Obsah (5)

§ 185§ 238§ 233§ 7§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9188 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Ka

§ 185lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

1. Pavel Karjalainenit süüdistatakse selles, et tema olles viimati 18.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, ajavahemikul 19.07.2011.a kuni 20.07.2011.a tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas aadressil xxxxxxxxxxx asuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu x x kuuluva sülearvuti Amilo LA 1703-17B koos Tele2 interneti modemiga, tekitades vargusega kahju summas 291.44 eurot. Samuti tema, olles 10.08.2012.a ja 02.09.2012.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 11.09.2012.a. kella 18.32 ajal Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvast Selver AS kuuluvast kauplusest Mustakivi Selver, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: Seerum silma roll 3 tk, maksumusega 13.20 eurot/tk, kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, maksumusega 12.90 eurot/tk, kogumaksumusega 51.60 eurot. Kokku kaupa summas 91.20 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale jope põue ning möödudes kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Pavel Karjalainen peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Pavel Karjalainen, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Pavel Karjalaineni süüdi KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi ja karistas vangistusega 9 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistis 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 11.09.2012.a. – 12.09.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas alates tema kinnipidamisest – 08.05.2013.a. Tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tühistas. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav pole rahul otsusega. Karistuse kandmise ajaks on märgitud 08.05.2013, kuigi Helsinki linnakohtus vahistusmääruse ajaks on märgitud 28.
3. Palub teha päring ning parandus kohtuotsuses. Samuti ei varastanud ta arvutit sissetungimise teel. Palub küsitleda x.x selles osas. 2 17.06.2013 aastal on süüdistatav esitanud lisa apellatsioonile kus märgib, et vaidlustab vaid karistusaja algust, muus osas otsust ei vaidlusta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
4. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja täpsustatult taotleb kantud karistusaja hulka arvata Euroopa vahistamismääruse alusel Soomes vangistuses viibitud aja ning leiab ka et kannatanu x.x arvuti vargust ei pannud toime sissetungimisega. Kaitsja toetab esitatud apellatsiooni, palub taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus põhistatud ja seaduslik. Palub jätta apellatsiooni rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonis esitatud väited on osaliselt asjakohased ning toovad kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. 5.
6. I.X vara varguse episoodi osas vaidlustab apellant varguse kvalifikatsiooni KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ehk varguse toimepanemist sissetungimisega. Esmalt kolleegium märgib, et süüdistatav on esitanud taotluse lahendada kriminaalasi lühimenetluse korras.

§ 233

lg 1 alusel arutaski maakohus asja vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal võttes aluseks antud episoodis nii kannatanu, tunnistajate kui süüdistatava enda poolt kahtlustatavana antud ütlused. Süüdistatav on kohtuistungil ennast kogu süüdistuse mahus süüdi tunnistanud ega ole kvalifikatsiooni osas mingeid taotlusi esitanud ega vaidlust tõstatanud. Ei ole soovinud kohtuliku uurimise käigus ütlusi anda, on kinnitanud kohtueelses menetluses antud ütlusi/ t.lk. 86-87/. Kohtuotsuse tegemisel tõendina käsitatud kannatanu ütluste kohaselt

1. juuli 2011 helistas talle tütar teatades, et korterist on kadunud arvuti. Tõdeb, et ei mäleta kindlalt kas lukustas kodust lahkudes korteri ukse, see võis ka lukust lahti jääda. P.Karjalainen on kahtlustavana ülekuulamisel küll kinnitanud, et tundis kannatanut ja viibis ka juulis 2011 viimase juures mõne päeva, kuid ei mäleta täpselt kuidas korterisse süüdistuses esitatud päeval sattus, võis olla ka nii, et korteriuks oli lukustamata ja tema siseneski. Laualt võttis kaasa sülearvuti, mille müüs. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus piisava selgusega juba esitanud oma põhjenduse vaidlustatud kvalifitseeriva tunnuse tõendatuse osas ning kolleegiumil puuduvad alused jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Puuduvad andmed sellest, et kannatanu oleks andnud vaba võimaluse, nõusoleku ja õiguse süüdistatavale üksinda siseneda kannatanu eluruumi ehk siis
2. juulil 2011 oli tegemist süüdistatava poolt ebaseadusliku võõrasse korterisse sisenemisega. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse ülaltoodud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. 5.
3. Apellant on vaidlustanud ka kriminaalasjas vangistuses viibitud aja arvestamist. Nimelt on maakohus jätnud apellandi arvestuse kohaselt kantud karistuse hulka arvestamata Harju Maakohtu poolt koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel Soome Vabariigis vangistuses viibitud aja. 3 Kolleegium leiab, et nimetatud väiteid ei saa jätta tähelepanuta. Materjalide alusel on tuvastatav, et vaidlustatud kriminaalasjas oli Harju Maakohtu määrusega kuulutatud P.Karjalainen tagaotsitavaks ja tema suhtes oli valitud tõkendiks- vahistamine/ t.lk. 57/. P.Karjalaineni asukohaks oli tuvastatud Soome Vabariik, kus ta oli toime pannud rida kuritegusid, mistõttu oli võetud seal vahi alla. Samuti edastati teave, et kriminaalasja arutamine Soomes toimub
4. veebruar
5. 25.
6. 2013 aastal tegi Harju Maakohus P.Karjalaineni suhtes Euroopa vahistamismääruse/ t.lk. 67-72/. Vastavalt kriminaalasja materjalidele ja süüdistatava ütlustele toimuski Soome Vabariigis kohtuistung
7. veebruaril 2013 aastal ja temale mõisteti otsusega vangistus, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 19.12.2012 kuni 28.02.2013( kaasa arvatud), so 2 kuud ja 10 päeva. Maakohtule edastatud teabe kohaselt karistusaja arvestamisel loeti P.Karjalainenil veel kandmisele kuuluva karistuse alguseks 19.
8. 2013 ja vabanemisajaks 08.05.2013 ehk siis kandmisele kuuluvaks loeti veel 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Seega kokku oli arvestatud P.Karjalainenile Soome Vabariigis mõistetud 6 kuulisest vangistusest kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Samas süüdistatava ütluste kohaselt teda 28.veebruaril 2013 Soomes kohtuotsuse kuulutamise järgselt ei vabastatud vaid ta viibis kuni
9. märtsini 2013 vahistatuna ja seda just Euroopa vahistusmääruse alusel. Süüdistatava ütlusi kummutavad tõendid puuduvad. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse loovutamisvahistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kolleegium leiab, et kuna käeoleval juhul on kõrvaldamata kahtlused P.Karjalaineni viibimisest vahistatuna Harju Maakohtu poolt väljastatud Euroopa vahistamismääruse alusel ajavahemikul 01 märts 2013 kuni
10. märts 2013(kaasa arvatud), tuleb

§ 7

lg 3 alusel kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning lugeda Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusest kantuks juba ülalnimetatud ajavahemik, so 18 päeva. Nimetatud asjaolu annab aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemiseks. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28 mai 2013 aasta otsuse osaliselt ja seda eelvangistuses viibitud aja arvestamise osas. Muus osas jätab otsuse muutmata. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab osaliselt.

1. Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamise taotluse. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja juhatuse
2. aprilli
3. a. otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 216,00 eurot. Kaitsja on apellatsioonimenetluseks ettevalmistumiseks kulutatud ajaks märkinud ühe pooltunni ja hüvitamisele kuuluvaks summaks seega 18,00 eurot ehk siis Korras ettenähtud miinimumi. Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. Ka selles osas on kaitsja taotlenud ühe pooltunni eest tasu, summas 18.00 eurot hüvitamist. 4 Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hüvitamisele kuulub 18,00+18,00= 36, 00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so 7,20 ja kokku 43,20 eurot. Esimese astme kohtuotsusele esitas apellatsiooni süüdistatav.

§ 185

lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p 2-4 või lg 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus tegi

§ 337lg 1 p 4 ettenähtud lahendi.

Seega jäävad õigusabi kulud, summas 43,20 eurot riigi kanda. Ivi Kesküla Julia Katškovskaja Sten Lind 5