Obsah (6)

§ 106§ 130§ 136§ 120§ 1361§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1763 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitm

) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Fund Investments OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 31 512 eurot.

1. Taotluse kohaselt alustas MTA 29.04.2013 teatega nr 12.2-3/15301-1 Fund Investments OÜ 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning väljastas Fund Investments OÜ-le 16.05.2013 korralduse nr 12.2-3/15301-2 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks (täidetud 29.05.2013). Fund Investments OÜ kontrollimise tingis asjaolu, et 26.04.2013 esitas äriühing 2013 1 märtsikuu käibedeklaratsiooniga tagastusnõude summas 31 512 eurot. Äriühingu poolt maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud dokumentidest selgus, et käibemaksu enammaks on tekkinud tehingust, kus soetati betoonisegude lisandit Murasan BWA 16 Salderen OÜ-lt ja müüdi edasi Läti äriühingule Eastgate SIA. Fund Investments OÜ juhatuse liikme Andrei Haponeni selgituste kohaselt tegeleb äriühing vedelkütuse käitlemisega ja ainuke tehing, mis ei puudutanud põhitegevusala, toimus 2013 märtsikuus. Kontrollimise käigus selgus, et Fund Investments OÜ on 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil maha arvanud Saldren OÜ nimel 31.03.2013 koostatud arvel nr 2013/39 näidatud sisendkäibemaksu summas 31 512 eurot. Samuti on äriühing deklareerinud 0% määraga maksustatavat kauba ühendusesisest käivet summas 158 400 eurot Läti äriühingule Eastgate SIA. Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt on Fund Investment OÜ soetanud ja müünud betoonisegude lisandit Murasan BWA
2. Seega just nende äriühingu põhitegevusalaga mitteseotud tehingute tulemusena deklareeris Fund Investments OÜ 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil enammakset summas 31 512 eurot. Kontrolli käigus seni kogutud info alusel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Fund Investments OÜ on 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil teadlikult esitanud valeandmeid alusetu enammaksu tekitamise eesmärgil. Maksuhaldur ei ole seni kogutud info põhjal veendunud, et Fund Investments OÜ soetas betoonisegude lisandit just Salderen OÜ-lt, kuna on kontrolli käigus tuvastanud mitmeid vastuolusid, sh: 1) Betoonisegude lisandi müümine ei ole seotud Fund Investments OÜ ega Salderen OÜ põhitegevusega ja tegemist on esimese ning ühekordse tehinguga nimetatud äriühingute vahel. Fund Investments OÜ tegeleb vedelkütuse käitlemisega ja Salderen OÜ lihatoodete müügiga; 2) Fund Investments OÜ esindaja Andrei Haponeni seletuste kohaselt anti kaup üle 31.03.2013, Salderen OÜ esindaja seletuste kohaselt aga hoopis 31.04.2013; 3) Mitmeid vastuolusid on ka lepingu ja kauba üleandmist tõendava spetsifikatsiooni kuupäevades, kuigi väidetavalt koostas Toomas Kordmaa (Salderen OÜ juahtuse liige) dokumendid ja andis Andrei Haponenile samal päeval. Nt on lepingul märgitud kuupäevaks 31.03.2013, kuid Salderen OÜ arvel on märgitud „Alus – Leping 210313, 21.03.2013“. Spetsifikatsioonile No 1 on märgitud lepingu numbriks aga 310313 ja lepingu sõlmimise kuupäevaks 31.03.
3. Spetsifikatsiooni koostamise kuupäevaks on märgitud aga hoopis
