebuses, et OÜ Baltestate KV ning OÜ Estepona arvetel näidatud töid tegi I.Š koos oma brigaadiga ehk töid tegid käibemaksukohustuslaseks mitte olevad füüsilised isikud. Vastustaja hinnangul ei ole usutav S.I.i seletus, et temas ei tekitanud mingeid kahtlusi see, kui äkki hakkas teenuste eest arveid osutama OÜ Estepona, kuigi töid teinud töötajad jäid samaks ning ka arved olid vormistatud väga sarnaselt OÜ Baltestate KV omadele. Asjaolule, et kaebaja ja I.Š vahel olid usalduslikud suhted, viitab vastustaja hinnangul ka kaebaja seletus, et I.Šl oli vaba juurdepääs kaebaja tootmisruumidele ja ärisaladusele, ta sai vabalt kasutada arvutit ja saata sealt kaudu jooniseid suvalisse kohta jne. Vastustaja ei pea usutavaks, et I.Š ise detaile valmistas, arvestades, et isik on ennast isenimetanud kodutuks ja varatuks.
  50. Väidet, et tehinguid OÜ-ga Estepona pole toimunud, põhjendab vastustaja OÜ Estepona esindaja kinnitusega, et kaebaja raamatupidamises olevad arved ei pärine OÜ-lt Estepona, küll on OÜ Estepona aga müünud kaebajale katla ja küttekeha, mille soetamise kohta kaebajal aga raamatupidamisdokumendid puuduvad. Vastustaja märgib, et OÜ Estepona 2011 majandusaasta aruandest ei nähtu arvetel nimetatud detailide valmistamiseks vajaliku tööjõu olemasolu. Vastustaja väitel ei ole OÜ Estepona kinnitanud vaidlusalustel arvetel näidatud tehingute toimumist ning kaebaja raamatupidamises olevad OÜ Estepona arved on nii vormilt kui sisult sarnased OÜ Baltestate KV poolt esitatud arvetega, mistõttu vastustajal on põhjendatud kahtlus, et formaalsed arved on vormistatud ühtede ja samade isikute poolt. Ka OÜ-ga Estepona sõlmitud lepingut peab vastustaja formaalseks ning toob välja, et pooled sellest täielikult ei juhindunud. Vastustaja hinnangul kinnitab eeltoodu, et S.I. teadis, et arvete esitajad ei ole teenuste osutajaks ning samas kinnitas ta ise ka kohtuistungil, et tema jaoks polnud oluline, kes töid tegelikult tegi. Vastustaja toob aga välja, et OÜ Estepona ning OÜ 6 Baltestate KV osas ei saanud kaebajal olla kindlust töö kvaliteedi ja tähtaegsuse osas, sest nendega ei vormistatud dokumente materjalide või valmistoodangu üleandmise kohta.
  51. OÜ Estepona osas ei nõustu vastustaja kaebaja väitega topeltmaksustamise kohta, viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas 3-07-787, ning leiab, et riigieelarvesse alusetu käibemaksu tasumine müüja poolt ei tekita iseenesest ostjale õigust nõuda sisendkäibemaksu mahaarvamist. Põhjendamatuks peab vastustaja etteheidet, et ta ei ole välja selgitanud, kes esitas OÜ Espona nimel kaebajale vaidlusalused arvad. Vastustaja hinnangul on selle asjaolu tõendamise kohustus kaebajal. Samamoodi ei nõustu vastustaja etteheitega, et maksuhaldur pole piisavalt palju pingutanud selleks, et leida ja saada seletused I.Š lt. Vastustaja arvetes puudus OÜ-l Estepona kui müüjal vajadus kajastada oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses ebaõigete andmetega arveid, seda enam, et OÜ Estepona poolt esitatud arve erineb oluliselt ka vormi osas kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestusest olevatest väidetavatest OÜ Estepona arvetest. Vastustaja leiab, et faktiliselt on OÜ-st Estepona kaebaja S.I.i teadmisel soetatud katel, millist aga ei soovitud näidata äriühingu käibes ja arvel, mistõttu tuli kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestuses näidata formaalselt arved samades summades tööjõurendi ja detailide valmistamise kohta.
  52. Vastustaja märgib, et kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et OÜ-l Baltestate KV, OÜ-l Estepona või I.Šl oleks olnud vastav kvalifitseeritud tööjõud, ruumid ja seadmed vaidlusaluste detailide valmistamiseks, mitte üheski dokumendis ei ole märgitud detailide valmistamise kohta ning ei ole esitatud tellimuste aluseks olevaid dokumente nagu dokumente materjalide üleandmise kohta. Vastustaja väitel on tööjõurenti puudutavas osas S.I.i
  53. juunil 2012 antud selgitused vastuolus vormistatud dokumentidega ning kaebaja töötajad ei kinnita renditööjõu olemasolu ega ka detailide valmistamise vajadust kolmandate isikute poolt.
  54. Vastustaja hinnangul ei saanud kaebajal olla mingit mõistlikku põhjust arvata, et E.K. on OÜ Moliere esindusõiguslikuks isikuks, kuivõrd S.I. kinnitas maksumenetluses antud seletustes, et kontakt OÜ-ga Moliere saadi internetist ning E.K.ga ei ole ta kunagi kohtunud, vaid ajas asju T.e ja Rannoga, kelle volitusi kaebaja ei kontrollinud. Vastustaja hinnangul ei oma see, et E.K. oli lepingu sõlmimise ajal OÜ Moliere osanik, esindusõiguse seisukohast tähtsust. Vastustaja arvates, on
  55. mai 2011 kuupäeva kandev leping OÜ Moliere ja kaebaja vahel sõlmitud tagantjärele, millele viitab ka see, et
  56. mai 2011,
  57. juuni 2011 ja
  58. juuli 2011 arvetel ja aktidel puudub viide lepingule.
  59. Vastustaja toob välja, et nii OÜ-l Moliere kui OÜ-l Stemori puudusid töötajad, OÜ Stemori kustutati käibemaksukohustuslaste registrist vahetult pärast vaidlusaluste arvete esitamist reaalse majandustegevuse puudumise tõttu, mis koostoimes muude asjaoludega, sh. tööjõu puudumine, majandusaasta aruannete esitamata jätmine jms) toetab järeldust, et kaebaja ei ole teenuseid arvetel märgitud äriühingutelt saanud.
  60. Vastustaja peab asjakohaseks ja lubatavaks R.S.i
  61. detsembril 2011 antud seletust, kuna seletus võeti R.S.ilt kui OÜ Stemori esindajalt kõigi asjaolude kohta, mis on toimunud kuni selgituste andmiseni, s.h nende kohta, mis puudutavad perioodi, mil OÜ Stemori väljastas 7 arveid kaebajale. Samuti peab vastustaja lubatavaks R.S.i poolt kriminaalmenetluses antud ütluste tõendina kasutamist.
