TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2710 Otsuse kuupäev 11.mai 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Valdur Vesingi kaebus kohustamaks Tartu Vanglat võimaldama suitsetamas käia rohkem kui üks kord ühe tunni kestel ööpäevas. Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Valdur Vesingi Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11.juuni 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
- augustil 2011 esitas kinnipeetav Valdur Vesingi Tartu Vanglale avalduse, milles soovis lubada suitsetajatel käia piiranguteta suitsetamiskohas vähemalt ajavahemikul 08.30-19.
- 20.septembri 2011 kirjaga jättis Tartu vangla kaebaja taotluse rahuldamata. 10.oktoobril 2011 esitas V.Vesingi vaide 20.septembri 2011 keeldumisele, paludes muuta jalutamise korraldust vanglas selliselt, et suitsetamine oleks võimalik rohkem kui üks kord tunni aja jooksul ööpäevas. Tartu Vangla direktori
- novembri 2011 vaideotsusega nr E5 562-1 jäeti V. Vesingi vaie rahuldamata. Kaebuse põhjendused 1
- V. Vesingi taotleb kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal suitsetamas käia rohkem kui üks kord ühe tunni kestel ööpäevas. Kaebaja märgib, et Tartu Vanglas kehtiva korra kohaselt on kinnipeetaval võimalik suitsetada ainult üks kord päevas tund aega kestva jalutuskäigu ajal. Kaebaja on palunud vanglalt luba käia jalutusaedikus ka muul ajal suitsetamas, kuid vangla on keeldunud. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas kehtestatud jalutamise ja suitsetamise korraldus on õigusvastane, sest jalutamise ja suitsetamise ühendamine ei võimalda õieti rahuldada vajadust kummagi tegevuse järele. Jalutamiseks tegelikult järele jääv aeg jääb alla seadusega tagatud miinimumi, kuna sama aja sees tuleb valvuri käest suitsetamistarbed kätte saada ning samuti need talle lõpuks ka tagastada. Kaebaja märgib, et vangistusseadus ei kehtesta jalutuskäigu kestusena sugugi mitte kuni 1 tund, vaid vähemalt 1 tund, samuti ei sätesta see, et kinnipeetavaid võib jalutama lubada ainult 1 kord päevas. Vangla sisekorraeeskirja §-s 82 ei sisaldu juhist ühendada jalutamine ja suitsetamine ning see säte ei piira suitsetamist nagu vangla seda teeb.
- Kaebaja märgib, et kuna vastavalt Vangistusseaduse § 41 lg 2 tohib kinnipeetavate õigusi ja vabadusi piirata ainult vastavuses seadusega ning selle tegemiseks vanglal käesoleval juhul volitused puuduvad, siis on praegu jalutamise ja suitsetamise korraldamiseks rakendatavad toimingud õigusvastased. Vastustaja vastuväited
- Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla märgib vastuses, et ta jääb kaebaja vaide rahuldamata jätmise otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et seaduse tasandil ei ole suitsetamist üldse piiratud ja täiskasvanud inimesel on suitsetamine absoluutselt piiranguvaba. Täiskasvanud isik ei või suitsetada igal pool ning millal tahab, kui see on õigusaktidest tulenevalt kas üldse keelatud või kohaliselt ja ajaliselt piiratud. Tubakaseadusest ei tulene ka otsest keeldu, et hoone või territooriumi valdaja ei võiks üldse suitsetamist hoones või territooriumil ära keelata, kui ta peab seda põhjendatuks ja vajalikuks.
- Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi) õigusi. Vangistus ei ole aga üksnes isiku füüsilise liikumisvabaduse piiramine, kogu kinnipeetava eluolu seotakse vanglas kehtestatud režiimiga, mille täitmine on kinnipeetavale kohustuslik (VangS § 67 p 1). Kinnipeetava isiku vabadus allutatakse vangistust reguleerivates õigusaktides toodud piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Isikule vangistuse kohaldamisega piiratakse tema põhiseaduse § 19 lg-st 1 tuleneva vaba eneseteostuse õiguse takistamise kaudu muu hulgas isiku õigust vabalt otsustada enda suitsetamise aja ja koha üle. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja nõuetest tulenevalt on vanglal kohustus kehtestada kinnipeetavatele vanglas päevakava ning õigus reguleerida (määrata) kinnipeetavate suitsetamise koht ning aeg, millal on kinnipeetaval õigus seal viibida. Kinnipeetaval on õigus viibida vähemalt üks tund värskes õhus ja õigus sel ajal suitsetada ning kui vangla on temale selle taganud, siis ei ole kinnipeetaval alust väita, et vangla tegevus on õigusvastane. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks temale jalutuskäike, millal ta saab suitsetada rohkem või, et vangla tagaks suitsetamise võimaluse hoones sees. 2 Kohtu põhjendused ja otsus
- Kohus ei loe kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata. Suitsetamise korraldust vanglas vangistusseadus ei reguleeri. Suitsetamist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“(VSKE), mille alates 08.03.2010 kehtiv § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Need võetakse vanglateenistuse ametnike poolt hoiule ja väljastatakse ajaks, kui kinnipeetaval on õigus suitsetada. Tulenevalt VSKE §-st 110 pidi Tartu Vangla sellisele suitsetamiskorrale üle minema hiljemalt 26.aprilliks 2010.a.
