← Eesti

3-13-1833/16

Obsah (4)§ 252§ 251§ 203§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1833 Haldusasi OÜ Vapramäe Allika kae

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PRIA otsustas 06.05.
  2. a otsusega nr 13-6/878 (tl 13-15): 1) Jätta OÜ-le Vapramäe Allika välja maksmata taotluse nr 430012784990 alusel määratud toetus 21 853,49 eurot ja taotluse nr 430010782529 alusel määratud toetus 2 337,37 euro võrra; 2) Nõuda OÜ-lt Vapramäe Allika tagasi taotluse nr 430010782045 alusel makstud toetus summas 6 310,31 eurot ja taotluse nr 430010782529 alusel makstud toetus summas 4 687,71 eurot; [...] 5) Arvata OÜ Vapramäe Allika välja Leader-meetme alusel toetuse saamisest
  3. ja
  4. aastal. Otsuse p-de 3 ja 4 kohaselt nõutakse tagastatava toetuse summalt intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 % aastas. Toetuse saajal tuleb tagasinõutud summa tasuda 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates.
  5. OÜ Vapramäe Allika esitas vaide PRIA 06.05.
  6. a otsuse nr 13-6/878 kehtetuks tunnistamiseks ja otsuse täitmise peatamiseks.
  7. PRIA jättis 16.07.
  8. a vaideotsusega nr 13-4/278 (tl 16-17) vaide rahuldamata ning vaidlustatud otsuse täitmise peatamata.
  9. OÜ Vapramäe Allika esitas 02.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-8), paludes tühistada PRIA 06.05.
  10. a otsuse nr 13-6/878 ja 16.07.
  11. a vaideotsus nr 13-4/278 osas, millega PRIA otsustas jätta kaebuse esitajale välja maksmata taotluse nr 430012784990 alusel määratud turismitegevuste toetus summas 21 853,49 eurot ja arvata kaebuse esitaja välja Leader-meetme alusel toetuse saamisest aastal
  12. OÜ Vapramäe Allika esitas kaebusega koos esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vaidlustatud otsuse täitmise peatamist resolutsiooni punktide 2-4 osas kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et kaebuse esitaja ei oleks kohustatud teostama PRIA-le otsuses nõutud tagasimakseid (kokku 10 998,02 eurot) ega maksma tagastatavatelt summadelt vahepealse perioodi eest intresse. Kaebuse esitaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik tema õiguste kaitseks ning talle äärmiselt ebasoovitavate tagajärgede ärahoidmiseks. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine võib seada põhjendamatult ohtu kaebuse esitaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse. PRIA jätab kaebuse esitajale välja maksmata seadmete ja turismitegevuste toetusena määratud summad, kuid turismitegevuste toetuse aluseks oleva projekti raames on investeeringuid tänaseks juba 29 247 euro ulatuses tehtud. Käesoleva kaebuse rahuldamisel ei oleks kaebuse esitajal PRIA ees rahalisi kohustusi, vaid hoopis PRIA oleks kohustatud tegema kaebuse esitajale täiendava väljamakse. Nimelt kui tasaarvestada PRIA poolt turismitegevuse toetusena makstav summa 17 548,20 eurot (60% 29 247 eurost) kaebuse esitaja käest tagasi nõutava summaga 10 998,02 eurot, tuleks PRIA-l kaebuse esitajale maksta 6550,18 eurot. Otsuse täitmine aga tähendaks kaebuse esitaja jaoks seda, et ta peaks koheselt tasuma PRIA-le 10 998,02 eurot ning jääks ilma 17 548,20 euro suurusest toetusest, mille aluseks olevad investeeringud on juba tehtud. Investeeringute tegemiseks on pangalt laenu võetud. Kui kaebus jäetakse rahuldamata, peaks kaebuse esitaja vaidlustatud otsuse täies mahus täitma ning PRIA ei kaotaks esialgse õiguskaitse kohaldamisest midagi.
  13. Tartu Halduskohus jättis 06.09.
  14. a määruse resolutsiooni p-ga 3 (tl 30-31) kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus kontrollis halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 251 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse abinõu lubatavust. Kohus leidis, et kaebusega on osaliselt vaidlustatud PRIA 06.05.2013. a otsuse nr 13-6/878 punkte 1 ja 5, kuid esialgse õiguskaitse taotluses palutakse sama otsuse punktide 2-4 täitmise peatamist.