  62. Vastustaja on kaebaja töötajate A.B.i, V.N., S.G.i, R.G.i ja A. G.i poolt
  63. novembril 2012 antud seletuste põhjal veendunud, et OÜ-l Depascol oli endal piisavalt töötajaid, et tellimused täita, samuti ei kinnita käibedeklaratsioonide andmed töömahu suurenemist konttrollitaval perioodil. Vastustaja hinnangul ei saa usaldusväärseks pidada S.I.i seletust, et töid telliti arveid esitanud isikutelt, kuna kaebajal endal puudus keeruliste tööde jaoks tööpink, kuivõrd AS-iga Estel sõlmitud lepingu kohaselt oli tellimuste täitmiseks vajalik tööpink DPV1325V ning sellise tööpingi on kaebaja soetanud
  64. jaanuaril
  65. Vastustaja hinnangul ei nähtu kaebaja ja AS Estel vahelisest kokkuleppest, et tellimuste täitmiseks oleks olnud vaja täiendavate seadmete või tööjõu olemasolu, samuti kinnitas kaebaja, et esimesed tellimused täideti AS-le Estel käsitsi. Vastustaja hinnangul ei ole maksumenetluses ütlusi andnud OÜ Depascol töötajate seletuste valguses usutav kaebaja S.I.i poolt kohtuistungil antud seletus, et renditöötajad õpetasid välja kaebaja töötajaid detailide valmistamiseks ja tellimuste täitmiseks AS-le Estel, seda enam, et S.I. kinnitusel ei olnud renditöötajate oskused tema jaoks olulised. Vastustaja hinnangul on S.I. kohtumenetluses asunud uute väidetega põhistama renditöötajate vajadust, mida ei saa aga pidada usutavaks, sest kaebaja käive 2011 aastal ei erine oluliselt kaebaja käibest 2012 aastal, mil renditööjõudu ei kasutatud.
  66. Vastustaja peab S.I.i selgitusi vastuoluliseks osas, mis puudutab teostatud tööde ülevaatamist ning millest järeldub, et nii renditööjõu poolt valmistatud tööd kui ka teenusena väidetavalt kolmandate isikute poolt alltöövõtuna teostatud tööde vastuvõtmine toimus vaid korra kuus, samas kui AS-ile Estel toimetas kaebaja valmistoodangut vahel 3-4 korda nädalas. Samuti toob vastustaja välja, et võrreldes kaebaja väidetavate tehingupartnerite arveid kaebaja arvetega AS-ile Estel, järeldub, et sisuliselt on kaebaja enne võõrandanud detailid AS-le Estel, kui on toimunud samade detailide soetus väidetava alltöövõtu või renditöö korras. Ka toob kaebaja välja, et olukorras, kus väidetavad tehingupartnerid esitasid arveid ka 1-sel, 10-dal, 14dal ja 15-dal kuupäeval, on kummaline väide, et detailide ülevaatamine ja vastuvõtmine toimusid kuu lõpus. Vastustaja hinnangul kinnitab alltöövõtu ja renditöö mittekasutamist ka see, S.I.i selgitus, et iga päev valmistatakse AS-is Depascol 111-150 detaili, samas kui OÜ Depascol töötajate väitel teevad nemad ise päevas 100-200 detaili.
  67. Seisukohta, et OÜ-l Moliere majandustegevust ega teenuste osutamiseks vajalikke töötajaid polnud, kinnitab vastustaja hinnangul ka see, et viimane pole esitanud majandusaasta aruandeid, OÜ Stemori
  68. aasta majandusaasta aruannetest nähtub aga ainut ühe töötaja olemasolu,
  69. aastal pole seegi äriühing majandusaasta aruannet esitanud. Vastustaja leiab, et teenuste osutamist puudutavate dokumentide fiktiivsusele viitab ka see, et OÜ Moliere ja OÜ Stemori poolt esitatud arvetel on kaebaja aadress märgitud valesti, erinedes seejuures ka lepingus märgitud aadressist.
  70. Kohtuistungil R.S.i poolt antud ütluste kohta märgib vastustaja, et R.S. ei osanud anda konkreetseid ütlusi selle kohta, milles tema väidetav vahendustegevus seisnes, ei mäletanud üksikasju ega ka seda, kuidas ta leidis OÜ Depascol, samuti ei teadnud ta väidetava pikaajalise tuttava T.e perekonnanime. Vastustaja leiab, et R.S.i poolt antud ütlused ei ole usutavad, sest 8 need lähevad vastuollu maksumenetluses antud selgitusega, et äriühingud olid V.Ž.i kontrolli all. Vastustaja toob välja, et S.I.i selgitusel osutas OÜ Moliere ja OÜ Stemori nimel töid T. oma meestega, samas on vaidlusalustel perioodidel nende äriühingute arved allkirjastanud R.S. või E.K.. Vastustaja hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks T., kes väidetavalt oma meestega teenust kaebajale osutas, väljastama tehtud teenuste kohta erinevate äriühingute nimel arveid. Vastustaja toob ka välja, et T. S. suri
  71. veebruaril 2012, mis ilmselt seletab, miks nii kaebaja kui R.S. hiljem on asunud väitma, et just T.el oli keskne roll OÜ Moliere ja OÜ Stemori tööde korraldamisel, sest seda lihtsalt pole võimalik kontrollida.
  72. Vastustaja leiab, et kauba või teenuse müüja identifitseerimiseks ei piisa sellest, et arvel on vastava äriühingu nimi märgitud ning et arved tasutakse reaalselt selle äriühingu pangakontodele ning isiku tuvastamine tähendab tehingu toimumisel/sooritamise ajal isiku visuaalset hindamist. Vastustaja leiab, et antud juhul jättis kaebaja hoolsuskohustuse täitmata põhjusel, et ta oli teadlik faktilistest asjaoludest, asjaolust, et tehinguid arvetel märgitud isikutega kaebaja ei teostanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  73. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Depascol kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et tehinguid kaebaja ning osaühingute Baltestate KV, Estepona, Moliere ja Stemori vahel ei ole toimunud ning välistatud on võimalus, et kaebaja heas usus eeldas, et arvetel kajastatud teenuste osutajateks olid arvetel teenuse osutajana nimetatud isikud. Seega ei olnud kaebajal õigust vaidlusalustel arvetel näidatud käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ega vähendada selle võrra enda poolt tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.
  74. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures märgib Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja, ning teiseks seda, et olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas 9 nr 3-3-1-50-03 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas 3-3-1-39-03 leidis Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Siinkohal tuleb tähele panna, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selle, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta oli sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada.
  75. Eeltoodut silmas pidades on sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks niisiis kauba või teenuse soetamine teiselt käibemaksukohustuslaselt. Arvestades seda ning maksuõiguses kehtivat majandusliku tõlgendamise põhimõtet, mille kohaselt on maksustamise aluseks tegelikud majanduslikud sooritused, mitte üksnes nende kohta formaalselt nõuetekohaste dokumentide olemasolu, peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse kasutamiseks veenduma, et talle teenuse või kauba müünud isik on käibemaksukohustuslane ning suutma seda hilisema vaidluse korral ka tõendada. Eelnimetatud kohustus ei tähenda aga vaid seda, et ostja kontrollib, kas arvel müüjana nimetatud isik on registreeritud käibemaksukohustuslane, vaid eeskätt peab ostja tavapäraselt ettevõtjalt nõutava hoolsuse üles näitamisel talle avanevate võimaluste piires veenduma selles, et kauba või teenuse eest formaalselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andva arve esitaja on tõepoolest kauba või teenuse müüjaks.
  76. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja kui ka osaühingud Baltestate KV, Estepona, Moliere ja Stemori olid vaidlusalusel perioodil registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud nelja äriühingu rekvisiitidega arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele. Vaidlus on poolte vahel aga selles kas kaebaja ka tegelikult on teinud tehinguid arvetel müüjana nimetatud äriühingutega ning kui tõdeda, et nende isikute vahel tehinguid ei toimunud, siis kas kaebaja soetas nende isikute rekvisiitidega arvetel näidatud kaubad tundmatu kolmanda isiku käest siiras teadmises, et tehingupartneriks on arvel müüjana nimetatud isik, olles seejuures olnud piisavalt hoolas tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel.
