Obsah (5)

§ 100§ 101§ 8§ 103§ 76

2-12-39501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12

) § 396 lg sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole kostja hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokku lepitud korda järgides täitnud.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on hagejal õigus kasutada

§-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

§ 101

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles. Toimiku materjalide põhjal on hageja andnud enne lepingu ülesütlemist kostjale piisava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning selgitanud kostjale võla tasumata jätmise tagajärgi. Lisaks pole kostja hagejale sellekohaseid vastuväiteid esitanud. Kostja on 12.06.2013. a vastuses palunud teha järelandmisi ja tühistada käesoleva tsiviilasja esemeks olev võlgnevus hageja ees. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 8

lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Samas lõikes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis rikkumise vabandatavust tõendaksid. Töökoha kaotamine ei ole käsitletav vastutust välistava asjaoluna

§ 103lg-te 1 ja 2 mõistes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 90 lg 1 avab tehingu tühistamise mõiste, ning näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Toimiku materjalide ja kostja vastusest nähtuvalt ei ole ükski TsÜS § 90 lg-s 1 nimetatud eeldus täidetud. Kuna õiguslik alus laenulepingu tühiseks tunnistamiseks puudub, siis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingut pidada kehtivaks.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Laenulepingu üldtingimuste p 13 on hagejal lepingu ülesütlemisel õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Pooltevahelise laenulepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt kui laenusaaja ei tasu intressi tähtaegselt, siis on ta kohustatud maksma panga nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu panga hinnakirja kohaselt. Hagiavalduse lisa kohaselt (tl 34) on menetlustasu võlgnevuse summas 31,95 eurot ning tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse 3372,38 euro 2 2-12-39501 intressi 810,43 euro ja menetlustasu võlgnevuse summas 31,95 euro väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt ajavahemiku 29.11.

1. a kuni 01.10.
2. a eest välja mõista viivise summas 1522,18 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Rahuldamisele kuulub hageja nõue kostjalt välja mõista viivis protsendina (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) põhinõudelt (3372,38 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.10.
3. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3