§ 251

lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest. Kaebuse esitaja ei saa taotleda otsuse nende punktide täitmise peatamist, mida ta vaidlustanud ei ole. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. OÜ Vapramäe Allika palub 23.09.2013 esitatud määruskaebuses Tartu Halduskohtu 06.09.
  2. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse korras määrata, et kaebuse esitaja ei ole kohustatud kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni teostama PRIA-le 06.05.
  3. a otsuse nr 13-6/878 resolutsiooni p-s 2 nimetatud tagasimakseid ega maksma tagastatavatelt summadelt vahepealse perioodi eest resolutsiooni p-s 3 ettenähtud intresse. Kõik määruskaebusega seonduvad menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta PRIA kanda. a) Kaebuse esitaja on vaidlustanud PRIA 06.05.
  4. a otsuse ning taotlenud selle sama otsuse täitmise osalist peatamist. Seega on kaebuse esitaja taotlenud vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist ning halduskohus ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel sunnitud kaebuse piiridest väljuma. Ka juhul, kui leida, et kaebuse piiridest väljumise argument on asjakohane, siis oleks kohus pidanud kaebuse esitaja taotlust hindama selle eesmärgist lähtuvalt. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et ta ei olnud kitsalt huvitatud vaidlustatud otsuse p-de 2-4 täitmise peatamisest, vaid ta soovis saavutada olukorda, kus ta ei peaks teostama PRIA-le tagasimakseid ning neilt intressi maksma. Arvestades vaidlustatud otsuse p-de 2-4 ja p 1 omavahelist seotust ning nende täitmise mõju kaebuse esitaja jaoks tervikuna, on esialgse õiguskaitse kohaldamine otsuse p-de 2-4 reguleerimise teel antud juhul põhjendatud. Kui vaidlustatud otsuse p 1 vaidlustatud osas halduskohtu poolt tühistatakse ning PRIA kohustub kaebuse esitajale maksma välja turismitegevuse toetuse summas 17 548,20 eurot, tähendab see ühtlasi, et kaebuse esitajal puudub vajadus teha PRIA-le täiendavaid väljamakseid forellipüügi ja seadmete toetuse tagastamiseks (kokku 10 998,02 eurot). PRIA-l tuleks kaebuse esitajale täiendavalt tasuda 6550,18 eurot. Eelnevast nähtub, et vaidlustatud otsuse p 1 ja p-d 2-4, mida vaidlustatud ei ole, on omavahel lahutamatult seotud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tulnuks käsitada otsuse täitmise mõju kaebuse esitajale tervikuna. Halduskohtu põhjendus taotluse rahuldamata jätmiseks on formaalne ega lähtu esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärkidest. Kaebuse esitaja esitas vaidlustatud otsuse p-de 2-4 täitmise peatamise taotluse, kuna see tundus eesmärgi saavutamiseks kõige lihtsam ja loogilisem. Kui aga leida, et nimetatud punktide täitmise peatamine ei ole formaalsetel põhjustel võimalik, oleks halduskohus võinud sama eesmärgi (poolte omavaheliste väljamaksete tegemise peatamise) saavutada ka otsuse resolutsiooni p 1 reguleerimise teel. Halduskohus oleks saanud

§ 251

lg 1 p 1 alusel peatada antud punkti kehtivuse kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni osas, milles see näeb ette, et kaebuse esitajale jäetakse välja maksmata turismitegevuste toetus ning kohustada