  77. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ning OÜ Baltestate KV, OÜ Estepona, OÜ Moliere ega OÜ Stemori vahel ei ole vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid toimunud. Vaidlusaluste arvete sisuks on teenuste osutamine (erinevate detailide valmistamine või tööjõurent). Arvete esitajateks on juriidilised isikud. Juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku abstraktsiooniga, millel on iseseisev õigusvõime, ent mis oma õiguste ja kohustuste realiseerimiseks iseseisvalt reaalseid sooritusi teha ei saa. Selliseid sooritusi saavad teha üksnes füüsilised isikud, inimesed. Juriidiline isik toimetab üksnes esindajate kaudu. 10 Väitmaks, et mingisugune reaalne majanduslik sooritus on omistatav konkreetsele juriidilisele isikule, peab olema tuvastatav vastava reaalse soorituse tegelikult teinud inimeste esindussuhe selle juriidilise isikuga. See esindussuhe peab olema selline, et mõistlikult on võimalik veenduda, et isikud teevad konkreetse soorituse just selle juriidilise isiku nimel, mitte iseenda ega ühegi teise isiku nimel. Ainuüksi asjaolu, et reaalne sooritus on tehtud ning juriidilise isiku nimel on selle kohta väljastatud arve, ei ole piisav. Kui vaadeldavaks soorituseks on mingisuguse töö tegemine (nagu vaidlusalusel juhul klaasplastist detailide valmistamine), siis saab selle töö tegemise juriidilisele isikule omistada eeskätt juhul kui selle töö tegid selle juriidilise isikuga töösuhtes või muus töö tegemist reguleerivas õigussuhtes olevad füüsilised isikud, kui töö tegemise on korraldanud juriidilise isiku juhtorganite liikmed või see on toimunud nende juhtimise kontrolli all, kui tehingupartneriga on töö tegemise osas suhelnud (kokkulepped sõlminud, arved esitanud jne) juriidilise isiku esindusõigust omavad isikud (seaduslikud esindajad, volikirja alusel tegutsevad isikud või töösuhtes tulenevat esindusõigust omavad isikud). Kui sedalaadi asjaolusid ehk nii-öelda esindussuhet töö tegeliku tegija ning teenuse osutajana identifitseeritava juriidilise isiku vahel võimalik tuvastada pole, ei ole alust sooritust juriidilisele isikule omistada ning tuleb asuda seisukohale, et juriidiline isik ei olnud teenuse tegelik osutaja.
  78. Leian, et OÜ Baltestate arvetel (kd I, tl 71, 76, 78) nimetatud teenuste osutamise ning OÜ Baltestate KV vahel ei ole võimalik tuvastada seost, mis annaks alust arvata, et teenuste osutajaks võinuks olla OÜ Baltestate KV. Esiteks on OÜ Baltestate KV ainus juhatuse liige M.J. andnud maksuhaldurile seletuse (kd II, tl. 6), et ei ole teadlik OÜ Baltestate KV tegevusest ega ole selle äriühingu nimel väljastanud arveid. Asjaolu, et juriidilise isiku ainus seaduslik esindaja ei ole juriidilise isiku tegevusest üldse teadlik ega tea isegi seda, et ta on selle juriidilise isiku juhatuse liige, välistab põhimõtteliselt võimaluse, et sellel juriidilisel isikul on mingisugune reaalne majandustegevus, sest legitiimne esindussuhe sellise äriühinguga saaks mistahes muul isikul tekkida üksnes seadusliku esindaja kaudu. Leian, et M.J.i seletuse usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, ka kaebaja ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid väiteid, mis selle seletuse kahtluse alla seaksid. Asjaolu, et M.J.ilt on seletus võetud enne kaebaja suhtes kontrollimenetluse alustamist, ei muuda tema seletust ei lubamatuks tõendiks ega kahanda ka selle usaldusväärsust. Seletus on M.J.ilt võetud
  79. septembril
  80. OÜ Baltestate KV arved kannavad
  81. aasta märtsi- ja aprillikuu kuupäevi. Seega on M.J.i seletus võetud pärast vaidlusaluste sündmuste toimumist. Olukorras, kus juriidilise isiku ainus seaduslik esindaja on vähem kui pool aastat pärast mingisuguste väidetavalt selle juriidilise isiku nimel tehtud tehingute tegemist väitnud, et ei tea sellest juriidilisest isikust ega tema tegevusest midagi, ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta kaebaja kontrollimenetluses M.J.ilt uuesti seletusi ei võtnud. Uue seletuse võtmine olnuks vajalik või otstarbekas juhul, kui oleksid ilmnenud mingisugused asjaolud, mis seadnuksid varem antud seletuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Selliseid asjaolusid aga kaebaja kontrollimenetluses ei ilmnenud. Kaebaja iseenesest ka ei väida, et M.J. oleks reaalselt OÜ Baltestate tegevust juhtinud või korraldanud ning on kinnitanud, et sellenimelise isikuga tal mistahes kokkupuuted puuduvad. Ka kaebaja raamatupidamises olevatel OÜ Baltestate KV rekvisiitidega dokumentidel ei ole nimetatud M.J.it. Neil asjaoludel on kaebaja etteheited M.J.i seletuse kui tõendi kasutamisele vaidlusaluse maksuotsuse põhjendamisel alusetud. 11
  82. Ka asjaolu, et OÜ Baltestate KV ei ole vaidlusalusel perioodil deklareerinud töötasuväljamakseid töötajatele (kd II, tl. 2), kinnitab, et ta ei saanud kaebajale arvetel näidatud teenuseid osutada. Seega pole võimalik tuvastada ühtegi inimest, kes oleks kaebajale arvetel näidatud teenuste sisuks olevad reaalsed sooritused teinud ja kelle puhul oleks samaaegselt võimalik tuvastada eelpoolkäsitletud esindussuhe OÜ-ga Baltestate KV. Isegi kui kaebaja väide, et töid tegi reaalselt I.Š oma brigaadiga, on õige, ei annaks see alust seostada nende isikute tegevust OÜ-ga Baltestate KV, sest puuduvad mistahes andmed, mis kinnitaksid I.Š või mõne temaga väidetavalt koos töötanud, ent kaebajagi jaoks tundmatu isiku seost selle äriühinguga.
  83. Leian, et tehingu tegelikku toimumist ei kinnita antud juhul see, et kaebaja tasus arvete alusel OÜ Baltestate KV arveldusarvele. Vaidlusaluste tehingute sisuks oli teenuste detailide valmistamise ning tööjõurenditeenuste osutamine. Pole võimalik tuvastada ühtki asjaolu, mis kinnitaks, et OÜ-l Baltestate KV oli võimalik selliseid teenuseid osutada. Seadusliku esindaja seletus, et ta ei tea äriühingust ega selle majandustegevusest midagi, välistab võimaluse, et äriühingul olid töötajad, teenuste osutamiseks vajaliku vahendid või mistahes reaalne majandustegevus. Selles olukorras ei saa üksnes raha laekumine OÜ Baltestate KV arveldusarvele kinnitada tehingute toimumist poolte vahel. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et OÜ Baltestate näol oli tegemist arvevabrikuga ehk teisisõnu oli tegemist olukorraga, kus senini tundmatud isikud korraldasid OÜ Baltestate KV nimel arvete väljastamise teenuste eest, mida see äriühing tegelikult ei osutanud ega saanudki osutada, said arve saajalt oma arvelduskontole raha ning kasutasid seda teadmata otstarbel, sh võimalik et tasumiseks isikutele, kes tegelikult arvetel näidatud teenuseid osutasid või võimalik, et tagastamiseks arve saanud ning ülekande teinud isikule. Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole iseenesest oluline tuvastada, mida OÜ Baltestate KV arvele laekunud rahaga edasi tehti. Oluline on, et puuduvad mistahes tõendid, mis lubaksid asuda seisukohale, et arvetel näidatud teenuseid on osutanud OÜ Baltestate KV. Teoreetiline võimalus, et näiteks I.Š valmistas kaebajale detaile ning rentis talle tööjõudu OÜ Baltestate arvetel näidatud mahtudes, sai OÜ Baltestate KV arveldusarvele laekunud raha enda kasutusse ning kasutas seda endale ja oma brigaadi meestele palkade maksmiseks ning muude kaebajale teenuse osutamisega seotud kulude tasumiseks, ei võimalda nende tegevust kuidagi siduda OÜ-ga Baltestate KV, sest pole võimalik tuvastada mistahes seost nende ja nimetatud äriühingu vahel. Sellist seost või esindussuhet ei saa tuletada sellest, et I.Š võis ise ennast nimetada OÜ Baltestate KV nimel tegutsevaks. Esindussuhte (olgu siis tehingu tegemiseks või täitmiseks) sisuks on esindatava poolt esindajale volituse andmine, mitte see, et üks isik otsustab ise hakata teist isikut esindama või teise isiku nimel mingisuguseid sooritusi või toiminguid tegema.
