3-13-107/54

3-13-107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-107 Haldusasi B. A kaebus nõudega tuvastada tema töötamine ETK Saare Õlu AS-s (hiljem AS Saare Õlu) ajavahemikul 01.11.1994 kuni 05.03.1999 käsielekterkeevitajana Asja läbivaatamise kuupäev 27.08.2013 Menetlusosalised Kaebaja B. A Esindaja Ants Kuningas Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Rahuldada B. A kaebus. Tuvastada B. A (isikukood …, eluk…) ETK Saare Õlu AS-s (hiljem AS Saare Õlu) ajavahemikul 01.11.1994 kuni 05.03.1999 käsielekterkeevitajana, s.o. ametikohtadel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed eriala koodile
4. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama B. A töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). 1 3-13-107 Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. augustil
6. ASJAOLUD 17.01.2013 saabus kohtusse B. A kaebus nõudega tuvastada tema töötamine ETK Saare Õlu AS-s (hiljem AS Saare Õlu) ajavahemikul 01.11.1994 kuni 05.03.1999 käsielekterkeevitajana (tl 5). 19.02.2013 esitas kaebaja täiendavad seisukohad kaebusele (tl 40-50). 11.03.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaasati Sotsiaalkindlustusamet menetlusse vastustajana (tl 67). 21.03.2013 esitas vastustaja kaebaja pensionitoimiku koopia (tl 75-121). 18.03.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 71-74). 20.05.2013 määrustega edastati küsimused tunnistajatele (tl 127-138). 29.05.2013 vastas kohtumäärusele V.Õ (tl 143-144). 29.05.2013 vastas kohtumäärusele H.H (tl 145-147). 07.06.2013 vastas kohtumäärusele A. R (tl 150-153). 10.06.2013 teatas vastustaja, et ei vaidle vastu kaebuse rahuldamisele (tl 158). 17.07.2013 määrusega määrati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 159-160). 19.07.2013 esitas kaebaja menetluskulude taotluse (tl 162-163). 06.08.2013 esitas vastustaja seisukohad menetluskulude taotluse osas (tl 168-169). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja töölepingust nähtub tema töötamine lukksepp-keevitajana. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja igapäevaselt reeglina kogu tööpäeva jooksul käsielekterkeevitajana. Vahel tegi ka pronksdetailide tinatamistöid. B. A kasutusse antud töövahendid AS-is ETK Saare Õlu olid gaasilõikur (propaan-hapnik); gaasikeevitus (hapnik-atsetüleen); keevitustrafo (nõukogudeaegne, väiksegabariidiline, teisaldatav); statsionaarne keevitus –unformer (nõukogude-aegne keevitus alalisvoolu generaator); räbustikattega elektroodid (roostevaba, musta metalli ja malmi keevitamiseks); volfram-elektroodid (roostevaba metalli keevitamiseks argooni keskkonnas). Kasutatud gaasideks olid argoon ja lämmastik. AS-is Saare Õlu lisandus keevitusaparaat MASTER KEMPPI 220 (elektroodkeevitusaparaat). Tööülesandeks oli elektrood-keevitusega roostevabast materjalist ja mustast metallist materjalide (torustike) keevitamine. Harva tuli keevitada ka malm- ja pronksdetaile. Algselt AS-is ETK Saare Õlu keevitusruumi ei olnud ja kaebajal tuli keevitustöid teha koridoris või konkreetse mehhanismi juures. Ruumis tekkis keevitus-suitsu, mida kaebaja oli sunnitud sisse hingama, sest ventileerimine toimus ainult uste avamise teel. Hilisemal perioodil eraldati kaebajale keevitustöödeks eraldi ruum, mida ei saanud ventileerida. Samuti puudus keevituslaual keevitus- ja suitsugaaside äratõmme ja ruumis puudus ka sundventilatsioon. Tööandja poolt eririietust ei antud. Muud töövahendid, nagu isetumeneva klaasiga keevitusmask, muutusid aja jooksul kaasaegsemateks. Kaebajale ei olnud soodustusi tööandja poolt ette nähtud. 