KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 05.0

§ 367lg 3 kohaselt lähtuda ekspertiisiga tuvastatud hinnast.

Seega liisingueseme eest tasumata summa on 2742,32 eurot (18 252,73 - 4326,25 - 11 184,16). Hageja kogunõue on seega 6014,98 eurot, mis kuulub ka rahuldamisele. 16. Kohus leidis, et asjaolu, et käenduslepingule pole alla kirjutanud liisinguandja, ei oma antud juhul tähendust. Käenduskohustuse võtmiseks piisab ka ainult käendaja allkirjast, kuivõrd

§ 144lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.

Hagi rahuldamist ei välista ka asjaolu, et arvetel on esitatud summad eurodes ja on kasutatud liisinguvõtja nime, mis ei olnud veel äriregistrisse kantud.

1. Kohus leidis, et üldtingimuste punktidest 6.5 ja 6.13.1 ei tulene pooltevahelist kokkulepet sõiduki müügihinna arvestamise kohta.
2. Kostja asus kohtuvaidluste käigus esitama ka uusi asjaolusid ekspertiisiakti osas. Kohus jättis need tähelepanuta. Apellatsioonkaebus 3
3. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnormi, mistõttu ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg-le 1, § 438 lg-le 1 ja § 442 lg-le
5. Kohus ei ole arvestanud 09.10.2012 ekspertiisiakti koostamise põhimõtete vastuolulisusega. Kohtu seisukoht, et kostja on esitanud uusi asjaolusid ekspertiisi osas, on motiveerivata ja põhjendamata. Kostja osundas kohtu tähelepanu, et ekspertiisiaktis on arvestusvigu. Kostja osundab ekspertiisiakti järgmisele problemaatikale: sõiduk nr 1 -tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 15 914 eurot; sõidukite nr 2 – 6 - andmed sõidukite väärtuse leidmise kohta ekspertiisiaktis puuduvad; sõiduk nr 7 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 11 823,65 eurot; sõidukite nr 8 – 11 - andmed sõidukite väärtuse leidmise kohta ekspertiisiaktis puuduvad; sõiduk nr 12 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 11 941,89 eurot; sõidukite nr 13 ja 14 - andmed väärtuse leidmise kohta ekspertiisiaktis puuduvad; sõiduk nr 15 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 16 - andmed sõiduki väärtuse leidmise kohta ekspertiisiaktis puuduvad; sõiduk nr 17 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 18 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 13 741 eurot; sõiduk nr 19 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 20 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 21 - andmed antud sõiduki väärtuse leidmise kohta puuduvad; sõiduk nr 22 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 23 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 24 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 14 380,12 eurot; sõiduk nr 25 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt klapib; sõiduk nr 26 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 25 436,84 eurot; sõiduk nr 27 - tegelik hind sama ekspertiisiakti kohaselt 25 155,62 eurot.
6. Praegusel hetkel tegeleb sõiduki väärtuse kindlakstegemise ekspertiisiga vaid üks riiklikult tunnustatud ekspert. Sellist olukorda ei ole võimalik pidada menetluslikult mõistlikuks ja demokraatlikus ühiskonnas kohaseks, kui puudub eksperdi valiku võimalus. Puudub sisuliselt menetluslik võimalus üle kontrollida eksperdi poolt tehtud järeldusi. Esimese astme kohus jättis kostja taotluse kutsuda kohtuistungile ekspert ja asjatundja rahuldamata.
7. Kostja esitas kohtule omalt poolt samuti ekspertiisiakti, mis on koostatud samade põhimõtete alusel ning samade algallikate põhjal ning ekspertiisiakti tulemus ei ole võrreldav hageja poolt tellitud ekspertiisiakti tulemusega. Kohus jättis tähelepanuta kostja taotluse ekspertiisiaktide võrdlemiseks.
8. Kuna 09.10.2012 koostatud ekspertiisiakt on oma olemuselt sisuliselt sama ekspertiisiakt, mille on teinud OÜ Autoeksperdi Grupp ekspert Kalev Lehtla, siis poolte võrdsuse printsiibist ja ühtlase kohtupraktika kohaldamise põhimõttest johtuvalt ei oleks kohus saanud pidada 09.10.2012 ekspertiisiaktis nr 12-135 toodud andmeid usaldusväärseks. Seda enam, et kostja viitas arvestusprobleemidele ja soovis antud osas eksperdina Rein Mündi ülekuulamist.
9. Ekspertiisiaktis nr 12-135 leiti, et sõiduki harilikuks väärtuseks 2009-2010.a oli 13 421 eurot koos käibemaksuga. Kostja poolt tellitud ekspertiisiaktis leiti, et sõiduki harilikuks väärtuseks seisuga 2009 detsember kuni 2010.a I kvartal oli 13 038 – 15 019 eurot ilma käibemaksuta.
10. Samuti on kohus jätnud hindamata kostja põhjendused käenduslepingu kehtivuse osas ning ei ole hinnanud, miks kohus peab põhjendamatuks kostja väidet üldtingimuste punktide 6.5 ja 6.13.1 tühisuse kohta.
11. Kohus jättis vaidluses kohaldamata käibemaksuseaduse sätted ning ei ole menetluses põhjendamatult arvestanud Maksu-ja Tolliameti seisukohtadega käibemaksu osas. Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et vaidlusalused arved on koostatud eurodes ning selline raha ei olnud Eestis käibel arvete koostamise kuupäevade seisuga. Selliseid arveid ei saanud nende koostamise kuupäevadel olla, kuna arvete koostamise 4 kuupäevadel ei olnud teada, kas euro rahaühikuna tuleb Eestis kasutusele või mitte. Samuti ei olnud teada ettevõtte uut ärinime. Hageja poolt esitatud arved ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele.
12. Kohus jättis analüüsimata teatud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Näiteks sõiduki pesuteenus ja selle vajadus oli hageja poolt täiesti tõendamata. Kohus jättis hindamata, et hageja ei toonud välja alust, miks vastustaja pidi tasuma arved OÜ-le Autolink.
13. Kohus, leides, et käibemaksu ei saa nõuda kostjalt, kuivõrd teenuse tarbijaks on olnud hageja, kes käibemaksukohuslasena saab käibemaksu tagasi taotleda, pidi ta hageja kõigist arvetest maha arvestama käibemaksu kokku 244,74 eurot. Tulenevalt