4. aprill 2013; 4) Andrei Haponeni seletuse kohaselt viis Toomas Kordmaa kõik dokumendid, sh spetsifikatsiooni talle kontorisse. Toomas Kordmaa seletuste kohaselt andis ta spetsifikatsiooni Andrei Haponenile alles kauba üleandmise lõppedes kohapeal; 5) Seletused kauba üleandmise koha kohta ei ole selged ja üheselt arusaadavad. Andrei Haponeni seletuste kohaselt toimus üleandmine küll NT Logistika AS asukohas, kuid kord ütleb ta, et see toimus värava taga, siis aga, et territooriumil. Samas on Salderen OÜ arvele märgitud tarneklausel „EXW NT Logistika ladu“, mis tähendab, et kaup on tehtud kättesaadavaks selle asukohas, st antud juhul NT Logistika laos; 6) Samuti on vastuolusid seletustes kauba üleandmise juures viibinud isikute kohta. Andrei Haponeni seletuse kohaselt viibisid üleandmisel tema ja Toomas Kordmaa. Toomas Kordmaa on maksuhaldurile öelnud aga, et laadimise juures viibisid lisaks Toomas Kordmaale endale veel Andrei Sapunov, Andrei Haponen koos oma ärituttavaga ja 2 autojuhti; 7) Toomas Kordmaa seletuste kohaselt andis Sdraiato OÜ kauba Salderen OÜ-le üle samas kohas ja samal päeval kui toimus kauba üleandmine Fund Investments OÜ-le. Andrei Haponen ütles aga maksuhaldurile, et kaks-kolm päeva enne kauba üleandmist oli Toomas Kordmaa talle helistanud, et kaupa võib vaatama minna ja soovi korral selle kätte saada, st Andrei Haponen sai Toomas Kordmaa telefonikõnest aru, et Salderen OÜ-l oli kaup kõne toimumise ajal juba olemas; 8) NT Logistika AS jaoks ei ole Salderen OÜ, Sdraiato OÜ ja Fund Investments OÜ tuttavad äriühingud; 9) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas Salderen OÜ on üldse betoonisegude lisandit soetanud või kas seda on soetatud väidetavalt hankijalt Sdraiato OÜ. Sdraiato OÜ ega äriühingu esindaja tehingute ajal, Andrei Sapunov, ei ole täitnud maksuhalduri korraldusi. Lisaks on maksuhaldur kustutanud Sdraiato OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühingul puudus ettevõtlus (sh perioodil 2013 2 märts). Lisaks on maksuhalduril alust kahelda Toomas Kordmaa seletuses, et tutvus Andrei Sapunoviga 08.03.2013 NIMETA baaris, kus jõuti ka läbirääkimisteni kauba osas. Äriregistri andmetel sai Andrei Sapunov Sdraiato OÜ juhatuse liikmeks alles 14.03.
5. Nimetatud vastuoludest tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et betoonisegude lisandi tehingut Fund Investments OÜ ja Salderen OÜ vahel ei pruugi olla toimunud. Samuti ei ole maksuhaldur veendunud, et betoonisegude lisand on edasi müüdud Läti äriühingule Eastgate SIA ning et kaup on tõepoolest Eestist välja toimetatud, kuna kontrolli käigus on ilmnenud järgmised vastuolud: 1) Andrei Haponen ütles, et esmane kontakt Eastgate SIA esindaja Jaak Kuusega oli tal 2013 märtsikuus ja enne seda ta Jaak Kuuske ei tundnud ning ei mäleta, kust sai tema kontakti. Jaak Kuusk on maksuhaldurile aga öelnud, et tunneb Andrei Haponeni varasemast, kuid ei mäleta, kas varem on temaga tehinguid teinud ja millal täpselt algasid läbirääkimised betoonilisandi osas, kas 1 või 2 kuud enne tehinguid. Seega on isikute seletused tehinguni jõudmise osas vastuolulised; 2) Andrei Haponen tegi enda sõnul märtsikuisel kohtumisel Jaak Kuuse ID-kaardist koopia. Samas ei ole Andrei Haponen selgitanud, kuidas veendus selles, et Jaak Kuusel on üldse õigus Läti äriühingut Eastgate SIA esindada; 3) Andrei Haponeni seletuste kohaselt sai ta kauba laadimisel NT Logistika lao juures CMR-i koopia. Samuti ütles Andrei Haponen, et veendus kauba jõudmises Lätti CMR-ilt ning mingit muud kinnitust ta selle kohta näinud ei ole. Maksuhalduri hinnangul ei ole Eestis kauba laadimise hetkel üle antud CMR piisav kinnitus selle kohta, et kaup on jõudnud Lätti, Eastgate SIA lattu; 4) Tehinguga seotud dokumendid koostas Andrei Haponen väidetavalt ise ja andis kauba üleandmisel, st 31.03.2013, üle Jaak Kuusele. Maksuhaldurile esitatud lepingul on märgitud kuupäevaks aga 20.03.2013, mitte 31.03.
