← Eesti

3-13-1009/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1009 Haldusasi Vadim Lebedevi kaebus Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.07.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vadim Lebedevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vadim Lebedev Vastustaja Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.07.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
  3. Vadim Lebedev esitas 12.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 09.09.
  4. a aktiga nr 5-12/82-i, kriminaalasja nr 10922200033 algatamisega ning riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Halduskohtu 28.05.
  5. a määrusega jäeti V. Lebedevi kaebus käiguta ning määrati tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, so nõuete täpsustamiseks ja põhjendamiseks, kohtueelse menetluse läbimise kohta andmete esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. 11.06.2013 saabus kohtusse V. Lebedevi avaldus puuduste kõrvaldamiseks (pealkirjastatud kaebusena), mille kohaselt põhjustati kaebajale nii mittevaralist kui ka varalist kahju seoses Murru Vangla 09.09.
  6. a akti nr 5-12/82-i alusel eraldi lukustatud kambrisse paigutamisega, kuna ta pidi viibima põhjendamatult täielikus sotsiaalses isolatsioonis, see tõi kaasa haigestumise ning ta jäi ilma tööst. Kaebaja hinnangul on kohtueelne menetlus läbitud, kuna ta on pöördunud
  7. a nii Justiitsministeeriumi kui ka Murru Vangla poole. Kaebaja palus lugeda haldusasjades nr 3-13-666 ja nr 3-12-2606 tasutud riigilõivu summad tasutuks käesolevas asjas.
  8. Harku ja Murru Vangla teatas 29.05.
  9. a ja 02.07.
  10. a vastustes kohtunõuetele, et kaebaja ei ole pöördunud Harku ja Murru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega seoses 09.09.
  11. a käskkirja nr 5-12/82-i, kriminaalasja algatamise, riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega ega tööst ilma jäämisega seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega.
  12. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 04.07.
  13. a määrusega. Halduskohtu hinnangul nähtus kaebuse täiendusest, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebust seoses Murru Vangla 09.09.
  14. a korralduse nr 5-12/82-i alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning sellest tulenenud väidetavate tagajärgedega. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja leidis, et kohtueelne menetlus on tema poolt läbitud
  15. a esitatud pöördumistega Justiitsministeeriumi ja Murru Vangla poole. Halduskohtu hinnangul oli kaebaja seisukoht ekslik, kuna
  16. a pöördumised võisid küll olla seotud kaebajale täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega, kuid kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet vastavalt VangS § 11 lg-le
  17. Halduskohus märkis määruses ka seda, et juba haldusasjas nr 3-10-2732, kus vaidluse esemeks oli V. Lebedevi tühistamisnõue seonduvalt 09.09.
  18. a korraldusega nr 5-12/82-i, mis 26.10.
  19. a määrusega tagastati põhjusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, on Tallinna Halduskohus 01.11.
  20. a kirja punktis 3 kaebajale selgitanud ka kohtueelse menetluse läbimise korda hüvitamisnõude esitamisel. Viidatud kirjas on selgelt väljendatud, et kahjunõue tuleb esmalt esitada vanglale ja alles seejärel, kui vangla lahendab küsimuse ning ei rahulda esitatud nõuet või kui kaebaja ei ole muul põhjusel lahendiga nõus, saab kaebaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Nimetatud kiri on edastatud kaebajale ka venekeelsena 02.11.
  21. Seega oli kaebajale talle arusaadavas keeles selgitatud hüvitamisnõudega vangla poole pöördumise vajalikkust ning ei ole määrav, et kaebaja on 22.10.
  22. a tehtud pöördumises Justiitsministeeriumi poole soovinud kahju hüvitamist seoses käesolevas kaebuses nimetatud asjaoludega. Kohustuslikku kohtueelset menetlust vangla vastu hüvitamisnõude esitamisel ei saa lugeda läbituks Justiitsministeeriumile pöördumise esitamisega. Harku ja Murru Vangla poole kaebaja enne kohtusse hüvitamiskaebuse esitamist kahjunõudega pöördunud ei ole, kuna Murru Vangla 16.11.
  23. a vastusest kaebaja 03.11.
  24. a avaldusele selgub, et kaebaja on selles avalduses taotlenud
  25. a koostatud distsiplinaarmenetluse materjale ning esitanud selgitustaotluse seoses Murru Vangla direktori vastusega. Kaebaja on ka ise käesolevas asjas esitatud esialgses kaebuses märkinud, et pöördus Harku ja Murru Vangla poole 03.11.2010 üksnes avaldusega tõkendi põhjuste välja selgitamiseks. Eelnevat kinnitab ka Harku ja Murru Vangla poolt 02.07.2013 vastusena kohtunõudele esitatud kaebaja 03.11.
  26. a pöördumine, milles ei ole esitatud kahju hüvitamise taotlust. Ka Harku ja Murru Vangla kinnitas 29.05.
  27. a ja 02.07.