  84. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud ka seda, et koosmõjus muude asjaoludega viitab OÜ Baltestate KV tegeliku majandustegevuse puudumisele vaidlusalusel perioodil ka pangakontolt (kd II, tl. 4) nähtuvate ettevõtlusega seotud tavapäraste väljamaksete puudumine ning samuti see, et isik kustutati käibemaksukohustuslaste registrist veidi aega pärast kaebajale vaidlusaluste arvete esitamise perioodi. Kaebaja seisukohaga, nagu kinnitaks arvelduskontolt makset tegemine majandustegevust, ei saa nõustuda ega põhjendatuks pidada etteheidet, et maksuhaldur ei ole põhjendanud väidet, et OÜ-le Corptrade Capital tehtud 12 ülekandeid ei saa lugeda majandustegevuseks. OÜ Baltestate KV pangakontolt nähtuvad asjaolud või kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist majandustegevuse tõendamatuse tõttu ei pruugigi eraldivõetuna isiku majandustegevuse sisu kohta midagi kinnitada. Arvestades aga sea, et OÜ Baltestate KV seaduslik esindaja ei olnud äriühingu tegevusega kursis, et kaebaja ei ole suutnud esitada muid veenvaid tõendeid selle kohta, et tehingud selle äriühinguga oleksid tegelikult toimunud (vt. allpool), samuti pidades silmas seda, et OÜ Baltestate KV on samal perioodil esitatud arvete kohaselt tegelenud nii kaebajale tekstoliidist detailide valmistamise ja tööjõurendiga, aga ka kartulite müümisega (kd II, tl. 8), viitavad kokkuvõttes sellele, et tegemist on reaalse majandustegevuseta arvevabrikuga, millise nimel tundmatud isikud väljastavad üksnes arveid teenuste kohta.
  85. Järgnevalt on küsimus selles, kas kaebaja võis põhjendatult eeldada, et arvetel näidatud teenuse osutajaks on OÜ Baltestate KV. Vastus sellele küsimusele on üheselt eitav ning maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja vähemalt pidi teadma, et arvel näidatud isik teenuse osutajaks ei ole. Sellisele teadmisele viitab esiteks asjaolu, et kaebaja ei astunud ühtki mõistlikku sammu selleks, et tehingupartneri isikusamasust või tausta kontrollida. Vaidlust ei ole selles, et väidetavate tehingute tegemise ajal ei olnud ei I.Šl, kellega kaebaja väidetavalt nende teenuste osutamisel asju ajas ja kes nende teenuste osutamist väidetavalt korraldas ega ka V.K.l, kelle nimi figureeris arvetel ja lepingutel, OÜ-ga Baltestate KV mitte mingisugust tuvastamist võimaldavat seost. Kaebaja ei pidanud seda aga vajalikuks isegi kontrollida, ei nõudnud äriühingu nimel esinevatelt isikutelt volituste tõendamist ega uurinud ka muul moel OÜ Baltestate KV tausta. Kaebaja ei ole välja toonud ka ühtki asjaolu, mis mõistlikult lubanuks tal järeldada, et näiteks I.Šl tegelikult OÜ-ga Baltestate KV mingi seos on. Ainuüksi asjaolu, et I.Š ise seda väita võis või et ta tõi kaebajale selle äriühingu rekvisiitidega arveid ja lepingu, ei ole selliseks eelduseks piisav. Selliste eelduste lubatavus sõltub praktikas palju konkreetsetest asjaoludest. On ilmne, et teatud juhtudel võib isik tehingupartneri kohta eeldusi teha välistest asjaoludest, hakkamata kontrollima esindusõigust tõendavaid dokumente. Näiteks ostes teatud kaubad kauplusest, võib ettevõtja eeldada, et talle kauplusest antud arvel näidatud müüja on kaupluse käitajaks ning talle kauba müüjaks ega pea üldjuhul täiendavalt isikusamasuse kontrollimiseks samme astuma. Samamoodi võib isik eeldada tehingupartneri nimel tegutsevate isikute esindussuhte olemasolu näiteks juhul kui tehingupartneriga on olnud varasem pikaajaline koostöö ning järgnevad toimingud ei erine tavapärasest koostöörutiinist muu poolest kui üksnes selle poolest, et tehingupartneri nimel ajab asju uus inimene. Ent selliste eelduste aluseks olevaid asjaolusid peab isik, kes neile eeldustele tugineb, põhjendama ja tõendama. Käesoleval juhul ei esinenud ühtki sellist asjaolu, mis oleks kaebajal lubanud eeldada, et I.Šl on õigus esindada OÜ-d Baltestate KV. Ainuüksi see, et I.Š oli kaebaja ammune tuttav, selliseks eelduseks põhjust anda ei saanud. Selles olukorras oleks kaebaja pidanud ise astuma samme, et tehingupartneri isikusamasust kontrollida. Kaebaja seda ei teinud. Neil asjaoludel on ilmne, et sõltumata isegi sellest, kas leiab tuvastamist, et kaebaja teadis, et OÜ Baltestate KV ei ole teenuste tegelik osutaja, on viimase arvel sisendkäibemaksu maha arvamine igal juhul välistatud seetõttu, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolas tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel. 13
  86. Kuigi ülaltoodud põhjustel on ilmne, et kaebajal ei ole OÜ Baltestate KV arvete alusel õigust sisendkäibemaksu maha arvata, ei saaks kaebaja heausksust vaidlusaluste tehingute tegemisel eeldada ka alljärgnevatel põhjustel. Vaidlusaluses maksuotsuse kokkuvõttes on maksuhaldur leidnud, et kaebaja tehingud OÜ-ga Baltestate KV ei oma majanduslikku sisu, vaid on vormistatud üksnes eesmärgiga suurendada OÜ Depascol mahaarvatavat sisendkäibemaksu (vt. maksuotsuse lk. 18 ülalt neljas lõik). Sellise tõdemusega on maksuhaldur avaldanud kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Alltoodud põhjustel leian, et maksuhalduri sellekohane kahtlus on põhjendatud, mis tähendab, et kaebaja heausksust tehingute tegemisel ei saa eeldada ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tõendamiseks pidanuks kaebaja maksuhaldurile esitama täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta arvel näidatud isikuga, mida kaebaja aga teinud ei ole.
