Toimik nr 1-11-3273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.september 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3273 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Fred Paling tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.09.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Fred Paling, isikukood: 37112230339xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Fred Paling vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Fred Paling tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 21.03.2011 otsusega tunnistati Fred Paling süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 68 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse algus 20.07.2011 ja lõpp 17.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.08.
- Kinnipidamisasutusest Fred Paling kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx, kus elavad tema isa ja vend. Omab keskharidust. On töötanud aeg-ajalt isale kuuluvas ettevõttes. Kindel töökoht puudub. Vangistuses on töötanud 14.12.2011-13.09.
- alates 09.07.2012 viibib sõltuvus rehabilitatsiooni osakonnas. Alkoholi tarvitas harva. Narkootikume tarvitab alates 1993.a. kinnipeetava käitumine ja mõtlemine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Ei mõista eluliselt oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasemast karistusest õppinud ja jätkanud uute kuritegudega. Kordab samu vigasid, sest ei suuda leida alternatiive. Eitab probleemi olemasolu, mistõttu ei lahenda neid ka sihipäraselt. Seadusekuulekad tuleviku eesmärgid puuduvad. Reaalset vangistust kannab 1
(3)kümnendat korda. Vangla toetab Fred Palingu ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Fred Palingul vabanemisjärgselt võmalik asuda elama isa juurde xxx, kus elab peale isa ka vend. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib ta kümnendat korda. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et isik teeks koostööd ja elaks seadusekuulekalt. Fred Paling soovib enda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Fred Palingu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Fred Paling tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 13 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kümnendat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 11-16) on näha, et Fred Palingut on väärteokorras 5 korral karistatud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Fred Paling puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalabiprogrammides. Vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas narkootikume, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Fred Paling poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristused), süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et varem 12 korral karistatud isik, enist 2 viimast narkokuriteo eest, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab ilmekaks ka see asjaolu, et isik oli välja kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja kinni pa peeti Rootsi Euroopa vahistamismääruse alusel ( isiklik toimik, vahistamismääruse materjalid9. Sellest tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et isik hakkab täitma kriminaalhoolduse nõudeid ega põgene. 2
(3)Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Fred Paling temale Harju Maakohtu 21.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)