§ 367

lg-st 3 pidi kohus reaalse müügi ja turuhinna (hind, millega hageja oleks pidanud kaubiku müüma) vahe 1331,11 eurot (11 184, 16 – 9 853,05 eurot) maha arvestama kostja kasuks ja antud summa osas jätma hagi rahuldamata.

1. Kohtu põhjendused, kuidas tema on jõudnud summani 6014,98 eurot, millises osas kuulub ka hagi rahuldamisele, puuduvad täiesti. Kohus selgitas, kuidas tema leidis summa 2742,32 eurot, kuid kuidas tekkis lisaks 3272,66 eurot, ei ole kohtuotsuses üldse selgitatud.
2. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole tagastusteenuse nõudmine kostjalt. Tagastusteenuse maksumus oli 159,78 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu arvestustes aga seda summat ei ole.
3. Tulenevalt eeltoodust peaks olema kohtuotsuse kohaselt järgmine matemaatiline arvestus: 2742,32 eurot (liisingueseme eest tasumata summa) + 469,85 eurot (vastustaja lisakulud) – 78,30 eurot (käibemaks summalt 469,85 eurot) - 159,78 eurot (tagastusteenuse maksumus) = 2974,09 eurot. Kuid kostja seisukohalt peaks kohus lähtuma järgmisest arvestusest: (18 252,73 - 4326,25 - 14028,50 eurot (liisingueseme väärtus kostja ekspertiisiakti kohaselt)) + 469,85 eurot (vastustaja lisakulud) – 78,30 eurot (käibemaks summalt 469,85 eurot) - 159,78 eurot (tagastusteenuse maksumus) = 129,75 eurot.
4. Kui aga kohus ei nõustu kostja eelpool toodud arvestustega, siis esitab kostja alternatiivsed arvestused: 6637,38 eurot (haginõue) - 244,74 eurot (käibemaks arvetelt) 4175,45 eurot (kaubiku müügihinna vahe, 14 028,50 eurot – 9 853,05 eurot) -159,78 eurot (tagastusteenuse maksumus) = 2057,41eurot; kui kohus ei nõustu eelneva alternatiivse arvestusega, siis: 6637,38 eurot (haginõue) - 244,74 eurot (käibemaks arvetelt); 1331,11 eurot (kaubiku müügihinna vahe tagastusteenus, 11 184, 16 eurot – 9 853,05 eurot) - 159,78 eurot (tagastusteenuse maksumus) = 4901,75 eurot.
5. Kostja seisukohalt ei pruugi viivise arvestuse aluseks olevad summad olla õiged. Samuti on erinevad hageja poolt esitatud tasumata liisingu maksete arvetel olevad ja viivisearvestuse tabelis „Arvestatud viivised seisuga 15/03/2011“ olevad algsummad. Vastustaja seisukoht
6. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
7. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liisinguvõtja ei täitnud kohaselt liisingulepingu järgsete maksete tasumise kohustust, mille tõttu liisinguandja ütles 16.10.2009 liisingulepingu üles ning peale lepingu lõpetamist on liisinguese liisinguandjale 5 03.12.2009 tagastatud. Pooled vaidlevad käenduslepingu kehtivuse ning hüvitise suuruse osas, mida liisinguandjale tuleb hüvitada.
10. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus käenduslepingu kehtivust. Kostja leiab, et tema poolt allkirjastatud dokument ei ole käendusleping, kuna lepingule ei ole liisinguandja alla kirjutanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on kehtiva käenduskohustusega ka ilma liisinguandja allkirjata.