  87. Kaebaja teadlikkust sellest, et OÜ Baltestate KV ei ole arvetel näidatud teenuste tegelik osutaja, kinnitavad esiteks kaebaja juhatuse liikme S.I.i poolt maksumenetluses antud ebausutavad seletused väidetavate tehingute asjaolude kohta. Detailide valmistamise teenuse puhul ei ole eluliselt usutav kaebaja seletused, et materjal või poolfabrikaadid (nö. ettevalmistatud toorikud) anti I.Šle ning võeti tema poolt valmistoodang vastu ilma, et selle kohta oleks säilinus mistahes dokumente. Samas on kaebaja selgitanud, et saades detailide valmistamiseks vajaliku materjali AS-ilt Estel, vormistati materjali saatelehed, samuti vormistati saatelehed valmistoodangu tarnimisel AS-ile Estel. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja andis materjali I.Šle üle üksnes suusõnalise kokkuleppe alusel, ilma et oleks fikseeritud, kui palju materjali üle anti või kui palju detaile I.Š pärast tagasi tõi. Selline asjaajamine on äris tavapäratu ning võib osutuda kaebajale kui teenuse tellijale äärmiselt kahjulikuks, kuna vaidluse korral tuleks temal tõendada, kui palju ta materjali teenuse osutajale üle andis. Ka asjaolu, et lepingupooled ei pea tegelikult kinni lepingus sätestatust, annab alust kahtlustada, et vormistatud kujul ei ole tehinguid toimunud. Antud juhul on kaebaja ja OÜ Baltestate KV vahel vormistatud lepingu lisaks olevates tellimuskirjades (tõlked, tl. 158,162) sõnaselgelt kokku lepitud, et saadud materjali ja valmitoodete arvestust peetakse eraldi päevikus (žurnaalis). Sellist päevikut kaebaja maksumenetluses ei esitanud ega ole esitanud ka mistahes usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et sellist päevikut peeti. Selle asjaolu tõendamise kohustus on kaebajal ning kuivõrd ta seda tõendanud ei ole, tuleb lugeda tuvastatuks, et vastavat päevikut ei peetud. Siinkohal on tarbetu vaielda selle üle, kas selline päevik või lepingutes nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktid on raamatupidamisdokumentideks, mille säilitamise kohustus kaebajal raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt on. Isegi kui nõustuda, et tegemist ei ole raamatupidamisdokumendiga, siis antud juhul on kaebajal kohustus tõendada, et tehingud toimusid. Kui kaebaja tehingute tegemise asjaolusid ei fikseeri või vastavaid dokumente ei säilita, siis riskibki ta sellega, et võib tehingute tõendamisel hätta jääda. See aga ei vähenda kaebaja tõendamiskoormust. Tõendid selle kohta, kas kahe konkreetse isiku vahel tehing toimus või mitte, saavad olla selle tehingu pooltel. MKS §-st 150 tulenevalt on nõuetekohaselt põhjendatud maksuotsuse vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Asjaolude kohta, mille osas maksuhaldur on tuvastanud, et neid ei esinenud, peab maksukohustuslane seega esitama tõendid, mis nende esinemist kinnitavad. Selliste tõendite liigid ei ole iseenesest piiratud, ent kaebaja ei saa enda 14 tõendamiskoormise vähendamiseks tugineda sellele, et tal ei ole tehingute kohta mingisuguseid selliselt tõendeid, mis tal tehingute eripära arvestades tegelikult võiksid olemas olla. Just viimatinimetatud kriteeriumile vastavad eelnimetatud tellimuslehtedel kajastatud materjali ja valmistoodangu üleandmise päevikud.
  88. Maksuhaldur on õigesti ja põhjendatult leidnud, et renditööjõu saamise arvetel näidatud isikutelt seab kahtluse alla igasuguse renditööjõuarvestuse puudumine. Kaebaja seletusele vastav olukord, mille kohaselt korraldas renditöötajate tööd ning pidas selle üle arvestust I.Š, on ebamõistlik ning kaebaja kui teenuse tellija seisukohast ilmselgelt kahjulik. Sisuliselt väidab kaebaja, et kontroll selle üle, kui palju teenust osutati, oli teenuse osutajal endal. Selline olukorra kirjeldus ei ole tõsiseltvõetav. OÜ Baltestate arvete kohaselt kasutas kaebaja renditööjõudu
  89. aasta märtsikuu jooksul kokku 754 töötunni ulatuses. See tähendab, et igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses töötas kaebaja tegevuskohas arvestuslikult keskmiselt umbes 754:23:8 = 4 renditöötajat. Eelviidatud tellimise (tõlge tl. 160) kohaselt olid pooled kokku leppinud üksnes selle, et töövõtja annab tellija kasutusse 7 töötajat ning töötasu makstakse arvestuslikult 7,66 eurot ühe töötunni kohta. Seega on täiesti arusaamatu, kuidas ja millistel alustel kujunes tehtud töötundide arvuks kokku
  90. Ka see, et kaebajal puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid selle kohta, millist tööd kõnealused renditöötajad täpselt tegid või kes need töötajad üldse olid, kinnitab, et arvel ning OÜ Baltestate KV nimel kaebajaga sõlmitud kirjalikes kokkulepetes kajastatud moel mingisugust renditööjõu kasutamist ei toimunud. Tähelepanuväärne on seegi, et eelviidatud tellimise kohaselt kasutatakse renditöötajaid tekstoliidist detailide valmistamiseks, ent puudub mistahes kokkulepe selle kohta, milliseid tööülesandeid renditöötajad tegelikult täitma peaksid. Sedavõrd ebakonkreetsete kokkulepete sõlmimist ei saa pidada kahe teineteisest sõltumatu äriühingu vahelises asjaajamises tavapäraseks. Kui mittemidagiütlevale eelkokkuleppele töö sisu osas lisandub aga veel asjaolu, et reaalselt ei ole võimalik ka hiljem tuvastada, kui palju ja millist tööd renditöötajad täpselt tegid, kinnitab see, et tehingut arvel näidatud kujul aset leidnud ei ole. Ebausutav on ka see, et kaebaja võimaldas talle täiesti võõrastel renditöötajatel, kelle nimegi vastu ta mingisugust huvi ei tundnud, viibida oma töötsehhis, kus ometi hoiti materjale, kus olid tööriistad ehk reaalset varalist väärtust omavad esemed. Kui kaebaja tõepoolest võimaldas nö. Igori meestel oma tsehhis sel moel toimetada, on see ilmne märk kaebaja ja I.Š vahelisest erilisest usalduslikust suhtest, mis välistab omakorda võimaluse, et kaebaja ei teadnud, et I.Š tegevusel ja OÜ-l Baltestate KV mingisugust seost ei ole.
  91. Nii kaebaja kui vastustaja on oma seisukohtade kinnituseks tuginenud kaebaja töötajate poolt antud seletustele. Vastustaja hinnangul tõendavad need, et kaebaja ei kasutanud lisaks oma töötajatele võõrast tööjõudu ei alltöövõtu ega renditööjõu korras. Kaebaja seevastu on seisukohal, et töötajate ütlused kinnitavad vastupidist. Leian, et selles osas pole kummagi poole seisukohad päris täpsed, ent olulisemgi veel on see, et käesoleva vaidluse seisukohast ei oma tegelikult märkimisväärset tähendust see, kas lisaks kaebaja poolt ametlikult tööle vormistatud töötajatele tegelesid kõnealuste tekstoliidist detailide valmistamisega veel mingisugused isikud. Vaidlus on selles, kas teenuseid osteti OÜ-lt Baltestate KV. Põhimõtteliselt on esitatud tõendite pinnalt, sh. arvestades asjaolu, et mitu kaebaja töötajat tundsid maksuhalduri poolt esitatud foto põhjal ära I. nimelise isiku, usutav, et I.Š tsehhis 15 töötas ning võis seda teha koos mingisuguste talle alluvate töötajatega. See aga ei kinnita kuidagi, et I.Šl või tema meestel oleks olnus mistahes seos OÜ-ga Baltestate KV või veelgi enam, et kaebaja oleks võinud eeldada, et selline seos on. Selles osas on õige maksuhalduri tähelepanek, et sellisel juhul tuleks teenuse osutajatena käsitada Igorit ja/või tema tundmatuid töömehi või tuleks asuda seisukohale, et tegemist oli kaebaja enda poolt palgatud nö. musta tööjõuga, kellele väljamaksete tegemiseks vajaliku raha saamiseks vormistati OÜ Baltestate KV arved. Asjaolu, et tsehhis viibis keegi I. ja temaga kaasas olnud mehed, ei kinnita kuidagi tehingute tegemist OÜ-ga Baltestate KV.