6. Jaak Kuusk ei mäleta, kes ja millal arve koostas ning talle andis. Samuti ei mäletanud ta, millal Andrei Haponen talle lepingu andis ja kas kauba üleandmise kohta koostati akt või mitte; 5) Jaak Kuuse seletused tehingu kohta on ebakindlad ega tekita veendumust, et ta on tehingute juures olnud. Enamikele küsimustele on ta vastanud, et ei mäleta ja andnud umbmääraseid vastuseid. Ta ei mäleta, millal algasid tehingu osas läbirääkimised, kas ta kontrollis enne tehingut Fund Investments OÜ tausta, millal sai kätte kauba, kuidas toimus dokumentide koostamine ja üleandmine, kuidas kujunes kauba hind ning transpordiga seotud asjaolusid, kuigi Andrei Haponeni seletuste kohaselt korraldas transpordi just Jaak Kuusk; 6) Jaak Kuusk ütles maksuhaldurile, et NT Logistika AS on talle tuttav teiste ettevõtete kaudu ja ta ei ole soetanud NT Logistika AS laost samalaadset lisandit. NT Logistika AS vastusest nähtub aga, et betoonisegude lisand Murasan 16 on neile tuttav, kuna on liikunud läbi nende lao Lätti. Samuti on NT Logistika AS-ile tuttav Eastgate SIA, kuna on varem saanud nende käest kaupa. 01.08.2013 tegi maksuhaldur rahvusvahelise teabepäringu nr 14-3/1365-1 Läti maksuhaldurile. Päringule vastamise tähtaeg on 3 kuud. Lisaks on maksuhalduril koostamisel päring Leedu maksuhaldurile, et selgitada välja kauba transportimisega seotud asjaolud, kuna vedude teostajaks oli CMR-i kohaselt Leedu äriühing Termotaupa UAB. Seega ei ole seisuga 22.08.2013 maksuhalduril endast mitteolenevatel põhjustel õnnestunud saada täielikku informatsiooni Fund Investments OÜ ja Eastgate SIA vaheliste tehingute asjaolude kohta, mis oleks vajalik, hindamaks ostu-müügitehingute reaalset majanduslikku sisu ja sellest tulenevalt ka maksustamise õigsust, mistõttu on ülioluline Fund Investments OÜ poolt 2013 märtsikuu käibemaksuarvestuse õigsuse hindamiseks ära oodata rahvusvahelise päringu vastus. Eeltoodu põhjal on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et betoonisegude lisand Murasan 16 ei ole tegelikkuses Lätti toimetatud ning just Eastgate SIA-le. Üheks kauba ühendusesisese käibe maksustamisel nullmäära rakendamise eeltingimuseks on, et on tõendatud kauba toimetamine teise liikmesriiki. Maksuhaldur leiab, et Fund Investments OÜ ei ole piisavalt tõendanud kauba teise liikmesriiki toimetamist. Kauba üleandmisel Eestis saadud CMR ei tõenda kauba jõudmist Lätti, arvel näidatud ostjale Eastgate SIAle. 3 Analüüsides kontrolli käigus maksumaksjalt ja kolmandatelt isikutelt kogutud teavet ja saadud dokumente ning hinnates neid kogumis, on maksuhalduril põhjendatult alust arvata, et Fund Investments OÜ võib olla teadlikult kajastanud käibemaksuarvestuses fiktiivseid arveid, et seeläbi tekitada äriühingule võimalus deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu ning alusetu enammakstud käibemaks riigilt tagasi küsida. Maksuhalduri kahtlusi süvendab ka Fund Investments OÜ juhatuse liikme Andrei Haponeni maksukäitumine. Nimelt on maksuhaldur viinud läbi mitmeid kontrolle Andrei Haponeniga seotud teise äriühingu, TestMed Pro OÜ osas. Kokku on TestMed Pro OÜ-le 2012 aastal koostatud 8 maksuotsust kogusummas 86 958,60 eurot, lisaks on üks kontroll lõppenud deklaratsiooniparandusega summas 28 325 eurot ja üks kontroll veel kestab. Kõik kontrollid on olnud seotud alusetute käibemaksu tagastusnõuete esitamisega. Seega on maksuhalduril, võttes arvesse seni kontrolli käigus selgunud vastuolusid, põhjendatult alust arvata, et ka käesoleval juhul ei pruugi deklareeritud andmed olla õiged. Seega on maksuhalduril alust arvata, et Fund Investments OÜ on deklareerides alusetult oma 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu Salderen OÜ nimel väljastatud arvete alusel kokku summas 31 512 eurot ning on rikkunud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 3 ja § 31 lg 1 sätteid. Samuti on alust arvata, et Fund Investments OÜ on deklareerinud alusetult 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil 0% määraga maksustatavat kauba ühendusesisest käivet Eastgate SIA nimele väljastatud arve alusel kokku summas 158 400 eurot ning on sellega rikkunud KMS § 15 lg 3 p 2 sätteid. Maksuhaldur viib Fund Investments OÜ poolt 26.04.2013 esitatud 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõude menetlemiseks

