lg-st 2 ja HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt on seadusandja seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka haldusakti vaidlustamise küsimuse. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja ei ole avaldanud, kes talle otsuse tõlkis, miks oli selle tõlkimine takistatud varem ega seda, mis ta tegi selleks, et otsuse sisust varem teada saada. Kohtu seisukoht 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale on Tartu Vangla 30.06.2011 otsus nr 3/30/108-1 teatavaks tehtud 06.07.2011. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 06.03.2012, s.o 7-kuise hilinemisega. 7.
lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole viidanud põhjustele, mida oleks võimalik lugeda mõjuvaks kaebetähtaja ületamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavakstegemisest, mitte selle sisust arusaamisest. Kaebaja ei ole muu hulgas selgitanud, mida ta võttis kaebetähtaja jooksul ette vangla otsusest arusaamiseks ning millised olid kestvad takistused, mis ei võimaldanud haldusaktist enam kui poole aasta jooksul aru saada. Kohus võtab siinkohal arvesse ka asjaolu, et kaebajal on vanglale kahjunõuete esitamisel ja nende rahuldata jätmise korral kohtusse pöördumisel rikkalik kogemus. Eelnevat kokku võttes ei pea kohus kaebaja poolt esitatud põhjust kaebuse esitamisega hilinemisel mõjuvaks. 8. Kohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetab menetluse
Roby Koik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.