KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi
- august 2013, Tartu 3-11-2417 Kirill Katšani (Katšan) kaebus Viru Vangla 18.06.
- a tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 04.04.
- a otsus Kirill Katšani apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.
- a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Kirill Katšani mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses relvastatud üksuse tegevusega ja saata haldusasi selles osas arutamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
- septembrini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 18.06.2011 kell 21.37 toimus Viru Vangla peahoone teisel korrusel kambris nr 1270 tulekahju. Julgeoleku tagamiseks evakueeriti P2 osakonnas paiknevad kinnipeetavad jalutusboksidesse. Kohale kutsutud relvastatud üksus viis läbi osakonna kambrite läbiotsimise, mis lõpetati kella 3.00 paiku. Pärast läbiotsimist paigutati kinnipeetavad tagasi nende kambritesse.
- K. Katšan esitas Viru Vanglale taotluse seoses 18.06.2011 aset leidnud sündmustega talle tekitatud kahju hüvitamiseks õiglases summas vangla äranägemisel ja tema ees vabandamiseks. Viru Vangla tagastas kaebaja kahjunõude osas, milles see puudutas Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud relvastatud üksuse tegevust, muus osas jättis Viru Vangla K. Katšani kahjunõude rahuldamata.
- K. Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.06.
- a tegevusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases summas kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt viis korrapidaja 18.06.2011 pärast tulekahju puhkemist sektsioonist P2 välja koridori ja hiljem jalutusboksi. Tulekahju tõttu sunniti K. Katšani olema jalutusboksis viis tundi (kella 22.00-st kuni kella 3.00-ni). Kaebaja sõnul ei võimaldatud tal selga panna jopet, ta pidi külmetama ning sääsed sõid. Samuti ei saanud ta juua ega tualetti kasutada. Halvasti ventileeritud ruumide tõttu valutas kaebajal pea kaks päeva. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju ka sellega, et öösel pärast kella kolme sisenesid jalutusboksi mustas rõivastuses mehed, kasutasid tema suhtes vägivalda ning otsisid läbi tema kambri, mille tagajärjel oli kamber must. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on jämedalt rikkunud tema õigusi ja ametnikud on käitunud temaga inimväärikust alandavalt. Kaebaja tugineb vangistusseaduse (VangS) §-le 41 lg 1, §-le 52 lg 1, §-le 71 lg 71 ja Viru Vangla sisekorraeeskirjade punktile 9.1 ning põhiseaduse §-dele 12, 18, 19, 28 ning karistusseadustiku §-le
- HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 04.04.
- a otsusega jäeti K. Katšani kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt oli 18.06.
- a õhtul vanglas toimunud tulekahju näol tegemist erakorralise olukorraga, kui tuli käituda kiiresti ja optimaalselt. Lähim koht, kuhu vanglateenistusel oli kinnipeetavaid võimalik evakueerida ning ka nende üle efektiivne järelevalve tagada, olid jalutusboksid. Kohus leiab, et arvestades erakorralist ja ohtlikku olukorda ning hilisõhtusest ajast tingitud ressursi puudust, ei olnud vanglal võimalik kinnipeetavaid evakueerida teiste osakondade kambritesse, kuna vabade kambrite leidmine võis võtta palju aega. Evakueerimine mõne teise osakonna koridori oleks aga häirinud teiste kinnipeetavate öörahu ja võimalik ei oleks olnud teostada efektiivset järelevalvet. Efektiivset järelevalvet ei oleks olnud võimalik teostada ka kinnipeetavate evakueerimise korral etapikambritesse. Seega oli evakueerimine jalutusboksidesse vangla julgeoleku tagamiseks kõige optimaalsem lahendus. Vangla ei ole kaebaja unerahu katkestamise, viis tundi jopeta jalutusboksis hoidmise, tualeti ja joogivee mittevõimaldamise ning kambri põranda määrimisega kaebaja inimväärikust alandanud. Kaebaja evakueerimine oli põhjendatud ja õiguspärane. Õiguspärane oli ka kaebaja jalutusboksis hoidmine, kuna see oli vajalik kambrite läbiotsimise teostamiseks, vältimaks uusi võimalikke süütamisi. Olukorras, kus võib olla ohustatud isikute elu ja tervis, ei olnud vanglal võimalik jääda ootama, millal kinnipeetavad kambris riietuvad või endale sobivad riided kaasa valivad, vaid isikud tuli kiiresti kambritest välja viia. Seda, et kaebajale ei võimaldatud ka pärast jalutusboksi evakueerimist jopet, kuigi osadele kinnipeetavatele see võimaldati, ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks. Samuti toimus tulekahju juunikuus, mil temperatuur ei lange alla +10 kraadi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nõudnud enda tualetti viimist ega talle joogivee võimaldamist. Asjaolu, et jalutusboksis ei ole tualeti kasutamine võimalik, ei saa kvalifitseeruda inimväärikuse alandamisena. Kaebaja väited tal esinenud peavalu ja hilisema halva enesetunde osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vangla väljastatud meditsiinilise õiendi kohaselt ei ole kaebaja ajavahemikul 18.06.