2 3-13-107 Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja olles tutvunud kaebusega, kaebusele lisatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega, ei vaidle vastu kaebaja taotluse rahuldamisele. Kaebaja töötamine AS-s Saare Õlu (end. ETK Saare Õlu AS) perioodil 01.11.1994-05.03.1999 on tuvastatav soodusstaažina (Vabariigi Valitsuse 16.07.2002 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükk XX kood nr 19906-käsielekterkeevitaja). Vastustaja palus tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 jätta kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata ja kulud täielikult poolte endi kanda. Sotsiaalkindlustusametil (SKA) puudub pädevus tunnistajate ütluste alusel soodusstaaži tuvastamiseks. Peale kaebuse menetluse lõpetamist oleks kaebaja jätkuvalt seisus, kus tal puudub vajalik soodusstaaž ja ka õigus soodustingimustel vanaduspensionile. SKA on menetlusse kaasatud HKMS § 17 lg 1 alusel kui riigiasutus, kellega kaebajal võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Käesolevas asjas asus SKA peale kohtu poolt võetud tunnistajate ütlustega tutvumist seisukohale, et vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist taotletakse, puudub. Seega on SKA arvamuse puhul sisuliselt tegemist kooskõlas HKMS § 24 lg 1 p-ga 2 kaasatud haldusorgani poolt antud arvamusega. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes kaebuse esitamise HKMS § 4 lg 1 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 46 lg 5 võib tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 14-19); AS-ga ETK Saare 01.11.1994 sõlmitud töölepingu nr 174 (tl 20-22); AS Saare Õlu 04.01.1999 teate kaebaja koondamise kohta (tl 23). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas taotletud ajavahemikul lukksepp- keevitajana, kuid ei nähtu kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana. Samuti ei nähtu Saaremaa Tarbijate Ühistu arhiivist 07.01.2013 saadetud ETK Saare Õlu AS ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingu nr 174 juurde kuuluvast ametijuhendist, millises ulatuses ning milliseid tööülesandeid kaebaja täitis (tl 113-114). Sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. 3 3-13-107 Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine käsielekterkeevitajana ETK Saare Õlu AS-s (hiljem AS Saare Õlu) ajavahemikul 01.11.1994 kuni 05.03.1999 käsielekterkeevitajana ning määrata talle pension tulenevalt nimekirjast nr 2, XX „Ühiskutsed“ osa, koodi 19906 all märgitule. Kaebaja väiteid kinnitavad tunnistajate V Õ (endine otsene tööjuht kaebajale, töötas 01.11.1994 kuni 22.07.1996 AS-s ETK Saare Õlu, 23.07.1996 kuni 05.03.1999 AS-s Saare Õlu õlletsehhi remondimeistrina), H H (endine töökaaslane, töötas AS-s Saare Õlu nov 1994 kuni märts 1999 seadistajana), A R (endine töökaaslane, töötas 01.11.1994 kuni 09.10.1996 AS- Saare Õlu tehnikajuhina) ütlused. Kaebus ei kuulu rahuldamisele õigeksvõtule põhinevalt. Vastustaja ei ole kaebust õigeks võtnud, vaid on pidanud peale kohtu poolt kogutud tõendite hindamist õigeks kaebuse rahuldamist. Vastustaja asus peale tunnistajate ütlustega tutvumist seisukohale, et kaebaja põhitööks oli käsielektrikeevitus- ja vajadusel gaasikeevitustööd ning täidetavad lukksepa tööülesanded olid vajalikud vaid abitöödena põhitöö teostamisel. Vastustaja oma seisukohtades ei vaielnud vastu, et kaebaja töötamine kaebuses taotletud kujul on tuvastatav soodusstaažina (tl 156). Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega, leiab, et käesoleval juhul tuleb lugeda tõendatuks kaebaja töötamine kaebuses taotletud ajavahemikul käsielekterkeevitajana. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist summas 200 eurot. Menetluskulude hüvitamiseks on kaebaja esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ning 17.01.2013 väljastatud Arve nr 001 ja 19.07.2013 väljastatud Arve nr
7. Arve nr 001 sisaldab viidet, kus arve väljastaja kinnitab sularahas arve tasumist B. A poolt. Arvel nr 011 vastav märkus puudub. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja poolt on esitatud menetluskulude nimekiri ning esindaja arved ei tõenda kulude reaalset kandmist. Õigusabikulude tasumist peab tõendama vastavalt kas kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt nõuetekohaseid kuludokumente, jäävad B. A menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 4