3-13-1843/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-13-1843 Haldusasi A.V.i kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel ning Riigiprokuratuuri kohustamiseks tagama kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
2. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on võimalus vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtus.
3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 03.09.2012 A.V.i kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel ning Riigiprokuratuuri kohustamiseks tagama kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus. Põhja Ringkonnaprokuratuuris on 02.08.2013 registreeritud A.V.i avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks seoses sellega, et 01.08.2013 tõmbas naabermajas elav O.K. raevunult avaldaja käest ära fotoaparaadi, mis oli avaldajal paelaga ümber randme, tekitades selliselt avaldajale marrastusi ja valu. Seejärel võttis O.K. fotoaparaadi enda kätte ning viis oma majja, omastades seega avaldaja tahte vastaselt jõuga tema vallasasja. Eelnevalt oli O.K. avaldaja käest füüsilist vägivalda kasutades jõuga ära tirinud prussijupi. Sündmuskohale kutsus avaldaja ka politseipatrulli, kellelt palus fotoaparaat tagasi nõuda, kuid esialgu sellest keelduti ning paluti fotoaparaat avaldajal endal ära tuua. Lõpuks politseiametnik siiski tõi fotoaparaadi kusagilt tagasi. Samuti on avalduses märgitud, et O.K. on keeldunud oma kinnistu piirdeid oma kinnistule viimast, st ta on omavoliliselt hõivanud võõra kinnistu. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja alustada kriminaalmenetlust, et lõpetada O.K. ja tema pereliikmete poolt järjepidevalt korraldatavad verbaalsed ja füüsilised rünnakud. Avaldaja lisab, et tegemist ei ole naabrite vahelise konfliktiga, vaid tegemist on okupandiga, kellel riik võimaldab oma ohvreid sandistada, vara hävitada ja lõputult terroriseerida. 12.08.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson jättis kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel asudes seisukohale, et esitatud avaldusest ei nähtu kuriteo koosseisu tunnuseid ja seetõttu ka kriminaalmenetluse alus. Riigiprokuratuurile 24.08.2013 esitatud kaebuses taotles A.V. jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist O.K. suhtes 01.08.2013 kuriteokaebuses toodud asjaoludel. Riigiprokuratuur jättis A.V.i esitatud kaebuse 29.08.2013 määrusega rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et prokuratuur on välistanud kõik tõendite kasutamise võimalused ning pöördumise naeruvääristamiseks lisanud, et kaebaja võib vaidlustada määruse advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtus. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuuri poolt on alusetu nõuda vaidlustamiseks vandeadvokaadi abil Tartu Ringkonnakohtusse pöördumist, kui Riigiprokuratuur, kes teostab järelvalvet ja suunab ringkonnaprokuratuure nende tegevuses, on ise jätnud oma töö tegemata ehk asunud kuriteo kaasosaliseks. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab esmalt, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 lg 1 kohaselt, kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Halduskohtu pädevuses ei ole kuriteo- või väärteoteate menetlemise, sh kriminaalmenetluses prokuröri koostatud menetluse alustamata jätmise määruse ega selle määruse peale esitatud kaebuse lahendamise õiguspärasuse kontroll. Kuivõrd KrMS §§-d 207, 208 ja 228 näevad kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja lõpetamise määruste ning uurimisasutuse menetlustoimingute vaidlustamiseks ette erikorra, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p1 alusel selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Elle Kask Kohtunik 2