  92. Põhjendatult on kaebaja oma kahtluse rajanud ka asjaolule, et dokumentide kohaselt kandis renditööjõu kasutamisest tulenevalt oma töötajatega seotud tööjõukuluga võrreldes märksa suuremat tööjõukulu. Maksuhalduri arvestuse kohaselt oli kaebaja töötajate keskmise töötasu ning renditöötaja sama perioodi tunnihinna vahe umbes 4 korda. Kaebaja sellele arvutiskäigule iseenesest vastu vaielnud ei ole. Põhimõtteliselt on õige kaebaja väide, et tööjõurendi korral sisalduvad renditöötaja tunnihinnas ka kõiksugu maksu- ja muud kulud. Isegi kui arvestada kaebaja töötajatele maksutud töötasudele juurde kõikvõimalikud tööga seotud riiklikud maksud ja muud tööjõuga seotud kulud, mille kandmisest tööandja renditööjõudu kasutades vabaneb, ei ole eluliselt usutav, et töötajatelt erilist kvalifikatsiooni ning tööandjalt vastava töö tegemiseks erilisi tingimusi (nt. hinnaline töötajate erivarustus) mitte nõudva töö puhul oleks majanduslikult mõistlik kasutada renditööjõudu, mille kulu ületab töölepingu alusel töötavale oma töötajale makstava keskmise töötasu summa neljakordselt. Kõrvuti asjaoluga, et väidetav kokkulepe renditööjõu kasutamise kohta oli äärmiselt üldsõnaline ning ka mingisugust reaalset kontrolli renditööjõu kasutamise üle kaebajal ei olnud, on eelkäsitletud tööjõukulu erinevus asjaoluks, mis seab oma majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla tehingu tegelikul toimumise.
  93. Leian samuti, et OÜ Estepona arvetel (kd I, tl. 106, 108) nimetatud teenuseid ei ole OÜ Estepona kaebajale osutanud ning seega ei ole arvetel kajastatud tehingud reaalselt toimunud. Seda kinnitavad eeskätt OÜ Estepona juhatuse liikme K. K. seletused (tl. 9, tl. 12), mille kohaselt ei ole OÜ Estepona kaebajale vaidlusalustel arvetel nimetatud detailide valmistamise ja tööjõurenditeenuseid osutanud. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et K. K. seletuse usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks pidanuks OÜ Estepona oma raamatupidamises kajastama kaebajale küttesüsteemi elementide müügi arved, samas kui ta tegelikult oleks osutanud kaebajale kaebaja raamatupidamises OÜ Estepona rekvisiite kandvatel arvetel nimetatud teenuseid. Asjaolu, et just kaebaja käes olevad andmed on ebaehtsad, kinnitab ka maksuhalduri tõdemus, et just need erinevad ülejäänud OÜ Estepona arvetest, ent sarnanevad samas vägagi OÜ Baltestate KV arvetele, sh. teenuste nimetuste ja vormistuse osas. Nõustun vastustaja poolt kohtuvaidluse teesides välja toodud seisukohaga, et tuvastatud asjaoludel on tõenäoline, et kaebaja soetas OÜ-lt Estepona viimase raamatupidamisarvestuses kajastatud katla ja küttekeha, ent ei võtnud neid reaalselt ettevõtluses kasutusele ning vältimaks seetõttu tulevikus võimalikku maksunõuet ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt, asendas oma raamatupidamises vastavad arved samades summades ebaehtsate arvetega teenuste kohta. Kaebaja poolt avaldatud seisukoht, et katla ja küttekeha võis OÜ-st Estepona soetada hoopis I.Š, ei ole samuti põhimõtteliselt 16 välistatud. See aga ei muuda esiteks seda, et kaebaja ei ole soetanud OÜ-lt Estepona detailide valmistamise ja tööjõurendi teenuseid ning teiselt poolt ei kinnita see ka seda, et kaebaja oleks soetanud katla ja küttekeha tingimustel, mis õigustaksid sisendkäibemaksu maha arvamist.
  94. Järgnevalt tõusetub küsimus, kas kaebaja, vaatamata sellele, et OÜ Estepona ei olnud arevetel näidatud teenuste tegelikuks osutajaks, võis siiski eeldada, et ta seda on, tuleb vastata eitavalt. Selles osas viitan samadele põhjendustele, mille tõin eespool ära seoses OÜ-ga Baltestate KV ega hakka neid siinkohal ükshaaval kordama. Kokkuvõtvalt leian esiteks, et kuivõrd kaebaja ei täitnud nõuetekohaselt oma hoolsuskohustust ega teinud ühtki mõistlikku sammu selleks, et arve esitaja isikusamasust kontrollida, siis on igal juhul välistatud eeldus, et arve esitaja oli kauba tegelik müüja. Samuti viitan juba OÜ-d Baltestate KV puudutavas osas esitatud põhjendustele seoses asjaoludega, mis puudutavad maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, see tähendab kajastas teadlikult oma sisendkäibemaksuarvestuses tegelike tehingute asjaoludele mittevastavaid OÜ Estepona arveid. Nii nagu OÜ Baltestate KV puhul ei olnud kaebajal ja OÜ Estepona arvete puhul mistahes põhjust eeldada, et I.Š või tema brigaadi meeste tegevus on kuidagi seotud OÜ-ga Estepona. OÜ Baltestate KV arvete kohta eelpool kirja pandu kehtib OÜ Estepona arvete kohta samuti osas, mis puudutab detailide valmistamise teenuse puhul materjali ja valmistoodangu üleandmise fikseerimata jätmist, samuti tööjõurendi puhul mistahes usaldusväärsete dokumentide puudumises selle kohta, kas, kui palju ja milliseid tööülesandeid väidetavad renditöötajad täitsid. Erinevalt OÜ Baltestate KV dokumentidest on kaebaja raamatupidamises olevatel OÜ Estepona dokumentidel nimetatud küll tegelikul juhatuse liikme nimi, ent samas pole ühtegi tõendit, et kaebaja oleks kontrollinud väidetavalt ka OÜ Estepona nimel asju ajanud I.Š volitust selle äriühingu nimel tegutseda, samas kui vaidlust pole selles, et K. K.’iga ei ole kaebaja vaidlusaluste tehingute raames kohtunud. Kokkuvõttes, nii nagu kaebaja enda väitel toimus OÜ-ga Estepona kõik samamoodi nagu OÜ-ga Baltestate KV, on alust ka siinkohal öelda, et samamoodi nagu on välistatud tehingute reaalne toimumine või kaebaja eeldus, et need reaalselt poolte vahel toimusid OÜ Baltestate KV puhul, on see välistatud ka OÜ Estepona puhul. Liiatigi nähtub S.I.i seletusest üheselt, et I.Š andis mõista, et ei OÜ Estepona ega OÜ Baltestate KV ei ole nö. tema firmad, vaid üksnes esitavad arveid tema teenuste eest, sest tema enda firmal on mingisugused probleemid. Juba see asjaolu oleks pidanud kaebajas tekitama kahtluse, et arvete esitajad ei ole teenuste tegelikkeks osutajateks.
