3-13-839/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-839 Määruse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi N.K.i kaebus sigarettide tagastamiseks ja nende kadumisega Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada N.K.i kaebus.
3. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 18.04.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja N.K.i kaebus, milles ta palub tubakatoodete kastist kaduma läinud kolme pakki ja viieteist lahtise sigareti tagastamist ja neist ilma jäämise tõttu talle Viru Vangla poolt põhjustatud kannatustega tekkinud mittevaralise kahju 300 eurot kuus hüvitamist. Kaebaja väidetel on vangla lubanud asja selgitada ja kaduma läinud sigaretid tagastada, kuid on saatnud vaid paberi, millega ta ei saa riigikeele mittevaldamise tõttu tutvuda. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses või ei ole kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada. N.K. on esitanud kohustamisnõudena käsitletava kaduma läinud sigarettide tagastamise nõude ning nende kadumise läbi talle tekitatud kannatustega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega on kohtul vaja lahendada küsimus, kas nende nõuete esitamiseks vajalikud eeldused on olemas või tuleb kaebus tagastada.
6. 21.01.2013 on N.K.i juba esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tubakatoodete kastist kaduma läinud sigarettide tagastamist ja neist ilma jäämise läbi talle Viru Vangla poolt tekitatud 300 euro suuruse kahju hüvitamist. Kohustamisnõude osas on Tartu Halduskohus 19.03.2013 teinud kohtumääruse, millega tagastas kaebuse põhjusel, et selle esitaja jättis kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldamata vastavas määruses osundatud puudused. N.K. on selle kohtumääruse vaidlustanud, seega pole see jõustunud, varasem kaebus on veel kohtu menetluses ning korduv sama aluse ja sisuga nõue ei ole lubatud.
7. Kahju hüvitamise nõude tagastas Tartu Halduskohus vangistusseaduse § 1’ lg-s 8 kehtestatud kohustusliku kohtueelse korra järgimata jätmise tõttu 19.02.2013 koostatud kohtumäärusega. Tänaseks on küll olemas Viru Vangla 05.04.2013 otsus nr 6-16/56-1, millega kaebaja kahjunõue rahuldamata jäeti, kuid see pole iseenesest veel piisav alus vastavat nõuet menetlusse võtta, sest kaebaja väited ei luba järeldada, et tema eesmärk oleks selle abil üldse saavutatav. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest võimalik rahalist hüvitist saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. N.K. väidab, et sigarettide kadumisega kaasnenud vangla lubadused, psühholoogiline surve, vaevused stress on tekitanud talle mittevaralise kahju, mille suuruseks on ta hinnanud 300 eurot kuus. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta asjaolu, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda väärikuse alandamisena. Rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua ainult siis, kui väärkohtlemine on olnud piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Sigarettide puudumine võib kahtlemata tekitada neid tarvitavale isikule kannatusi, kuid ilmselgelt ei saa need olla niisugused, mis kvalifitseeruksid väärikuse süüliseks alandamiseks ja annaksid aluse rahalise hüvitise määramiseks riigivastutuse seaduse alusel. Niisuguse hüvitise määramise aluseks ei saa olla ka see, kui sigarettide hoidmise või kinnipeetavate taotluste ja kaebustega tegelevad ametnikud ei toimi täpselt nii nagu eeldab ja tahab konkreetne kinnipeetav. Seega ei ole kaebajal kuidagi võimalik oma kaebusega selle eesmärkgiks olevat rahalise hüvitise saamist saavutada.
8. Põhiseaduse § 6, § 51 ja § 52 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel ning riigiasutustelt ja ametiisikutelt on vähemusrahvuse keelseid vastuseid õigus saada ainult paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Keeleseaduse § 9 lgte 2 ja 3 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloaga Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas ja määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta esimese jaanuari seisu rahvastikuregistri andmetest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6219 vene rahvusest elanikku 01.01.2013 seisuga 49,46% selle omavalitsusüksuse 12575 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Ka õiguskantsler on 04.06.2009 antud soovituses nr 7-4/080940/0903300 märkinud, et üheski vanglas, sealhulgas Viru Vanglas pole kinnipeetavatel talle teadaolevate statistiliste andmete kohaselt õigust nõuda vähemusrahvuste keelseid vastuseid. Seega ei saa mingit alust kahjunõude esitamiseks tuleneda ka asjaolust, et vangla on andnud kaebajale eesti keelseid vastuseid.
9. Eeltoodud põhjusel ei saa Tartu Halduskohus N.K.i kaebust kummagi selles sisalduva nõude osas menetlusse võtta ning võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 nimetatud alustel läbi vaatamata jätta ja kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik