) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja kinnituse kohaselt on kostjad täitnud oma lepingujärgseid kohustusi osaliselt 23.05.2008.a 7 000 krooni ja 25.10.2008.a 8 000 krooni, seega on kostjad tasunud hagejale 22.12.2007.a laenulepingus kokku lepitud intressi. Teise laenulepingu järgi on kostjad hagejale tagastanud 18 000 krooni, tagastamata laenu jääk seega 81 000 krooni. Lisaks on kostjad hagejale 26.01.2012.a kandnud üle summa 8 819,81 eurot (s.o 138 000 krooni). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2).Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud 14.04.2008.a laenulepingu järgi raha kostjatele üleandmist kohtule esitatud laenulepinguga, mille on allkirjastanud mõlemad kostjad. Kostjad ei ole kohtu hinnangul tõendanud asjaolu, et nad ei ole hagejalt raha mainitud laenulepingu alusel saanud. Kohus ei pea veenvaks kostjate vastuväiteid selle kohta, et 14.04.2008.a laenulepingusse on punktid 5 ja 6 lisatud hageja poolt pärast laenulepingu sõlmimist. Kostjate taotlusel viidi käesolevas tsiviilasjas läbi dokumendi (14.04.2008.a laenuleping) ekspertiis. Kohtule 02.10.2012.a esitatud ekspertiisiaktis nr 12E-DM0035 jõudsid kohtueksperdid järeldusele, et 14.04.2008.a laenulepingus ei ole võimalik tuvastada, kas kostja I kirjutas oma nime ja allkirja enne või pärast laenuplangi või selle osade s.h ka 5. punkti, mille kohaselt on 99 000 krooni sularahas laenuvõtjatele üle antud 14.04.2008.a, täitmist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjad on laenulepingu järgi raha saanud. Kohus eeldab siinjuures, et laenulepingut sõlmides, seda allkirjastades mõlemad pooled loevad läbi ja annavad endale aru, millele nad oma allkirja annavad ning millistel tingimustel nad lepingu allkirjastavad. Kostja I viide sellele, et temalt pressiti välja allkiri lepingule, siis selles osas märgib kohus, et kostja I oleks pidanud pöörduma politseisse ja esitama kohtule hagi 14.04.2008.a laenulepingu tühistamiseks vastavalt tsiviilseadustiku üldosas sätestatule. Käesoleval juhul on lisaks kostjale I allkirjastanud laenulepingu ka kostja II täiesti vabatahtlikult. Kohtule esitatud 14.04.2008.a laenulepingu p 4 kohaselt on leping koostatud 2 eksemplaris. Kostjad on lepingu omakäeliselt allkirjastanud. Juhul, kui kostjatel on olemas lepingu eksemplar, mis erineb hageja omast, oleks kostjatel olnud võimalus see kohtumenetluses esitada. Kostjad 4
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 22.12.2007.a laenulepingu p 2 kohaselt kohustusid kostjad laenuandjale tasuma intressi 15 000 krooni, millise summa on kostjad hagejale ka maksnud. Laenulepingute p-de 3 kohaselt kohustuvad laenusaajad maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega summas 138 000 krooni on 31.07.2009.a seisuga viivitatud 440 päeva, kokku seega 303 600 krooni. Hageja vähendab viivise summat 138 000 kroonini. Kohustuse täitmisega 14.04.2008.a laenulepingust tulenevalt on seisuga 31.08.2009.a viivitatud 165 päeva, kokku seega 81 675 krooni. Hageja vähendab viivise summat põhivõlgnevuse summani 81 000 krooni. Kostjad on palunud 16.01.2012.a toimunud istungil viivise suuruse vähendamist. Kohtule ei ole esitatud aga põhjendusi, miks peab kohus vähendama viivise suurust. Kostjad avaldasid vaid soovi viivis välja mõista seadusega ette nähtud suuruses ja nentisid samas, et lepingus on tõesti kokku lepitud suuremas viivisemääras. Kohus leiab, et kostjad ei ole viivise vähendamise osas esitanud kohtule põhjendatud taotlust ja seega kohus leiab, et käesolevalt puudub alus viivise summa vähendamiseks. Hagi menetluse ajal, s.o 26.01.2012.a kostja II poolt tasutud summa 8 819,81 euro (s.o 138 000 krooni) osas loeb kohus, et täitmine on toimunud viivise katteks, nagu seda väitis ka hageja 05.12.2012.a toimunud kohtuistungil.
paragrahvidele arvestatakse tasutud raha üldjuhul esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ning seega kuulub hagi rahuldamisele. Tuginedes asjaolule, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et väljamõistetavad summad tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümber arvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 13 996,65 eurot (s.o 219 000 krooni) ja lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis 14.04.2008.a laenulepingu järgi summas 5 176,84 eurot (s.o 81 000 krooni). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.