  95. Mis puudutab aga seda, et OÜ Estepona on vaidlusalustel arvetel näidatud summas käibemaksu deklareerinud ja tasunud, siis leian, et see ei oma antud juhul kaebaja maksustamise seisukohast tähtsust. Maksustatavaks käibeks, mille käibemaksu OÜ Estepona deklareerinud on, oli küttekeha ja katla müük. Selle kohta, et kaebaja oleks selle kauba saanud või et ta oleks seda oma ettevõtluses maksustatava käibe tarvis kasutama asunud, pole kaebaja ühtki tõendit esitanud. Seega ei saa kaebajal olla õigust katla ja küttekeha müüki puudutavate arvete alusel enda maksuarvestuses sisendkäibemaksu maha arvata. Nagu eelpool öeldud, on võimalik, et kaebaja tegelikult soetas küttekeha ja katla, ent ei võtnud neid ettevõtluses maksustatava tulu teenimise eesmärgil kasutusse. Sellisel juhul tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei ole. Juhul kui kaebaja on OÜ-le Estepona teinud ülekande hoopis alusetult, 17 on tal viimase vastu võimalik esitada tsiviilõiguslik nõue, ent ainuüksi ülekande tegemine ei õigusta sisendkäibemaksu maha arvamist, kui teenust, mille kohta kaebaja raamatupidamises arved on, ei ole arve esitanud maksukohustuslaselt tegelikult saadud. Sellises olukorras ei saa sisendkäibemaksu maha arvamist õigustada väitega, et soetati hoopis mingi muu teenus või kaup , kui pole võimalik tuvastada, mis see oli. Selle kohta, et kaebaja oleks soetanud katla ja küttekeha ning need oma ettevõtluses kasutusele võtnud, tõendeid esitatud ei ole.
  96. Põhjendamatuks pean ka kaebaja etteheidet, et maksuhaldur ei näinud piisavalt vaeva I.Š leidmiseks ning temalt seletuste võtmiseks. Maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on maksukohustuslasel. Kontrollimenetluses peab maksuhaldur oma seisukohta, et maksukohustuslane ei ole oma maksukohustusi nõuetekohaselt täitnud, põhjendama ning koguma oma väidete kinnituseks ka tõendid. Maksuhaldurilt ei saa aga nõuda ülemääraseid pingutusi selleks, et koguda tõendeid asjaolude kohta, mille kohta peaksid tõendid olemas olema maksukohustuslasel endal. Sellisteks asjaoludeks on käesoleval juhul faktilised asjaolud vaidlusaluste teenuste osutamise kohta. Samas nähtub vastustaja esitatud tõenditest, et maksumenetluses on püütud I.Št leida. Samuti üritati isikut leida käesolevas kohtumenetluses, ent tulutult. Selles olukorras ei saa kaebaja aga nõuda, et I.Š isikuga seotud asjaolud loetaks tuvastatuks kaebaja paljasõnaliste väidete põhjal või hinnataks teisi tõendeid kaebaja kasuks. Arvestades, et kaebaja sõnul oli I.Š tema kauaaegne tuttav, kellega väidetavalt tehti ka suurel usaldusel põhinevat koostööd, ei saa väita, et maksuhalduri võimalused I.Š leidmiseks oleksid märkimisväärselt suuremad kui kaebajal endal. Liiatigi ei teki käesolevas asjas kogutud tõendite ning kaebaja enda vastuoluliste selgituste pinnalt mõistlikku kahtlust, et I.Š oleks tegelikult võinud olla isik, kes esindas OÜ-sid Baltestate KV ning Estepona ning korraldas nende nimel kaebajale esitatud arvetel näidatud tehingute täitmist. I.Š võis teha neid töid füüsilise isikuna mingisuguse kaebajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, ent mitte OÜ Baltestate KV või OÜ Estepona esindajana.
  97. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole arvetel näidatud teenuseid soetanud OÜ-lt Moliere. Viimase arved on kaebajale esitatud
  98. maist kuni
  99. juulini
  100. OÜ Moliere juhatuse liikmeks oli sel ajal äriregistri kohaselt E.K., kes kanti äriregistrisse juhatuse liikmena
  101. mail
  102. Leping kaebaja ja OÜ Moliere vahel on sõlmitud
  103. mail 2011 (kd I, tl. 119, tõlge tl 153), samas on lepingus töövõtja esindajaks märgitud juhatuse liige E.K.. Maksuhaldur on eeltoodu põhjal õigesti järeldanud, et kõnealune leping tehingute toimumist ei tõenda ning on koostatud üksnes õigustamaks hilisemate kuupäevadega arvete esitamist. Seega on E.K. lepingu allkirjastanud ajal, mil ta OÜ Moliere juhatuse liige veel polnud ning teisalt näitab see, et kaebaja ei kontrollinud lepingu sõlmimise ajal, kes on OÜ Moliere esindajaks. Kaebaja väide, et E.K. oli sel ajal juba OÜ Moliere osanik, ei oma siinkohal tähtsust, sest esiteks ei ole osaniku näol tegemist juriidilise isiku seadusliku esindajaga ning liiatigi ei nähtu, et kaebaja oleks E.K. seotust OÜ-ga Moliere lepingu sõlmimise ajal või suvalisel ajal pärast seda, üldse kontrollinud. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta oleks E.K.ga kunagi kohtunud, lepingu osas läbirääkimisi pidanud või muudes lepingu täitmisega seotud küsimustes suhelnud. Seevastu T. S.l ja R.S.il, kellega kaebaja väidetavalt OÜ Moliere nimel asju ajas, ei olnud ei eelnimetatud lepingu sõlmimise ajal ega ka kogu OÜ Moliere arvete esitamise perioodil mingit esindussuhet OÜ-ga Moliere. R.S. kanti OÜ 18 Moliere juhatuse liikmena äriregistrisse alles
  104. juulil 2011, seega pärast OÜ Moliere viimase arve esitamist kaebajale. T. S. osas pole aga võimalik tuvastada mistahes seost eelnimetatud ätiühinguga. Seega isegi kui leiaks tuvastamist, et T. S. või R.S. reaalselt korraldasid kaebajale OÜ Moliere arvetel nimetatud detailide valmistamist, siis puudus sellel tegevusel igasugune seos OÜ-ga Moliere ning kaebajal ei olnud ka põhjust eeldada, et OÜ Moliere võiks olla teenuse osutajaks. Nii nagu eelpool käsitletud OÜ Baltestate KV puhul ei ole kaebaja sisuliselt kontrollinud OÜ Moliere nimel väidetavalt tegutsenud isikute esindusõigust ega veendunud selles, et teeb tehingu äriühinguga, kelle nimel isikud väidetavalt tegutsesid.
  105. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et R.S. on tehinguid OÜ-ga Moliere kinnitanud. Kohtuistungil andis R.S. küll üldsõnalise kinnituse selle kohta, et OÜ Moliere ja OÜ Stemori nimed on talle tuttavad, et ta on vahendanud klaasplastist detailide valmistamist ja tööjõurenditeenust, ent seejuures ei suutnud isik meenutada mitte ühtegi nende tehingutega seotud üksikasja. R.S.i väitel tegeles töödega reaalselt T., kelle kohta ei osanud R.S. öelda muud, kui et viimasel oli Pärnus Vana-Pärnu linnaosas töökoda. Seevastu varasemalt on isik maksuhaldurile andnud seletusi ja ütlusi (kd I, tl. 235 ja 238), et ei ole OÜ Stemori ja OÜ Moliere majandustegevusega üldse kursis. Leian, et oma üldsõnalisuses ja umbmäärasuses on R.S.i poolt kohtuistungil antud ütlused igasuguse tõendusväärtuseta. Ühtegi konkreetset ütlust, mille põhjal võiks järeldada, et OÜ Moliere osutas teenuseid OÜ-le Depascol, R.S. ei andnud. Samas selgitas ta, et ei olnud näiteks väidetavate freesimistöödega kursis, kuna ei jaga seda valdkonda eriti. Ei R.S.i ütlustest ega ka muudest tõenditest ei nähtu, et R.S. tegelikult vaidlusaluste teenuste osutamisega kuidagi tegelikult seotud oleks olnud või et nende osutamine kaebajale, sh. vahendamise vormis, oleks olnud reaalselt tema kontrolli all. R.S.i kohtuistungil antud ütlused kinnitavad pigem maksuhalduri järeldust, et R.S. võis olla seotud vaidlusaluste arvete vormistamise või esitamisega kaebajale, ent mitte arvetel näidatud teenuste tegeliku osutamisega.
