← Eesti

3-13-1717/4

Obsah (5)§ 136§ 120§ 1361§ 130§ 95

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1717 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks OÜ G

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest OÜ Gliibon ettemaksukontole äriühingu poolt 2013.a. märtsikuu käibedeklaratsioonil tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 5812,26 eurot. Taotluse kohaselt algatas MTA 24.04.2013.a. teatega nr 12.2-3/15297-1 OÜ Gliibon (edaspidi: OÜ Gliibon) märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013.a. teatega nr 12.2-3/15297-12 üksikjuhtumi kontrollimenetluse märtsikuu 2013.a. käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. Kontrollimise tingis asjaolu, et OÜ Gliibon esitas 22.04.2013.a. perioodi märts 2013.a. käibedeklaratsiooni, mille alusel tekkis äriühingul nimetatud kuu eest tagastusnõue summas 5 812,26 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ Gliibon on 2013.a. märtsi käibemaksuarvestuses kajastanud sisendkäibemaksu hulgas Land Rover Range Rover Evoque (VIN-kood: SALVA2BG1CH624235, 1

(5)registreerimisnumber 226 MHV) soetuselt arvestatud käibemaksu. MTA-le esitatud materjalidest tulenevalt on OÜ Gliibon on soetanud sõiduki OÜ-lt WINLINE MARK (registrikood 11609520). Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et eelnimetatud sõiduki on OÜ Gliibon (või äriühingu juhatuse liige Vadim Naumov) toonud ühendusesiseselt ise või on sõiduk ostetud mõnelt teiselt kolmandalt isikult. Maksuhalduri kahtlus põhineb asjaoludel, et äriühinguid tehingus esindanud isikute selgitused tehingu toimumise asjaolude, sõiduki transpordi ja sõiduki eest tasumise osas on vastuolulised, OÜ Gliibon juhatuse liikme Vadim Naumovi selgitused sõiduki vajalikkuses äriühingule ei ole veenvad ning et tõendid viitavad sellele, justkui oleks Vadim Naumov soetanud sõiduauto endale kui eraisikule. Eeltoodu põhjal on maksuhaldur seisukohal, et eelnimetatud sõiduki soetamise tehingut toimunud ei ole ning OÜ Gliibon on maksustamisperioodil 2013.a. märts nimetatud tehingult teadlikult deklareerinud alusetut käibemaksu enammakset summas 5812,26 eurot. Seega on OÜ Gliibon rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätteid. Enne maksuotsuse koostamist on maksuhalduril vaja saada täiendavat infot Läti ettevõttelt, kellelt eelnimetatud tehingu sisuks olev sõiduk esialgselt soetati, kellega tehingutes suheldi ja millised dokumendid ja kellele tehingu käigus esitati. Lisaks ei ole OÜ Gliibon vastanud maksuhalduri täiendavatele küsimustele (millele vastamise tähtaeg oli 12.08), mistõttu on vaja lisateavet ka maksukohustuslaselt endalt. Kuna maksuhaldur on ära kasutanud KMS §-s 34 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, lõpeb tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus raha kandmisega ettemaksukontole hiljemalt 20.08.2013.a. Küll aga on maksu määramine äriühingule pärast täiendavate tõendite saamist tõenäoline, mistõttu taotleb maksuhaldur 13.08.2013.a. alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames eelaresti seadmist äriühingu ettemaksukontole. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingu omandis ei ole kinnisvara ega väikelaevu. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma OÜ Gliibon väärtpaberikontosid. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt on äriühingu omandis sõiduk, kuid sõiduauto puhul on tegemist kergesti võõrandatava varaga, mida on võimalik igal ajal enne maksumenetluse lõppu võõrandada. Lisaks on liiklusregistri kanne deklaratiivne ega pruugi seetõttu kajastada sõiduki tegelikku omanikku ning maksuhalduril puudub hetkel info selle kohta, kas registrisse kantud sõiduk on endiselt äriühingu omandis. OÜ Gliibon on asutatud 04.08.1997.a. ning äriühing on käibemaksukohustuslane alates 01.11.1997.a. 2012.a. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-l Gliibon puhaskahjum 1761 eurot. Kui tavapäraselt deklareeris OÜ Gliibon perioodil jaanuar 2012.a. kuni veebruar 2013.a. enammakseid vahemikus 7,71 eurot kuni 21 eurot ja tasumisele kuuluvaid käibemaksu summasid vahemikus 9,95 eurot kuni 206,12 eurot, siis märtsis 2013.a. deklareeris äriühing 5812,26 eurot enammakset. Seega on tegemist tavapärasest oluliselt suurema tagastusnõudega. Perioodil aprill 2013.a. kuni juuli 2013.a. deklareeris äriühing tasumisele kuuluvaid käibemaksu summasid vahemikus 12,24 eurot kuni 61,56 eurot. Äriühingu poolt 29.04.2013.a. esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et märtsikuu 2013.a. lõppsaldo oli 3,60 eurot, mistõttu ei ole äriühingul arvestatavas koguses vabu vahendeid. Samuti ei nähtu äriühingu poolt esitatud märtsi 2013.a. kassaraamatu väljavõttest, et äriühingul oleks kontrolliperioodil olnud kassas piisavalt vabasid vahendeid, et tasuda kontrolliperioodil soetatud sõiduki eest sularahas, mida esitatud dokumentide kohaselt on tehtud. Tulenevalt asjaolust, et äriühing on teadlikult maksudeklaratsioonil esitanud valeandmeid, on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Gliibon võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada riigi huve, muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude summas 5812,26 eurot hilisema sissenõudmise võimatuks. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Gliibon on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 7555,94 eurot (5812,26 eurot + 30% täitmis2

(5)kulude katteks), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Täitekulude võimalikku tekkimist põhjendab maksuhaldur sellega, et tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 6).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 3

(5)6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 24.04.2013.a. teatega nr 12.2-3/15297-1 algatanud OÜ Gliibon märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013.a. teatega nr 12.2-3/15297-12 üksikjuhtumi kontrollimenetluse märtsikuu 2013.a. käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. 13.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse. 8. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk

§ 95kohase maksuotsuse koostamine Gliibon OÜ-le summas 5812,26 eurot.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on täidetud, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara, arvelduskontol ei olnud maksuameti esitatud tõendite kohaselt märtsi lõpus piisavalt rahalisi vahendeid ning vaieldav autotehing tehti mitte käibevahendite arvelt, vaid laenu arvelt. Ei saa eeldada, et äriühing võtab maksukohustuse täitmiseks laenu, eriti olukorras, kus on alust kahtluseks (mis ei pruugi küll õigeks ja/või tõendatuks osutuda), et käibemaksu tagastusnõue esitati alusetult riigi vahenditest rikastumise eesmärgil. Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Vajalik pole tõskindel ja ümberlükkamatu veendumus, et tasumisest hakatakse igal juhul kõrvale hoiduma, sest see poleks kooskõlas prognoosotsuse olemusega. 10. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 7555,94 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

  1. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
  2. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Nimelt soovib MTA äriühingu ettemaksukontot arestida MTA hinnangul äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 5812,26 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on maksumenetluse esemeks üksnes tagastusnõue summas 5812,26 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud märtsikuu
  3. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 5812,26 eurot. Rahandusministri
  4. detsembri
  5. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel 4

(5)või kolmandal isikul õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega Maksu- ja Tolliameti pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas. Määruse § 13 lg 1 kohaselt kantakse ettemaksukontole ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt. Kohus selgitab, et ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 13.08.2013.a. teatega nr 12.2-3/15297-12 algatatud kontrollimenetluse piiridesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.