- Tartu Vangla 23.04.2010 käskkirjaga nr 1-3/55 määrati kindlaks suitsetamisalad Tartu Vangla territooriumil ning kinnipeetavatele suitsetamistarvete väljastamise kord. Seega tuleneb suitsetamise kord ja piirangud kehtivatest õigusaktidest. Ka Tubakaseaduse § 30 lg 1 annab ruumi või maa-ala valdajale õiguse enda äranägemisel otsustada selles ruumis või maa-alal suitsetamise lubamise ja kehtestada vajalikud piirangud. Tartu Vangla kodukorra p 12.5.1 kohaselt on Tartu vanglas lubatud suitsetada jalutusaias vastava märgistusega jalutusboksis ning ajal kui kinnipeetav viibib jalutusaias. Vangla sisekorraeeskirja § 82 eelnõu seletuskirjas on märgitud, et suitsetamine võimaldatakse kinnipeetavatele vaid väliskeskkonnas seetõttu, et kõikidel vanglas viibivatel kinnipeetavatel, vanglas töötavatel ja vanglat külastatavatel isikutel on õigus suitsuvaba keskkonnale. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla kodukorras kehtestatud piirangud suitsetamise osas on kooskõlas nii Tubakaseaduse kui Vangla sisekorraeeskirjadest tulenevate nõuetega ning on seega õiguspärased.
- Kaebaja loeb õigusvastaseks seda, et Tartu Vangla võimaldab suitsetada ainult jalutuskäigu ajal ehk seega ainult 1 tunni jooksul ööpäevas, ehk seda, et vangla on seadnud suitsetamise sõltuvusse kinnipeetava jalutamisajaga. Vangistusseaduse § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
- Ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui tihti peab isik saama päevas suitseda. Üldteada on asjaolu, et suitsetamine kahjustab mitte ainult suitsetaja enda tervist, vaid ka kõikide teiste isikute tervist, kes viibivad temaga ühes ruumis või tema läheduses. Seetõttu on põhjendatud kehtestatud piirang, et suitsetada tohib ainult väliskeskkonnas, mitte siseruumides. Arvestades suitsetamise tervistkahjustavat olemust ning pidades suitsetamisharjumuse vähendamist tervise kaitsmise üheks eesmärgiks, ei saa vaidlustatud suitsetamiskorda, mis võimaldab käesoleval ajal suitsetada kinnipeetaval ainult jalutuskäigu ajal, pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Isikul kes suitsetab ja soovib suitsetamist jätkata, tuleb oma harjumused viia vastavusse kehtestatud nõuetega. VSKE § 82 lg 1 kohaselt selgitatakse kinnipeetava vastuvõtmisel välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda, kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. Seega peab olema vanglates loodud kinnipeetavatele võimalus suitsetamisharjumusest vabaneda, mitte ei pea olema kehtestatud sellist korda, mis järgiks kinnipeetavate suitsetamisharjumusi- ja vajadusi. Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile, millega tuleb tal arvestada. 3 Täiendava suitsemisvõimaluse andmise juures tuleb arvestada vastustaja selgitustega, et teatavasti ei ole kinnipeetaval võimalik liikuda vangla piires iseseisvalt. Vanglasisene liikumine toimub aga ainult vanglateenistuse ametniku saatel, mis tähendab, et kinnipeetavale suitsetamiseks täiendava võimaluse andmine ehk täiendavalt jalutusboksi viimine vajab täiendavat inimressurssi, samuti puuduvad selleks vajalikud jalutusboksid, kuna kinnipeetavaid on palju, ning jalutuskäikudele lubamisel tuleb arvestada muuhulgas eraldihoidmise printsiibiga, ehk kindlustada vangla ja kinnipeetavate julgeolek. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jätab kohus V.Vesingi kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4