-20.06.2011 terviseprobleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud ning vanglateenistujate sõnul ei ole kaebaja nõudnud ajavahemikul 19.06.-20.06.2011 ka talle arsti kutsumist. Kohtu hinnangul ei ole nendest tõenditest tulenevalt kaebajale seoses põlenguga terviseprobleeme tekkinud ning mittevaralise kahju hüvitamiseks väidetava tervisekahju tekitamise eest puudub alus. Jalutusboksi sisenenud relvastatud üksuse poolt tehtud toimingud ei ole käsitletavad Viru Vangla toimingutena, kuna relvastatud üksus ei allu Viru Vanglale, ning selles osas ei saa kaebaja Viru Vanglalt kahju hüvitamist nõuda. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- K. Katšan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses on K. Katšan endiselt seisukohal, et ta ei oleks pidanud 18.06.2011 õhtul väljas jalutusboksis kannatama, sest tema oma kambris põlengut ei korraldanud ja vastutust oleks pidanud kandma see, kes põlengu korraldas. Kaebaja väidab, et kui vanglatöötajad ei oleks oma töösse lohakalt suhtunud või oleksid juhtunu pärast vabandanud, ei oleks tal nende vastu ka pretensioone. Pärast vanglaametnikele märkuste tegemist rikuti kaebaja õigusi nende poolt aga edasi. Samuti ei vabandanud juhtunu eest Viru Vangla direktor. Tartu Halduskohus ei ole arvestanud, et Viru Vangla on jämedalt rikkunud kaebaja õigusi ning vanglaametnikud kohtlesid teda inimväärikust alandavalt. Kaebaja on seisukohal, et tema evakueerimine teise osakonda ei oleks teiste kinnipeetavate und seganud ja oleks võimaldanud teostada efektiivset järelevalvet. Kaebaja evakueerimine jalutusboksi ja tema öise une katkestamine oli aga õigusvastane ja põhjendamatu. Kaebaja leiab, et teda oleks tulnud paigutada etapikambrisse, mitte jalutusboksi. Isegi, kui oligi ohtlik ja erakorraline olukord, oleks Viru Vangla võinud viie tunni jooksul leida vaba kambri, et kaebaja ei oleks pidanud tundma ebamugavust jalutusboksis. Samuti ei oleks pidanud vanglaametnikud teostama läbiotsimist kõikide kinnipeetavate kambrites, vaid ainult nende kinnipeetavate kambris, kes korraldasid kambris põlengu. Kaebaja leiab, et Viru Vangla oleks pidanud kõik kinnipeetavad neid jalutusboksi viies varustama jopedega. Öösel oli väljas õhutemperatuur +10 kraadi ning kuna kaebaja soovis magada, ei saanud ta ka jalutusboksis liikuda ja endale füüsiliste harjutustega sooja teha. Kaebaja märgib, et ta ei nõudnud enda viimist tualetti ega ka vett sellepärast, et tal ei olnud kellegi poole oma probleemidega pöörduda. Häda kannatamine viie tunni vältel oli kaebaja inimväärikust alandav ning sellega tekitati talle hingelisi kannatusi. Tulekahju tõttu vähenes kaebaja uneaeg ning talle oleks pidanud selle eest võimaldatama päeval kambrisse madratsit veel viieks tunniks. Viru Vangla väide, et selline erand oleks soodustanud tulekahjude organiseerimist, on paljasõnaline. Samuti viitab kaebaja apellatsioonkaebuses asjaolule, et vanglateenistujate tõendid ei ole usaldusväärsed, kuna ei ole koostatud kaebaja huve arvestades. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et jalutusboksi sisenesid mustas riietuses inimesed, kes kasutasid kaebaja suhtes põhjendamatult vägivalda ning sisendasid kaebajasse hirmu ja alandust. Halduskohtu põhjendused tema kaebuse mitterahuldamise kohta on ekslikud ja kohatud. Samuti ei ole kaebaja nõus sellega, et halduskohus jättis menetluskulud tema kanda.
- Viru Vangla palub jätta K. Katšani apellatsioonkaebuse rahuldamata. Viru Vangla rõhutab, et kaebaja ei ole pädev andma hinnangut, mil viisil ja kuhu tulnuks kinnipeetavad põlengu korral evakueerida. Asjaolu, et kaebaja ei saanud evakueerimisest tulenevalt magada, on iseenesest küll ebamugavust tekitav, kuid ei ole antud juhul käsitletav inimväärikuse rikkumisena ning kaebaja väited tema inimväärikuse alandamise kohta on ilmselgelt asjakohatud ja liialdatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.04.