§ 106lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes.

MTA on 2013 märtsikuu tagastusnõude osas ära kasutanud KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra, kuni 24.08.2013. Selgitamaks kauba ostu-müügitehingute tegelikke asjaolusid, peab maksuhaldur vajalikuks ära oodata informatsiooni Läti ja Leedu maksuhalduritelt rahvusvaheliste päringute alusel ning teha veel täiendavaid toiminguid kolmandate isikute kättesaamiseks ning kontrolli käigus selgunud vastuolude kõrvaldamiseks, et langetada otsus Fund Investments OÜ poolt 2013 märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete ja ühtlasi ka tagastusnõude põhjendatuse või alusetuse kohta. Seetõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni, mistõttu võib Fund Investments OÜ poolt 2013 märtsikuus tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammaksu kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud Fund Investments OÜ 2013 märtsikuu käibedeklaratsiooniga tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammaksu summas 31 512 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. Tulenevalt eeltoodust väljastas maksuhaldur 22.08.2013 Fund Investments OÜ-le kontrolli teate nr 12.2-3/15301-17, millega teavitas äriühingut, et alates 22.08.2013 toimub Fund Investments OÜ 2013 märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll tulenevalt

§-st 10. Maksuhaldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu andmetel ei ole Fund Investments OÜ omandis kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole äriühingu omandis ka sõidukeid. Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole Fund Investments OÜ omandis väärtpabereid. Väikelaeva registri andmetel ei ole äriühingu omandis väikelaevu. Maksuhalduri käsutuses oleva viie Fund Investments OÜ pangakonto väljavõtetest perioodi 31.03.2013-15.05.2013 kohta nähtub, et ühegi pangakonto lõppjääk perioodi lõpuks ei ületa 10 eurot. 2011 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõte lõpetanud oma majandusaasta väikese kasumiga, 666 eurot. 2012 majandusaasta aruande kohaselt on majandusaasta lõppenud kahjumiga summas 137 814 eurot. Fund Investments OÜ on käibemaksukohustuslane alates 21.09.2012, seega on tegemist uue käibemaksukohustuslasega, kes on olnud käibemaksukohustuslaste registris vähem kui aasta. 2013 märtsikuu tagastusnõude puhul on tegemist äriühingu esimese ja suure (31 512 eurot) tagastusnõudega. Äriühingul on seisuga 22.08.2013 maksuvõlg summas 232,87, mis on tekkinud 2013 märtsikuus määratud sunniraha ning 2013 aprilli- ja maikuu käibedeklaratsioonidel tekkinud kohustuste tasumata jätmisest, mis näitab, et äriühingu maksekäitumine ei ole korrektne. Lisaks on Fund Investments OÜ esitanud 2013 4 juunikuu käibedeklaratsiooni nullidega (st ei deklareeri käivet ega soetust) ja 2013 juulikuu käibedeklaratsioon on üldse esitamata. Fund Investments OÜ on esitanud maksuhaldurile vedelkütuse käitleja tagatise summas 100 000 eurot käenduse vormis. Tagatis on antud kütusetehingutest tekkida võivate võimalike maksukohustuste katteks. Antud juhul on tegemist aga betoonisegude lisandi ostu- ja müügitehinguga, seega ei ole võimalik kasutada vedelkütuse käitleja tagatist 2013 märtsikuus deklareeritud tehingust tekkida võiva maksukohustuse katteks. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku 31 512 eurot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eespool toodust tulenevalt on maksuhalduril vajalik rakendada Fund Investments OÜ suhtes