§ 251

lg 1 p 3 alusel vastustajat nimetatud taotlust välja maksma vastavalt kaebuse esitaja poolt esitatud kuludeklaratsioonidele ja dokumentidele. Sel juhul oleks PRIA pidanud kaebuse esitajale välja maksma 17 548,20 eurot ja kaebuse esitaja PRIA-le tagastama 10 998,02 eurot ning need summad oleks saanud tasaarvestada. Siis oleksid osapoolte kohustused enam-vähem tasakaalus. b) Kaebuse esitaja palub ringkonnakohtul anda sisuline hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkusele ning rakendada esialgset õiguskaitset selliselt, et kaebuse esitaja ei oleks asjas kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni kohustatud teostama PRIA-le otsuses nõutud tagasimakseid ega maksma intresse. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulise põhjendatuse täielikult hindamata. Kaebuse esitaja põhjendas juba halduskohtule esitatud taotluses, et ta peaks koheselt PRIA-le raha tasuma, samas jäädes ise ilma toetusest, mille aluseks olevad investeeringud on tehtud ning mille väljamaksmisega arvestas kaebuse esitaja oma äritegevust planeerides juba jaanuaris 2013, kuid väljamakset ei tehtud. Kaebuse esitaja on võtnud pangalaenu. Kaebuse esitaja on pidanud PRIA toetuse saamata jätmise tõttu rahalised 3 vahendid mujalt leidma. See kõik on tema igapäevasele äritegevusele ning tema peetava puhkekeskuse jätkusuutlikkusele negatiivselt mõjunud. Eelnev tähendab, et kokku jääb kaebuse esitaja ilma oodatud ning eelarvesse planeeritud tulust või siis peab ootamatult välja maksma 28 546,22 euro suuruse summa. Kaebuse esitaja jaoks on see suur summa ning PRIA-le otsuses nõutud summa tagastamine seab ohtu puhkekeskuse tegevuse jätkamise. Pangalt PRIA-le raha tagastamise tarbeks laenu võtmise korral kaasneksid intressid. Lisaks sellele, et esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine võib tuua kaebuse esitajale kaasa pöördumatuid tagajärgi, on kaebuse esitaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse taolisel viisil ohustamine käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades põhjendamatu ning äärmiselt ebaõiglane. Arvestades, et PRIA poolt kaebuse esitajale etteheidetavad rikkumised ei puuduta turismitegevuste toetust ning ka kaebuse esitajale Euroopa Komisjoni 27.01.2011. a määruse (EL) nr 65/2011 art 30 lg 2 alusel määratud keeld aastateks 2013-2014 ei saa mõjutada turismitegevuste toetust, mis määrati kaebuse esitajale juba aastal 2012 (ning ka väljamaksmine oleks pidanud toimuma enne kaebuse esitaja suhtes keelu rakendamist), on turismitegevuste toetuse välja maksmata jätmine PRIA poolt alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega esialgse õiguskaitse korras PRIA 06.05.2013. a otsuse nr 13-6/878 resolutsiooni p-de 2-4 täitmise mittepeatamise osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Vastuseks esitatud määruskaebusele lisab ringkonnakohus, et

§ 249

lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muuhulgas hindama kaebuse perspektiivi. Kuna vaidlustatud otsuse p-de 2-4 peale ei ole kaebust esitatud, siis ei ole kohtul õiguslikult võimalik hakata neid punkte sisuliselt hindama ning pole ka võimalik nende osas esialgset õiguskaitset kohaldada.

  1. Kaebuse esitaja leiab, et halduskohus oleks pidanud kaebuse esitaja taotlust hindama selle eesmärgist lähtuvalt, nimelt võtma arvesse soovi, et kaebuse esitaja ei peaks teostama PRIAle tagasimakseid ning neilt intressi maksma. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse esitaja soov on inimlik, kuid selle rahuldamiseks kohtu poolt puudub ettekantud argumentide pinnal igasugune õiguslik alus. Kaebuse esitaja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid ja on nüüd kohustatud saadud toetuse PRIA-le tagasi maksma. Kaebuse esitaja ei ole seda kohustust vaidlustanud. Järelikult on kaebuse esitaja kohustatud seda kohustust täitma.
  2. Kaebuse esitaja on väitnud, et vaidlustatud otsuse p 1 ja p-d 2-4, mida vaidlustatud ei ole, on omavahel lahutamatult seotud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tegemist on erinevate asjaolude ja erinevate kohustustega, millest üks on vaieldav, teine mitte. Need punktid on vaid juhuslikult ühes ja samas PRIA otsuses, kuna asjaolud leidsid aset ajaliselt lähestikku. Mingisugust lahutamatut seost nende kahe kohustuse vahel ei ole.
  3. Kaebuse esitaja arvates oleks halduskohus võinud sama eesmärgi (poolte omavaheliste väljamaksete tegemise peatamise) saavutada ka otsuse resolutsiooni p 1 reguleerimise teel. Ringkonnakohus märgib eelnevale tuginedes, et ei pea õiguslikult võimalikuks peatada valeandmete esitamise teel saadu tagastamise kohustuse täitmist. Samuti ei ole õiguslikult võimalik kohustada vastustajat

§ 251lg 1 p 3 alusel kaebuse esitaja poolt taotletud summat välja maksma.

Väljamaksmise eelduseks on taotluse rahuldamine. Kas PRIA poolne 4 taotluse nr 430012784990 alusel määratud toetuse 21 853,49 euro ja taotluse nr 430010782529 alusel määratud toetuse 2 337,37 euro võrra välja maksmata jätmise otsus on õiguspärane või mitte, tuleb selgitada välja peaasja menetluses. 13. Ringkonnakohus ei vaidlusta, et tegemist võib olla kaebuse esitaja jaoks suure summaga, kuid juhib tähelepanu sellele, et tegemist on toetusega, mille saamiseks tuleb täita seaduse nõuded ning millele ei ole ilma neid nõudeid täitmata õigust. Agu Timmi Tiina Pappel 5 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.