  106. Ka OÜ Moliere puhul on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et kaebaja on osalenud maksupettuses, st. teadlikult kasutanud oma maksuarvestuses tegelikke majanduslikke sooritusi mitte kajastavaid OÜ Moliere rekvisiitidega arveid. Seda seisukohta kinnitab iseäranis kaebaja ebausutav seletus OÜ-le Moliere detailide valmistamiseks materjali andmise kohta ilma, et materjali üle andmist kuidagi taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud oleks. Erinevalt OÜ-st Baltestate KV ning OÜ-st Estepona ei olnud kaebaja ja OÜ Moliere vahelises lepingus või mõnes selle lisas küll konkreetset kokkulepet selle kohta, kuidas tellimuse täitjale materjali üleandmine vormistatakse, ent nõustun vastustaja seisukohaga, et eluliselt on ebausutav, et kaebaja andis talle täiesti tundmatule äriühingule üle tellimuste täitmiseks vajaliku materjali, ilma, et ta isegi teadnuks, kus või kelle poolt sellest materjalist detaile valmistatakse. Sellise teguviisi ebamõistlikkust ja ebausutavust põhjendasin eespool seoses OÜ-ga Baltestate KV ning eeltoodud põhjendused on asjakohased ka siinkohal seoses OÜ-ga Moliere.
  107. Viimaks on maksuhaldur õigesti tuvastanud ka selle, et OÜ Stemori ei ole kaebajale teenuseid osutanud. OÜ Stemori arvete sisuks oli nii detailide valmistamise kui tööjõurenditeenuse osutamine. Asjaolud, mis annavad piisava aluse kahtlustada kaebajat nendegi tehingute osas maksupettuses osalemises ehk selles, et ta teadis, et arvete esitajad ei 19 ole teenuste tegelikud osutajad, on samad, mis OÜ Baltestate KV puhul – detailide valmistamise teenuse puhul ei ole eluliselt usutav materjali üle andmine OÜ-le Stemori ilma seda kuidagi fikseerimata, samas kui kaebajale ei olnud teada, kes ja kus sellest detaile valmistab. Tööjõurendi osas puudub ka OÜ Stemori puhul adekvaatne ja kontrollitav tööaja arvestus. Lisaks sellele on tähelepanuväärne, et
  108. juunil 2012 antud seletuses selgitas S.I. maksuhaldurile, et koostöö I.Š.ga lõppes põhjusel, et viimasel tekkisid tellimuste täitmisega probleemid ja ta hakkas kaebajat petma. Seda kummalisem on, et R.S.i ja T.ga ajas kaebaja asju väidetavalt täpselt sama moodi, vormistamata tehingutega seotud asjaolusid, näiteks materjalide üleandmist, konkreetseid tähtaegu valmistoodangu valmimiseks, renditööjõu arvestust jms. Seejuures on kaebaja ise väitnud, et I.Št tundis ta ammusest ajast, ent R. ja T. olid talle täiesti võõrad inimesed, kes olid ilmunud ajalehekuulutuse peale. Seda, et OÜ Stemori tegelikult mingisuguseid teenuseid kaebajale ei osutanud, kinnitab ka kaebaja seadusliku esindaja ebausutav selgitus selle kohta, kuidas väidetav kontakt OÜ-ga Stemori tekkis. Nimelt selgitas S.I., et olles mõnda aega koostööd teinud OÜ-ga Moliere, teatas ühel päeval R.S., et edaspidi hakkab arveid esitama OÜ Stemori. Samas näitab arvete kronoloogia, et OÜ Stemori ja OÜ Moliere arveid esitati vaheldumisi ning esimesena esitas arve seejuures OÜ Stemori
  109. mail
  110. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et T. S. mingisuguseid töid kaebaja heaks tegi. Ka mitmed kaebaja töötajad on väitnud, et on T.t Telliskivi 60 tsehhis näinud ning tundsid ta pildi järgi ära. Kuivõrd T. S.l ei olnud mingit seost OÜ-ga Stemori ega ka OÜ-ga Moliere, siis ei ole tema tegevusest iseenesest alust järeldada seost selle äriühinguga. Kaebaja väite, et T. oli R.S.i abiline, lükkab ümber R.S.i seletus, millest tuleneb otseselt, et T. tegutses iseseisvalt ega allunud R.S.i juhtimisele ega kontrollile. R.S. väitis kohtuistungil, et T. tegeles kogu töö sisuga ning R.S. vormistas üksnes arveid. Eeltoodud asjaoludel ei saanud ka kaebajal olla mistahes põhjust eeldada, et nimetatud T. oli OÜ Stemori või OÜ Moliere töötaja ega ka seda, et R.S.il on mingisugune volitus OÜ Stemori esindamiseks. Nagu ka kõigi eelnimetatud äriühingute puhul, ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks kontrollinud tehingute tegemise ajal R.S.i või T. S. seost äriühingutega, mida nad väidetavalt esindasid. Asjaolu, et R.S. sai OÜ Stemori juhatuse liikmeks perioodil, mil OÜ Stemori kaebajale arveid esitas (ent ei olnud juhatuse liikmeks esimeste arvete esitamise ajal), ei kinnita tehingute toimumist OÜga Stemori. Nimelt nähtus ka R.S.i poolt kohtuistungil antud ütlustest, et reaalselt ta tehingute esemeks olevate teenuste osutamisest midagi ei teadnud. Asjaolule, et R.S. sai
  111. juulil 2011 OÜ Stemori juhatuse liikmeks, ei saa kaebaja tugineda seega esiteks põhjusel, et on ilmne, et enne OÜ-ga Stemori tehingute tegemist ei kontrollinud kaebaja selle äriühingu nimel väidetavalt tegutsevate isikute esindusõigust ning OÜ Stemori nimel ei ole vormistatud ka lepingut. Kui kaebaja väidab, et OÜ-ga Stemori toimus koostöö samadest põhimõtetest lähtudes nagu oli see olnud OÜ-ga Moliere, siis on ilmne et nii nagu OÜ Moliere ei osutanud kaebajale mingisuguseid teenuseid, ei teinud seda ka OÜ Stemori. Kui T. S. või mistahes muud tundmatuks jäänud isikud OÜ Moliere ja Stemori arvetel näidatud töid kaebaja heaks ka tegelikult tegid, siis pole võimalik tuvastada nende seost eelnimetatud äriühingutega ning samuti ei olnud kaebajal piisavat alust eeldada, et teenuste osutajaks on arved väljastanud äriühingud. MENETLUSKULUD 20
  112. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. Kaebaja on kohtule ette tasunud 90 eurot tunnistajatasudeks. Kahest kutsutud tunnistajast ilmus kohtusse üks, kes senini ei ole esitanud taotlust tunnistajatasu ja kulude väljamaksmiseks. Selline taotlus on tunnistajal HkMS § 106 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 160 lg 2 kohaselt võimalik esitada kolme kuu jooksul kohtuistungist. Käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole see tähtaeg möödunud. Juhul kui tunnistaja tasu nõuet ei esita, on kaebajal õigus nõuda ette tasutud tunnistajatasu tagastamist. Selleks tuleks kohtule esitada taotlus, näidates ära, millisele pangakontole tagastatav summa kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.