- a otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata K. Katšani mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses relvastatud üksuse tegevusega. Kaebus tuleb selles osas saata tagasi arutamiseks Tartu Halduskohtule. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 3
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 18.06.2011 toimus Viru Vangla peahoone teisel korrusel kambris nr 1270 tulekahju, mille tõttu oli vajalik osakonnas viibivad kinnipeetavad ümber paigutada, kuna sellega oli võimalik tagada nii vangla julgeolekut, kui kaitsta ka kinnipeetavate tervist. Kuna tulekahju tagajärjel olid vangla ruumid suitsu täis, siis oli vajalik need enne kinnipeetavate tagasipaigutamist ventileerida, et vältida ohtu ruumides viibivate isikute tervisele. Seega ei saa kinnipeetavate ümberpaigutamist pidada õigusvastaseks, kuna see oli nende endi tervise huvides. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt väitnud seda, et kinnipeetavate ümberpaigutamine oli õigusvastane selle tõttu, et neid oleks olnud võimalik ümber paigutada jalutusbokside asemel teistesse kambritesse või eluosakondadesse. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Kuna tegemist oli kiireloomulise ümberpaigutamisega ja vastustajal polnud teada, milline ajavahemik kulub selleks, et oleks võimalik kinnipeetavad endistesse ruumidesse tagasi paigutada, siis oli ringkonnakohtu arvates õigustatud nende operatiivselt jalutusboksidesse paigutamine. Esiteks oleks nende paigutamine vabadesse boksidesse nõudnud palju suuremat ajakulu ning nende paigutamine teistesse sektsioonidesse oleks tähendanud täiendavat julgeolekuohtu seoses sellega, et seal viibisid ka nendes sektsioonides peetavad kinnipeetavad ning seega oleks palju raskem teostada järelevalvet. Seega ei saa kaebaja paigutamist jalutusboksi pidada vastustaja õigusvastaseks tegevuseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja hoidmine 5 tunni jooksul jalutusboksis oli tema inimväärikust alandav. Tegemist oli suvise ajaga, millal temperatuur ei lange alla +100 C ja seega võis kaebaja tõepoolest väidetavalt ilma jopeta tunda mingisugust külmatunnet, kuid seda ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks. Kaebajal oli sooja saamiseks võimalik tegeleda kehakultuuriga. Samuti ei saa inimväärikuse alandamiseks pidada ka seda, et kaebajal ei olnud võimalik selle aja jooksul saada juua ja kasutada tualetti. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et ta ei nõudnud tualetti viimist ja juua andmist, kuid on viidanud sellele, et tal polnud seda võimalik kelleltki nõuda. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebajal oli vajalik tõesti tualetti kasutada, siis oleks ta kindlasti ka seda soovi avaldanud ja ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et tema soovi ei oleks arvestatud. Kaebaja on pidanud enda inimväärikuse alandamiseks ka seda, et seoses tulekahjuga ja jalutusboksi viimisega jäi tal vähem uneaega. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale vajalikul määral uneaja mittevõimaldamine erandlikel asjaoludel ei ole selline asjaolu, mis oleks vaadeldav tema inimväärikuse alandamisena. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta tema väited seoses relvastatud üksuse tegevusega. Halduskohtu on otsuses leidnud, et kuna relvastatud üksuse ülem allub asekantsleri kaudu Justiitsministeeriumile, siis ei ole selle üksuse toimingud käsitletavad Viru Vangla toimingutena ning selles osas ei ole kaebajal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist Viru Vanglalt. Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.
- a määruse nr 3-3-1-73-12 p-s 10 märkinud, et HKMS § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks riigiasutus, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud, kusjuures ei ole määrav, millist riigiasutust peab kaebaja vastustajaks. Kui kahju võib olla tekkinud erinevate riigiasutuste tegevuse(tu)sest, tuleb vastavad riigiasutused HKMS § 17 korras vastustajana kaasata. Kuna halduskohus on ise möönnud, et relvastatud üksuse poolt 4 kaebajale tekitatud mittevaralise kahju puhul on vastustajaks Justiitsministeerium, siis oleks tal olnud kohustus kaasata viimane ka teise vastustajana. Kuna halduskohus ei ole viidatud menetlusnormi rikkumise tõttu andnud sisuliselt hinnangut sellele, kas kaebajale võis tekkida mittevaralist kahju seoses relvastatud üksuse tegevusega, siis tuleb halduskohtu otsus selles osas tühistada ja saata halduskohtule uueks lahendamiseks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et halduskohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud tema kanda. Ringkonnakohus märgib seejuures, et nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses oli kaebaja vabastatud riigilõivu tasumisest. Mingeid muid menetluskulusid asjas ei esine, kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ja seadusest tulenevalt puuduvad vastustajal menetluskulud. Kuigi halduskohus on tõepoolest otsuses märkinud, et menetluskulud jäävad kaebaja kanda, siis tegelikult sellest menetluskulude puudumise tõttu kaebajale mingeid kohustusi ei tulenenud. Maili Lokk Einar Vene 5 Agu Timmi