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoiminguid, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma kontrolli lõppemisel võimaliku maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Fund Investments OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 40 965,60 eurot (31 512 + 30% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kuna tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt 30% tagatava nõude suurusest.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib MTA piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 6).

5.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt 5 eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 29.04.2013 teatega nr 12.2-3/15301-1 alustanud Fund Investments OÜ 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 22.08.2013 teatega nr 12.2-3/15301-17 alustanud 2013 märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli

§ 10alusel.

22.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse. 9. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine Fund Investments OÜ-le summas 31 512 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 10.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA taotluses on viidatud äriühingu poolt teadlikult fiktiivsete arvete kasutamisele oma maksuarvestuses ning asjaosaliste umbmäärastele ja vastuolulistele seletustele seoses betoonisegude lisandi soetamise ja edasimüügi asjaoludega. Samuti toetavad maksuhalduril põhjendatud kahtluse tekkimist järgmised asjaolud: äriühingul puudub igasugune registervara; äriühingu 2012 majandusaasta on lõppenud kahjumiga summas 137 814 eurot; maksuhalduri käsutuses olevate äriühingu pangakonto väljavõtetest perioodi 31.03.2013-15.05.2013 kohta ei ole äriühingu ühegi pangakonto lõppjääk perioodi lõpuks ületanud 10 eurot; äriühingu 2013 juunikuu käibedeklaratsioon on esitatud nullidega (ei deklareeri käivet ega soetust) ning 2013 juulikuu käibedeklaratsioon on esitamata; äriühingu juhatuse liikme Andrei Haponeniga seotud teise äriühingu TestMed Pro OÜ maksuõigusrikkumised (2012.a koostatud 8 maksuotsust kogusummas 86 958,60 eurot; kõik kontrollid seotud alusetute käibemaksu tagastusnõuete esitamisega; väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.08.2013 avaldatud teate kohaselt lõpetati äriühingu pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja äriühing on likvideerimisel). Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistuspärane kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 6 11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 40 965,60 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

1. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
2. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Nimelt soovib MTA äriühingu ettemaksukontot arestida MTA hinnangul äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 31 512 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on maksumenetluse esemeks üksnes tagastusnõue summas 31 512 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 31 512 eurot. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või kolmandal isikul õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega MTA pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas. Määruse § 13 lg 1 kohaselt kantakse ettemaksukontole ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt. Kohus selgitab, et ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 22.08.2013 teatega nr 12.2-3/15301-17 algatatud kontrollimenetluse piiridesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 7