  28. a vastustes halduskohtule, et kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas esitatud hüvitamisnõudega varasemalt nende poole pöördunud. Eeltoodu kinnitas halduskohtu hinnangul, et kaebaja on esitanud kaebuses ja selle täienduses kirjeldatud hüvitamisnõude esmakordselt alles halduskohtule ning enne kohtusse pöördumist ei ole kaebaja esitanud vanglale nõuet kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega ega sellest tulenevate kannatustega. Kuna
  29. a kaebaja 2 poolt vanglale esitatud pöördumine ei olnud suunatud kahjuhüvitise nõudmisele, siis on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus hüvitamiskaebuse selle esitajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  30. V. Lebedev esitas 21.07.2013 määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonkaebus) Tartu Halduskohtu 04.07.
  31. a määruse tühistamiseks ning kaebuse läbivaatamiseks. Kaebaja põhiseisukohad esitatud määruses on endised, so ta leiab, et on kohtueelse menetluse läbinud, kuna esitas 03.11.2010 avalduse vanglale ja pöördus 22.10.2010 Justiitsministeeriumi poole. Kaebaja esitas määruskaebuses nõude Murru Vangla 09.09.
  32. a korralduse nr 5-12/82-i õigusvastasuse tuvastamiseks.
  33. Harku ja Murru Vangla leidis vastusena määruskaebusele, et V. Lebedevi määruskaebuses ei sisaldu ühtegi sellist väidet, mis oleks aluseks 04.07.
  34. a kohtumääruse tühistamiseks. Vangla oli seisukohal, et Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning V. Lebedevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Harku ja Murru Vangla nõustus täielikult 04.07.2013 kohtumääruses väljatooduga ja ei pidanud vajalikuks seal kirjapandut oma vastuses üle korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  36. Halduskohus viitas vaidlustatud määruses õigesti VangS § 11 lg-le 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja seisukoht, et kohtueelne menetlus on läbitud tema poolt
  37. a esitatud pöördumistega Justiitsministeeriumi ja Murru Vangla poole, on endiselt ekslik. Kohtuasja toimikus (tl 39) on olemas koopia V. Lebedevi 03.11.
  38. a pöördumisest Murru Vangla direktori poole, kuid selles ei ole esitatud vanglale kahju hüvitamise nõuet seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega 09.09.
  39. a korralduse nr 5-12/82-i alusel. 03.11.
  40. a pöördumises (pealkirjastatud avaldusena) soovis kaebaja saada teda puudutavate distsiplinaarmenetluste materjalide koopiaid ja vastust sellele, miks vastas vangla Justiitsministeeriumile kaebaja koostatud avaldusega seonduvalt väidetavalt kahtlaselt ja kaebaja jaoks raskesti arusaadavalt. V. Lebedevi 22.10.
  41. a pöördumine Justiitsministeeriumi poole on samuti toimikus olemas (lk 29) ja selles on Justiitsministeeriumilt nõutud kahju hüvitamist seoses kaebaja suhtes kriminaalasja algatamisega ning tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamisega. Asja materjalide juures on samuti ministeeriumi 02.11.
  42. a vastus (tl 30), millest nähtuvalt käsitleti seda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse mõistes märgukirja või selgitustaotlusena ja ministeerium keeldus kaebaja avaldusele vastamast põhjusel, et see ei olnud esitatud eesti keeles. Kuna
  43. a oktoobris kehtis juba VangS § 1 1 3 lg 8, millele on eelnevalt ka viidatud ja mis nõuab väidetavalt vangla poolt tekitatud kahju osas kahju hüvitamise taotluse esitamist esmalt vanglale ja mitte näiteks Justiitsministeeriumile, siis ei saa kaebaja 22.10.
  44. a pöördumist Justiitsministeeriumi poole olenemata selle sisust siiski lugeda kohustusliku kohtueelse korra läbimiseks selleks, et kaebaja saanuks pöörduda sarnase hüvitamiskaebusega halduskohtu poole. Seda, milline on seadusest tulenev kord kahju hüvitamise nõude esitamiseks, oli kaebajale eraldi kirjaga (tl 63) selgitanud juba Tallinna Halduskohus ja kaebaja oli viidatud kirja talle arusaadavasse keelde tõlgituna 02.11.2010 kätte saanud. Sellest hoolimata ei ole kaebaja neist selgitustest ega ka VangS vastavatest sätetest oma edasises tegevuses, sh 03.11.
  45. a pöördumises Murru Vangla poole, lähtunud ja kuna kaebajal on läbimata VangS-st tulenev kohustuslik kohtueelne kord hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks, siis tagastas halduskohus esitatud hüvitamiskaebuse 04.07.
  46. a määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti.
  47. Asjaolu, et kaebaja esitas määruskaebuses nõude Murru Vangla 09.09.
  48. a korralduse nr 5-12/82-i õigusvastasuse tuvastamiseks, ei muuda ebaõigeks halduskohtu vaidlustatud määruses toodud seisukohta hüvitamiskaebuse tagastamise kohta. Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.