§ 144lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.

Muid vastuväiteid kostja oma käenduskohustusele esitanud ei ole. 39. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja hüvitise nõuet. 40.

§ 367

lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

1. Hageja esitas täpsustatud hüvitise nõude kokku summas 6637,38 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: 1) liisingueseme eest hüvitamata summa 4073,43 eurot, mille saamiseks hageja lahutas liisingueseme ostmisel müüjale tasutud summast (18 252,73 eurot ilma käibemaksuta) liisinguvõtja poolt liisingueseme põhiosa eest tasutud liisingumaksed (4326,25 eurot ilma käibemaksuta) ja liisingueseme müügist saadud summa (9853,05 eurot ilma käibemaksuta); 2) kostja lepingujärgsete maksete võlgnevus (debitoorne võlgnevus) 1593,05 eurot; 3) viivis tasumata arvetelt 753,82 eurot; 4) leppetrahv 319,56 eurot; 4) kostja liikluskindlustuse võlgnevus 121,04 eurot; 5) teatised vastavalt hinnakirjale 15,34 eurot; 6) lisakulud (auto tagastusteenus, müügiteenus, pesu) 755,56 eurot.
2. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Maakohus leidis, et liisingueseme tagastamisaegse väärtuse määramisel tuleb lähtuda eksperdi poolt määratud hinnast 11 184,16 eurot ilma käibemaksuta, mitte auto müügihinnast, nagu hageja leidis, ja seega on liisingueseme eest tasumata summa 2742,32 eurot (18 252,73 - 4326,25 11 184,16 ).
3. Kohus on võtnud seisukoha lisakulude suuruse ja põhjendatuse kohta. Kohus luges põhjendatuks liisingulepingu ülesütlemisest tulenevaid lisakulusid 469,85 euro ulatuses, jättes rahuldamata vastustaja nõude liisingueseme tagastusteenuse ja lisakulude arvete käibemaksu nõudes, kokku 285,71 eurot.
4. Kohus on jätnud arvestamata veel käibemaksu puhastusteenuselt summas 14,08 eurot ja müügiteenuselt summas 79,89 eurot, kokku summas 93,97 eurot.
5. Ülejäänud summa väljamõistmisel lähtus maakohus hageja nõudest. Maakohtu otsuse kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele järgmised summad: -liisingueseme eest tasumata osa 2742,32 eurot; - lisakulud (müügiteenus, pesu) 469,85 eurot; - tasumata liisingumaksed (debitoorne võlgnevus) 1593,05 eurot; - viivis tasumata arvetelt 753,82 eurot; - leppetrahv 319,56 eurot; - tasumata liikluskindlustus 121,04 eurot; - teatised vastavalt hinnakirjale 15,34 eurot; Kokku 6014,98 eurot.
6. Kostja seisukoht, et kohus oleks pidanud ka liisinguvõtjale liisingueseme lepingujärgse kasutamise eest saadetud tasumata arvetelt käibemaksu välja mõistmata jätma, ei ole õige. Liisinguvõtjale esitati arved koos käibemaksuga ja liisinguvõtjal polnud mingit alust käibemaksu tasumata jätta. Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuse eest solidaarselt põhivõlgnikuga. 6
7. Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Asjas ei ole kahte ekspertiisi akti, see on hageja poolt ja kostja poolt esitatut, vaid on üks kohtu poolt määratud ekspertiisi akt. Pooltel oli vaidlus liisingueseme turuväärtuse üle tagastamise hetkel. Hageja taotles kohtuliku ekspertiisi läbiviimist. Kohus rahuldas hageja taotluse, määras ekspertiisi ja tellis selle läbiviimise riiklikult tunnustatud eksperdilt. Kostja ei ole eksperdi arvamust kohaste tõenditega ümber lükanud. Asjaolu, et kostja eksperdi järeldusega ei nõustu ja esitab oma järeldused, ei lükka eksperdi arvamust kui tõendit ümber.
8. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ekspertiisiaktis esineb arvestuslikke vigu. Selle tõendamiseks on kaebuses viidatud ekspertiisiaktis loetletud 27-le Fiat Ducato sõidukile. Kostja loetleb kõik 27 sõidukit ja peab problemaatiliseks, et ekspert pole neist 13-ne kohta esitanud andmeid sõiduki väärtuse kohta. Ekspert on seda põhjendanud. Ekspert on lisas 2 võtnud liisingueseme turuväärtuse hindamisel arvesse ainult 14 poolkõrge ja pika kerega kaubikut, mis on kõige sarnasemad liisinguesemele ning lisanud ka kõigi 14-ne kaubiku viimase müügikuulutuse. Viie sõiduki puhul on müüja kuulutusse esialgse hinna juurde lisanud ka soodushinna, see on hind, millega soovitakse tehingut teha. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et ekspert oleks pidanud arvestama sõidukite kuulutustes olevat esialgset müügihinda. Kostja ei ole välja toonud arvutusvigu ekspertiisi aktis. Kostja soovib ekspertiisi akti tõlgendada endale sobival viisil ja endale sobiva meetodiga.
9. Kostja soovis 15.04.2012 esitada kohtule spetsialisti arvamust lükkamaks umber ekspertiisi akti. Ringkonnakohtu arvates keeldus maakohus põhjendatult tõendi vastuvõtmisest selle ebausaldusväärsuse tõttu. Kohus põhjendas tagasilükkamist sellega, et kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu, millistest hindadest hinnangu andja on lähtunud, hinnang on antud suure lõtkuga, samuti jääb ebaselgeks, kuidas on asjatundja jõudnud saadud tulemuseni. Sellise tõendiga ei saa ekspertiisi akti umber lükata. Kostja ei ole taotlenud kordusekspertiisi määramist.
10. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et maakohus keeldus ebaõigesti eksperdi ja kostja poolt soovitud spetsialisti ülekuulamisest. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses taotlust nende isikute ülekuulamiseks ringkonnakohtus. Kostja ei ole ka maakohtus põhjendanud nende isikute ülekuulamise vajadust. Eksperdi poolt koostatud ekspertiisi akt ei sisaldanud küsitavusi, mida ekspert oleks pidanud täiendavalt selgitama ning kohus ei pidanud ka vajalikuks eksperti täiendavalt küsitleda olukorras, kus ekspertiisiakt andis vaidlusaluse liisingueseme turuväärtuse kohta ammendava vastuse.
11. Ringkonnakohus on nõus maakohtu seisukohaga, et üldtingimuste punkte 6.5 ja 6.13.1 pole põhjust pidada tühiseks. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille tõttu oleks maakohus pidanud jõudma teistsugusele järeldusele.
12. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja poolt osundatud puudused arvete vormistamisel, et anna kostjale alust jätta oma lepingujärgsed kohustused täitmata. Arved on esitatud samale liisinguvõtjale, kelle registrijärgne number pole muutunud ning arvetel olevad summad on esitatud liisinguvõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt.
13. Kostja arvates on hageja viivise arvestus puudulik ja selle arvestuse aluseks olevad summad ei pruugi olla õiged, kuna tasumata arvetel olevad summad ja viivise arvestuses olevad summad on erinevad. Hageja on selgitanud, et arvestab lepingujärgset viivist tasumata arvete rendimakselt, kindlustusmakselt ja lepingu lõpetamise teatise tasult. Hageja ei arvesta viivist käibemaksult ega intressilt. Seetõttu erineb arve summa viivise arvestuses olevast alussummast. Hageja on arvestanud viivist kuni liisingueseme müügini 07.01.2010 ja loobunud edasisest viivise arvestusest. Kostja ei ole viivise arvestusele konkreetseid vastuväiteid esitanud. 7 Menetluskulude jaotus ja selgitus Maakohus jättis menetluskulud 90 % ulatuses kostja ja 10 % ulatuses hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 8 9