Tsiviilasi nr 2-12-44241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse avalikult teatavaks- 22. august 2013, Valga kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numbe

(TsÜS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Sellises sõnastuses redaktsioon jõustus 05.04.2011 ning selle põhjuseks oli võlgade ümberkujundamise ning võlakaitse seaduse jõustumine.

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011.

aasta

1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. märtsi kehtinud

§ 157

lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud

§ 157lõiget 1. Ts

ÜS § 159 lg 1 kohaselt algab aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamisega so 02.04.

1. a.
2. aasta 31.oktoobriks oli möödunud 10 aastat, 6 kuud ja 29 päeva. Kuna enne 2011 aasta
3. märtsi kehtinud

§ 157lõike 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem, kui praegu kehtiva Ts

ÜS § 157 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. a. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus lahendis tsiviilasjas nr 2-11-47241 (p. 7) Hageja seisukoht /tl 36-37/ Hageja leiab, et selline seaduse tõlgendamine võib küll õige olla, kuid antud juhul on see põhiseadusvastane. See tähendab ka seda et kui 10 aasta jooksul pole kohtutäitur suutnud raha kätte saada, siis on tal vastavalt kostja toodud tõlgendusele aega veel ligi 8 aastat kostja nõuet täita. See soodustab kohtutäiturite venitamist ja seab võlgniku raskesse olukorda veel umbes 8 aastaks. 2

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 on põhiseadusvastane. Kostja seisukoht /tl 42-43/ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hageja seisukohaga ei nõustu. Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. VÕSRS § 9 lg 4 kohaldub võrdselt kõigile võlgnikele alates 01.03.

1. Kui eelnevalt oleks hageja kohustus aegunud 02.04.2032, siis muudatuse tagajärjel on ta soodsamas seisus ja kohustus aegub 01.03.
2. Järelikult ei ole hageja muudatuse tagajärjel halvemas olukorras. Samuti ei tee muudatus aegumise suhtes erisusi uutele ja olemasolevatele võlasuhetele. VÕSRS § 9 lg 4 on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga 10, mis sätestab õigusriigi põhimõtte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on põhiseadusega kooskõlas säte, mis lühendab võlgnike puhul aegumistähtaega kuni 10 aastani ja samas annab võlausaldajatele aega vajadusel ümberkorralduste tegemiseks võlgade sissenõudmiseks. MENETLUSE KÄIK Kuna menetlusosalised teavitasid kohut, et on nõus kirjaliku menetlusega, määras kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele viimase tähtaja enne otsuse tegemist oma lõppseisukohtade esitamiseks /tl 48/. Kumbki pool rohkem seisukohti ega tõendeid kohtule ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, hinnates menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid, et hageja nõue on põhjendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. R. K. suhtes on tehtud 18.04.
4. a otsus nr 1-327/00 ja 02.04.
5. a on algatatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx avalduse alusel täitemenetlus nr 140/2002/
6. R. K. esitas 31.10.
7. a kohtusse hagiavalduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täitmisnõude aegumise tõttu.
8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lõike 3 järgi hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. TsÜS § 157 lg 1 ja 2 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 4 kohaselt TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 3

§ 157

lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud

§ 157lõiget 1. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011. a otsuses nr 2-11-47241 (p 7) on märgitud, et vastavalt Ts

ÜS § 157 lg-le 1 (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon) jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕVS § 49 järgi täiendati võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011.

aasta

1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. märtsi kehtinud

§ 157

lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud

§ 157lõiget 1.” Antud kaasuses algas nõude aegumistähtaeg 26.03.1998 ning 2011.

aasta

1. märtsiks oli möödunud 13 aastat 26 päeva. Kuna enne
2. aasta
3. märtsi kehtinud

§ 157lõike 1 kohane aegumistähtaeg ei lõpeks varem kui praegu kehtiva Ts

ÜS § 157 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.

1. a. Kohus viitab, et käesoleval juhul algas aegumine
2. a, mil esitati täitmisavaldus ning aegumistähtajaks enne 05.04.
3. a kehtivat TsÜS redaktsiooni oli 30 aastat. Seega vana redaktsiooni järgi oleks aegumine lõppenud alles
4. a aastal. Kuna eelneva redaktsiooni järgi kehtinud aegumine oleks olnud pikem, siis tuli kohaldada 05.04.
5. a kehtinud TsÜS redaktsiooni ning seda siis alates 01.03.
6. a. Seega lõpeb käesoleva nõude aegumine
7. aastal. Võlgnikule on see positiivne, kuna aegumistähtaeg lühenes 11 a võrra. Seega ei saa sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna nõue ei ole aegunud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna täitmise aluseks olev nõue ei ole aegunud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik 4